Id±ni ‘tena samodh±netv± tayopi vinay±dayo ñeyy±’ti, tena eva½ duvidhatthena piµakasaddena saha sam±sa½ katv± vinayo ca so piµakañca pariyattibh±vato, tassa tassa atthassa bh±janato c±ti vinayapiµaka½, yath±vutteneva nayena suttantañca ta½ piµakañc±ti suttantapiµaka½, abhidhammo ca so piµakañc±ti abhidhammapiµakanti. Evamete tayopi vinay±dayo ñeyy±. Eva½ ñatv± ca punapi tesuyeva piµakesu n±nappak±rakosallattha½–
“Desan±s±sanakath±bheda½ tesu yath±raha½;
sikkh±ppah±nagambh²rabh±vañca parid²paye;
pariyattibheda½ sampatti½, vipattiñc±pi ya½ yahi½;
p±puº±ti yath± bhikkhu, tampi sabba½ vibh±vaye”.
Tatr±ya½ parid²pan± vibh±van± ca. Et±ni hi t²ºi piµak±ni yath±kkama½ ±º±voh±raparamatthadesan±, yath±par±dhayath±nulomayath±dhammas±san±ni, sa½var±sa½varadiµµhiviniveµhanan±mar³paparicchedakath±ti ca vuccanti. Ettha hi vinayapiµaka½ ±º±rahena bhagavat± ±º±b±hullato desitatt± ±º±desan±, suttantapiµaka½ voh±rakusalena bhagavat± voh±rab±hullato desitatt± voh±radesan±, abhidhammapiµaka½ paramatthakusalena bhagavat± paramatthab±hullato desitatt± paramatthadesan±ti vuccati. Tath± paµhama½– ‘ye te pacur±par±dh± satt±, te yath±par±dha½ ettha s±sit±’ti yath±par±dhas±sana½, dutiya½– ‘anekajjh±say±nusayacariy±dhimuttik± satt± yath±nuloma½ ettha s±sit±’ti yath±nulomas±sana½, tatiya½– ‘dhammapuñjamatte “aha½ mam±”ti saññino satt± yath±dhamma½ ettha s±sit±’ti yath±dhammas±sananti vuccati. Tath± paµhama½– ajjh±c±rapaµipakkhabh³to sa½var±sa½varo ettha kathitoti sa½var±sa½varakath±. Sa½var±sa½varoti khuddako ceva mahanto ca sa½varo, kamm±kamma½ viya, phal±phala½ viya ca, dutiya½– “dv±saµµhidiµµhipaµipakkhabh³t± diµµhiviniveµhan± ettha kathit±”ti diµµhiviniveµhanakath±, tatiya½– “r±g±dipaµipakkhabh³to n±mar³paparicchedo ettha kathito”ti n±mar³paparicchedakath±ti vuccati. T²supi cetesu tisso sikkh±, t²ºi pah±n±ni, catubbidho ca gambh²rabh±vo veditabbo. Tath± hi vinayapiµake visesena adhis²lasikkh± vutt±, suttantapiµake adhicittasikkh±, abhidhammapiµake adhipaññ±sikkh±. Vinayapiµake ca v²tikkamappah±na½ kiles±na½ v²tikkamapaµipakkhatt± s²lassa. Suttantapiµake pariyuµµh±nappah±na½, pariyuµµh±napaµipakkhatt± sam±dhissa. Abhidhammapiµake anusayappah±na½, anusayapaµipakkhatt± paññ±ya. Paµhame ca tadaªgappah±na½, itaresu vikkhambhanasamucchedappah±n±ni. Paµhame ca duccaritasa½kilesappah±na½, itaresu taºh±diµµhisa½kilesappah±na½. Ekamekasmiñcettha catubbidhopi dhammatthadesan± paµivedhagambh²rabh±vo veditabbo. Tattha dhammoti tanti. Atthoti tass±yeva attho. Desan±ti tass± manas± vavatth±pit±ya tantiy± desan±. Paµivedhoti tantiy± tanti-atthassa ca yath±bh³t±vabodho. T²supi cetesu ete dhammatthadesan±paµivedh±. Yasm± sas±d²hi viya mah±samuddo mandabuddh²hi dukkhog±¼h± alabbhaneyyapatiµµh± ca, tasm± gambh²r±. Eva½ ekamekasmi½ ettha catubbidhopi gambh²rabh±vo veditabbo. Aparo nayo, dhammoti hetu. Vuttañheta½– “hetumhi ñ±ºa½ dhammapaµisambhid±”ti. Atthoti hetuphala½, vuttañheta½– “hetuphale ñ±ºa½ atthapaµisambhid±”ti (vibha. 720). Desan±ti paññatti, yath± dhamma½ dhamm±bhil±poti adhipp±yo. Anulomapaµilomasaªkhepavitth±r±divasena v± kathana½. Paµivedhoti abhisamayo, so ca lokiyalokuttaro visayato asammohato ca, atth±nur³pa½ dhammesu, dhamm±nur³pa½ atthesu, paññattipath±nur³pa½ paññatt²su avabodho. Tesa½ tesa½ v± tattha tattha vuttadhamm±na½ paµivijjhitabbo salakkhaºasaªkh±to avipar²tasabh±vo. Id±ni yasm± etesu piµakesu ya½ ya½ dhammaj±ta½ v± atthaj±ta½ v±, y± c±ya½ yath± yath± ñ±petabbo attho sot³na½ ñ±ºassa abhimukho hoti, tath± tath± tadatthajotik± desan±, yo cettha avipar²t±vabodhasaªkh±to paµivedho, tesa½ tesa½ v± dhamm±na½ paµivijjhitabbo salakkhaºasaªkh±to avipar²tasabh±vo. Sabbampeta½ anupacitakusalasambh±rehi duppaññehi sas±d²hi viya mah±samuddo dukkhog±¼ha½ alabbhaneyyapatiµµhañca, tasm± gambh²ra½. Evampi ekamekasmi½ ettha catubbidhopi gambh²rabh±vo veditabbo. Ett±vat± ca–
“Desan±s±sanakath±, bheda½ tesu yath±raha½;
sikkh±ppah±nagambh²ra, bh±vañca parid²paye”ti
Aya½ g±th± vuttatth±va hoti.
“Pariyattibheda½ sampatti½, vipattiñc±pi ya½ yahi½;
p±puº±ti yath± bhikkhu, tampi sabba½ vibh±vaye”ti–
Ettha pana t²su piµakesu tividho pariyattibhedo daµµhabbo. Tisso hi pariyattiyo– alagadd³pam±, nissaraºatth±, bhaº¹±g±rikapariyatt²ti. Tattha y± duggahit±, up±rambh±dihetu pariy±puµ±, aya½ alagadd³pam±. Ya½ sandh±ya vutta½ “seyyath±pi, bhikkhave, puriso alagaddatthiko alagaddagaves² alagaddapariyesana½ caram±no, so passeyya mahanta½ alagadda½, tamena½ bhoge v± naªguµµhe v± gaºheyya, tassa so alagaddo paµiparivattitv± hatthe v± b±h±ya½ v± aññatarasmi½ v± aªgapaccaªge ¹a½seyya, so tato nid±na½ maraºa½ v± nigaccheyya, maraºamatta½ v± dukkha½. Ta½ kissa hetu? Duggahitatt±, bhikkhave, alagaddassa. Evameva kho, bhikkhave, idhekacce moghapuris± dhamma½ pariy±puºanti, sutta½…pe… vedalla½, te ta½ dhamma½ pariy±puºitv± tesa½ dhamm±na½ paññ±ya attha½ na upaparikkhanti, tesa½ te dhamm± paññ±ya attha½ anupaparikkhata½ na nijjh±na½ khamanti, te up±rambh±nisa½s± ceva dhamma½ pariy±puºanti, itiv±dappamokkh±nisa½s± ca, yassa catth±ya dhamma½ pariy±puºanti, tañcassa attha½ n±nubhonti, tesa½ te dhamm± duggahit± d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya sa½vattanti. Ta½ kissa hetu? Duggahitatt±, bhikkhave, dhamm±nan”ti (ma. ni. 1.238). Y± pana suggahit± s²lakkhandh±dip±rip³ri½yeva ±kaªkham±nena pariy±puµ±, na up±rambh±dihetu, aya½ nissaraºatth±. Ya½ sandh±ya vutta½– “tesa½ te dhamm± suggahit± d²gharatta½ hit±ya sukh±ya sa½vattanti. Ta½ kissa hetu? Suggahitatt±, bhikkhave, dhamm±nan”ti (ma. ni. 1.239). Ya½ pana pariññ±takkhandho pah²nakileso bh±vitamaggo paµividdh±kuppo sacchikatanirodho kh²º±savo kevala½ paveº²p±lanatth±ya va½s±nurakkhaºatth±ya pariy±puº±ti, aya½ bhaº¹±g±rikapariyatt²ti. Vinaye pana suppaµipanno bhikkhu s²lasampada½ niss±ya tisso vijj± p±puº±ti, t±sa½yeva ca tattha pabhedavacanato. Sutte suppaµipanno sam±dhisampada½ niss±ya cha abhiññ± p±puº±ti, t±sa½yeva ca tattha pabhedavacanato. Abhidhamme suppaµipanno paññ±sampada½ niss±ya catasso paµisambhid± p±puº±ti, t±sañca tattheva pabhedavacanato, evametesu suppaµipanno yath±kkamena ima½ vijj±ttayacha¼abhiññ±catuppaµisambhid±bheda½ sampatti½ p±puº±ti. Vinaye pana duppaµipanno anuññ±tasukhasamphassa-attharaºap±vuraº±diphassas±maññato paµikkhittesu up±dinnakaphass±d²su anavajjasaññ² hoti. Vuttampi heta½– “tath±ha½ bhagavat± dhamma½ desita½ ±j±n±mi, yath± ye me antar±yik± dhamm± antar±yik± vutt± bhagavat±, te paµisevato n±la½ antar±y±y±”ti (ma. ni. 1.234). Tato duss²labh±va½ p±puº±ti. Sutte duppaµipanno– “catt±ro me, bhikkhave, puggal± santo sa½vijjam±n±”ti-±d²su (a. ni. 4.5) adhipp±ya½ aj±nanto duggahita½ gaºh±ti, ya½ sandh±ya vutta½– “attan± duggahitena amhe ceva abbh±cikkhati, att±nañca khaºati, bahuñca apuñña½ pasavat²”ti (ma. ni. 1.236). Tato micch±diµµhita½ p±puº±ti. Abhidhamme duppaµipanno dhammacinta½ atidh±vanto acinteyy±nipi cinteti. Tato cittakkhepa½ p±puº±ti, vuttañheta½– “catt±rim±ni, bhikkhave, acinteyy±ni, na cintetabb±ni, y±ni cintento umm±dassa vigh±tassa bh±g² ass±”ti (a. ni. 4.77). Evametesu duppaµipanno yath±kkamena ima½ duss²labh±va micch±diµµhit± cittakkhepabheda½ vipatti½ p±puº±t²”ti. Ett±vat± ca–
“Pariyattibheda½ sampatti½, vipattiñc±pi ya½ yahi½;
p±puº±ti yath± bhikkhu, tampi sabba½ vibh±vaye”ti–
Ayampi g±th± vuttatth±va hoti. Eva½ n±nappak±rato piµak±ni ñatv± tesa½ vaseneta½ buddhavacana½ tividhanti ñ±tabba½. Katha½ nik±yavasena pañcavidha½? Sabbameva ceta½ d²ghanik±yo, majjhimanik±yo, sa½yuttanik±yo, aªguttaranik±yo, khuddakanik±yoti pañcappabheda½ hoti. Tattha katamo d²ghanik±yo? Tivaggasaªgah±ni brahmaj±l±d²ni catutti½sa sutt±ni.
“Catutti½seva suttant±, tivaggo yassa saªgaho;
esa d²ghanik±yoti, paµhamo anulomiko”ti.
Kasm± panesa d²ghanik±yoti vuccati? D²ghappam±º±na½ sutt±na½ sam³hato niv±sato ca. Sam³haniv±s± hi nik±yoti vuccanti. “N±ha½, bhikkhave, añña½ ekanik±yampi samanupass±mi eva½ citta½, yathayida½, bhikkhave tiracch±nagat± p±º±” (sa½. ni. 2.100). Poºikanik±yo cikkhallikanik±yoti evam±d²ni cettha s±dhak±ni s±sanato lokato ca. Eva½ ses±nampi nik±yabh±ve vacanattho veditabbo. Katamo majjhimanik±yo? Majjhimappam±º±ni pañcadasavaggasaªgah±ni m³lapariy±yasutt±d²ni diya¹¹hasata½ dve ca sutt±ni.
“Diya¹¹hasatasuttant±, dve ca sutt±ni yattha so;
nik±yo majjhimo pañca, dasavaggapariggaho”ti.
Katamo sa½yuttanik±yo? Devat±sa½yutt±divasena kathit±ni oghataraº±d²ni satta suttasahass±ni satta ca suttasat±ni dv±saµµhi ca sutt±ni.
“Sattasuttasahass±ni sattasuttasat±ni ca;
dv±saµµhi ceva suttant±, eso sa½yuttasaªgaho”ti.
Katamo aªguttaranik±yo? Ekeka-aªg±tirekavasena kathit±ni cittapariy±d±n±d²ni nava suttasahass±ni pañca suttasat±ni sattapaññ±sañca sutt±ni.
“Nava suttasahass±ni, pañca suttasat±ni ca;
sattapaññ±sa sutt±ni, saªkhy± aªguttare ayan”ti.
Katamo khuddakanik±yo? Sakala½ vinayapiµaka½, abhidhammapiµaka½, khuddakap±µh±dayo ca pubbe dassit± pañcadasappabhed±, µhapetv± catt±ro nik±ye avasesa½ buddhavacana½.
“Ýhapetv± caturopete, nik±ye d²gha-±dike;
tadañña½ buddhavacana½, nik±yo khuddako mato”ti.
Eva½ nik±yavasena pañcavidha½. Katha½ aªgavasena navavidha½? Sabbameva hida½ sutta½, geyya½, veyy±karaºa½, g±th±, ud±na½, itivuttaka½, j±taka½, abbhutadhamma½, vedallanti navappabheda½ hoti. Tattha ubhatovibhaªganiddesakhandhakapariv±r±, suttanip±te maªgalasuttaratanasuttan±lakasuttatuvaµµakasutt±ni ca aññampi ca suttan±maka½ tath±gatavacana½ suttanti veditabba½. Sabbampi sag±thaka½ sutta½ geyyanti veditabba½. Visesena sa½yuttake sakalopi sag±thavaggo, sakalampi abhidhammapiµaka½, nigg±thaka½ sutta½, yañca aññampi aµµhahi aªgehi asaªgahita½ buddhavacana½, ta½ veyy±karaºanti veditabba½. Dhammapada½, therag±th±, ther²g±th±, suttanip±te nosuttan±mik± suddhikag±th± ca g±th±ti veditabb±. Somanassaññ±ºamayikag±th± paµisa½yutt± dve-as²ti suttant± ud±nanti veditabba½. “Vuttañheta½ bhagavat±”ti-±dinayappavatt± dasuttarasatasuttant± itivuttakanti veditabba½. Apaººakaj±tak±d²ni paññ±s±dhik±ni pañcaj±takasat±ni ‘j±takan’ti veditabba½. “Catt±rome, bhikkhave, acchariy± abbhut± dhamm± ±nande”ti-±dinayappavatt± (d². ni. 2.209) sabbepi acchariyabbhutadhammapaµisa½yuttasuttant± abbhutadhammanti veditabba½. C³¼avedalla-mah±vedalla-samm±diµµhi-sakkapañha-saªkh±rabh±janiya-mah±puººamasutt±dayo sabbepi vedañca tuµµhiñca laddh± laddh± pucchitasuttant± vedallanti veditabba½. Eva½ aªgavasena navavidha½. Katha½ dhammakkhandhavasena catur±s²tisahassavidha½? Sabbameva ceta½ buddhavacana½–
“Dv±s²ti buddhato gaºhi½, dve sahass±ni bhikkhuto;
catur±s²ti sahass±ni, ye me dhamm± pavattino”ti.
Eva½ parid²pitadhammakkhandhavasena catur±s²tisahassappabheda½ hoti. Tattha ek±nusandhika½ sutta½ eko dhammakkhandho. Ya½ anek±nusandhika½, tattha anusandhivasena dhammakkhandhagaºan±. G±th±bandhesu pañh±pucchana½ eko dhammakkhandho, vissajjana½ eko. Abhidhamme ekameka½ tikadukabh±jana½, ekamekañca cittav±rabh±jana½, ekameko dhammakkhandho. Vinaye atthi vatthu, atthi m±tik±, atthi padabh±jan²ya½, atthi antar±patti, atthi ±patti, atthi an±patti, atthi tikacchedo. Tattha ekameko koµµh±so ekameko dhammakkhandhoti veditabbo. Eva½ dhammakkhandhavasena catur±s²tisahassavidha½. Evameta½ abhedato rasavasena ekavidha½, bhedato dhammavinay±divasena duvidh±dibheda½ buddhavacana½ saªg±yantena mah±kassapappamukhena vas²gaºena “aya½ dhammo, aya½ vinayo, ida½ paµhamabuddhavacana½, ida½ majjhimabuddhavacana½, ida½ pacchimabuddhavacana½, ida½ vinayapiµaka½, ida½ suttantapiµaka½, ida½ abhidhammapiµaka½, aya½ d²ghanik±yo…pe… aya½ khuddakanik±yo, im±ni sutt±d²ni navaªg±ni, im±ni catur±s²ti dhammakkhandhasahass±n²”ti, ima½ pabheda½ vavatthapetv±va saªg²ta½. Na kevalañca imameva, aññampi udd±nasaªgaha-vaggasaªgaha-peyy±lasaªgaha-ekakanip±ta-dukanip±t±dinip±tasaªgaha-sa½yuttasaªgaha-paºº±sasaªgah±di-anekavidha½ t²su piµakesu sandissam±na½ saªgahappabheda½ vavatthapetv± eva sattahi m±sehi saªg²ta½. Saªg²tipariyos±ne cassa– “ida½ mah±kassapattherena dasabalassa s±sana½ pañcavassasahassaparim±ºak±la½ pavattanasamattha½ katan”ti sañj±tappamod± s±dhuk±ra½ viya dadam±n± aya½ mah±pathav² udakapariyanta½ katv± anekappak±ra½ kampi saªkampi sampakampi sampavedhi, anek±ni ca acchariy±ni p±turahesunti, aya½ paµhamamah±saªg²ti n±ma. Y± loke–
“Satehi pañcahi kat±, tena pañcasat±ti ca;
thereheva katatt± ca, therik±ti pavuccat²”ti.