¿sa hi½s±gatidassanesu. ¿sati. ¿so. Bh±sabyatt±ya½ v±c±ya½. Bh±sati. Bh±s±, bh±sita½, bh±t±. Paribh±sati. Paribh±s±, paribh±sako. Tatra bh±santi attha½ et±y±ti bh±s±, m±gadhabh±s±di. Bh±sitanti vacana½. Vacanattho hi bh±sitasaddo nicca½ napu½sakaliªgo daµµhabbo. Yath± “sutv± luddassa bh±sitan”ti. V±ccaliªgo pana bh±sitasaddo tiliªgo daµµhabbo. Yath± “bh±sito dhammo, bh±sita½ catusacca½, bh±sit± v±c±”ti. Pubbe bh±sat²ti bh±t±, jeµµhabh±t±ti vutta½ hoti. So hi pubbe j±tatt± eva½ vattu½labhati. Kiñc±pi bh±tusaddo “bh±tikasata½, sattabh±taro. Bh±tara½ kena dosena, dujj±si dakarakkhino”ti-±d²su jeµµhakaniµµhabh±t³su vattati, tath±pi yebhuyyena jeµµhake nir³µµho, “bh±t±”ti hi vutte jeµµhabh±t±ti viññ±yati, tasm± katthaci µh±ne “kaniµµhabh±t±”ti visesetv± vutta½. Nanu ca bho katthaci “jeµµhabh±t±”ti visesetv± vuttanti? Sacca½, ta½ pana bh±t±saddassa kaniµµhepi vattanato p±kaµ²karaºattha½ “jeµµhabh±t±”ti vutta½. Yath± hi hariºesu vattam±nassa migasaddassa kad±ci avasesacatuppadesupi vattanato “hariºamigo”ti visesetv± v±ca½ bh±santi, eva½ sampadamida½ veditabba½. Yath± ca gohatthimahi½sa-acchas³karasasabi¼±r±d²su s±maññavasena migasadde vattam±nepi “migacamma½ migama½san”ti ±gataµµh±ne “hariºass±”ti visesanasadda½ vin±pi “hariºamigacamma½ hariºamigama½san”ti visesatth±dhigamo hoti, ettha na gohatthi-±d²na½ camma½ v± ma½sa½ v± viññ±yati. Tath± “migama½sa½ kh±dant²”ti vacanassa gohatthi-±d²na½ ma½sa½ kh±dant²ti attho na sambhavati, evameva katthaci vin±pi jeµµhakaiti visesanasadda½ “bh±t±”ti vutteyeva “jeµµhakabh±t±”ti attho viññ±yat²ti. Nanu ca bho “migacamma½, migama½san”ti ettha cammama½sasaddeheva visesatth±dhigamo hot²ti? Na hoti, migasaddassa iva cammama½sasadd±na½ s±maññavasena vattanato, evañca sati kena visesatth±dhigamo hot²ti ce? Lokasaªketavasena, tath± hi migasadde ca cammasadd±d²su ca s±maññavasena vattam±nesupi lokasaªketena paricchinnatt± gohatthi-±d²na½ camm±d²ni na ñ±yanti lokena, atha kho hariºacamm±d²niyeva ñ±yanti. “Saªketavacana½ sacca½, lokasammuti k±raºan”ti hi vuttanti daµµhabba½. Gilesu anvicch±ya½. Punappuna½ icch± anvicch±. Gilesati. Yesu payatane. Yesati. Jesu nesu esu hesu gatiya½. Jesati. Nesati. Esati. Hesati. Dh±tvantassa pana saññogavasena “jessati, nessat²”ti-±d²nipi gahetabb±ni. Jessam±no. Jessa½, jessanto. Ettha ca–
“Yath± ±raññaka½ n±ga½, danti½ anveti hatthin²;
jessanta½ giriduggesu, samesu visamesu c±”ti
P±¼i nidassana½.
Desu hesu abyattasadde. Desati. Hesati. K±sa saddakucch±ya½. K±sati, ukk±sati. K±so. K±sa½ s±sa½ dara½ balya½, kh²ºamedho nigacchati. K±su bh±su dittiya½. Ditt²ti p±kaµat±, vir±janat± v±. K±sati, pak±sati. Pak±sati tejo. D³re santo pak±senti. Bh±sati. Pabh±sati mida½ byamha½. Pak±so. K±su obh±so. Tatra pak±sat²ti pak±so, p±kaµo hot²ti attho. Tucchabh±vena puñjabh±vena v± k±sati pak±sati p±kaµ± hot²ti k±su. “K±su” iti ±v±µopi vuccati r±sipi.
“Ki½nu santaram±nova, k±su½ khanasi s±rathi;
puµµho me samma akkh±hi, ki½k±suy± karissas²”ti
Ettha hi ±v±µo k±su n±ma. “Aªg±rak±su½ apare phuºanti, nar± rudant± parida¹¹hagatt±”ti ettha r±si. K±rite– pak±set²ti pak±sako. Obh±set²ti obh±sako. Kamme pak±siyat²ti pak±sito. Eva½ bh±sito. Bh±ve– k±san±. Saªk±san±. Pak±san±. Tumant±ditte “pak±situ½, pak±setu½, obh±situ½, obh±setu½. Pak±sitv±, pak±setv±, obh±sitv±, obh±setv±”ti r³p±ni bhavanti. Taddhite bh±su etassa atth²ti bh±suro, pabhassaro yo koci. Bh±suroti v± kesaras²ho. Imasmi½ atthe bh±susaddo “r±ja dittiyan”ti ettha r±jasaddo viya vir±janav±cako siy±, tasm± r³pasiriy± vir±janasampannat±ya bh±su vir±janat± etassa atth²ti bh±suroti nibbacana½ ñeyya½.
N±su r±su sadde. N±sati. R±sati. N±s±, n±sik±. Tatra n±s±ti hatthisoº¹±pi n±s±ti vuccati “sace ma½ n±gan±s³r³, olokeyya pabh±vat²”ti-±d²su viya. Manuss±d²na½ n±sik±pi n±s±ti vuccati “yo te hatthe ca p±de ca, kaººan±sañca cheday²”ti-±d²su viya. N±santi abyattasadda½ karonti et±y±ti n±s±. N±s± eva n±sik±. Yattha nibbacana½ na vad±ma, tattha ta½ suviññeyyatt± appasiddhatt± v± na vuttanti daµµhabba½, avuttampi payogavicakkhaºehi upaparikkhitv± yojetabba½. Atrida½ vuccati–
N±s± soº¹± karo hattho,
hatthidabbe sam± mat±;
n±s± ca n±sik± ca dve,
nar±d²su sam± mat±”ti.
Nasa koµille. Nasati. Bhisi bhaye. Bhi½sati. Bhi½sanako. Tad±si ya½ bhi½sanaka½. Bhesm±k±yo. ¾sisi icch±ya½. ¾pubbo sisi icch±ya½ vattati. ¾sisati. ¾sisateva puriso. ¾sisan±. ¾sisatta½. ¾sisanto, ±sisam±no, ±sam±no. “Suggatim±sam±n±”ti p±¼i ettha nidassana½. Gasu adane. Gasati. Ghus² kantikaraºe. ¿k±rantoya½, tena ito na niggah²t±gamo. Ghusati. Pa½su bha½su avasa½sane. Pa½sati. Bha½sati. Dha½su gatiya½. Dha½sati. Rajo nuddha½sati uddha½. Pasa vitth±re. Pasati. Pasu. Kusa avh±ne rodane ca. Kosati, pakkosati. Pakkosako, pakkosito, pakkosana½. Kassa gatiya½. Kassati, parikassati. Paµikassati. M³l±ya paµikasseyya. Paµikasseyy±ti ±ka¹¹heyya, m³l±pattiya½yeva patiµµh±peyy±ti attho. Asa dity±d±nesu ca. Cak±ro gatipekkhako. Asati. Disa ±d±nasa½varaºesu. Dissati puriso. D±su d±ne. D±sati. Rosa bhaye. Rosati. Rosako. Bhesu calane. Bhesati. Pasa b±dhanaphassanesu. Pasati. P±so, n±gap±so, hatthap±so. Lasa kantiya½. Lasati, abhilasati, vilasati. L±so, vil±so, vilasana½. Casa bhakkhaºe. Casati. Kasa hi½s±ya½. Kasati. Tisa tittiya½. Titti tappana½ paripuººat± suhitat±. Tisati. Titti. Vasa niv±se. Vasati, vasiyati, vacchati. Vatthu, vattha½, pariv±so, niv±so, ±v±so, upav±so, uposatho, vippav±so, cirappav±s², cirappavuttho, vasitv±, vattu½, vasitu½ icc±d²ni. Atra upav±soti annena vajjito v±so upav±so. Uposathoti upavasanti etth±ti uposatho, upavasanti s²lena v± anasanena v± upet± hutv± vasant²ti attho. Aya½ panettha atthuddh±ro– “±y±m±vuso kappina uposatha½ gamiss±m±”ti-±d²su p±timokkhuddeso uposatho. “Eva½ aµµhaªgasamann±gato kho vis±khe uposatho upavuttho”ti-±d²su s²la½. “Suddhassa ve sad± phaggu, suddhassuposatho sad±”ti-±d²su upav±so. “Uposatho n±ma n±gar±j±”ti-±d²su paññatti. “Na bhikkhave tadahuposathe sabhikkhuk± ±v±s±”ti-±d²su upavasitabbadivasoti. Vasa kantiya½. Vacchati. Jinavacchayo. Sasa susane. Sasati. Saso. Sasa p±ºane. Sasati. Satova assasati, satova passasati. Saso, sasana½. Ass±so pass±so assasanto passasanto. Asa bhuvi. Atthi. Asa. Ettha atth²ti ±khy±tapada½. Na atthi kh²r± br±hmaº². Atthit±, atthibh±vo, “ya½ kiñci ratana½ atth²”ti-±d²su viya nip±tapada½. Tasm± atth²ti pada½ ±khy±tanip±tavasena duvidhanti veditabba½. Asaiti avibhattika½ n±mikapada½. Ettha ca “asasm²ti hot²”ti p±¼i nidassana½. Tattha atth²ti asa, niccasseta½ adhivacana½. Imin± sassatadiµµhi vutt±. Tatr±ya½ padam±l±– “atthi, santi. Asi, attha. Asmi, asma, amhi, amha” iccet±ni pasiddh±ni. “Atthu, santu. ¾hi, attha. Asmi, asma amhi, amha” iccet±ni ca, “siy±, assa, siyu½, assu, siya½su. Assa, assatha. Siya½, assa, ass±ma” iccet±ni ca pasiddh±ni. Ettha pana “tesañca kho bhikkhave samagg±na½ sammodam±n±na½…pe… siya½su dve bhikkh³ abhidhamme n±n±v±d±”ti p±¼i nidassana½ Tattha siya½s³ti bhaveyyu½. Abhidhammeti visiµµhe dhamme. Id±ni siy±saddassa atthuddh±ro pabhedo ca vuccate. Siy±ti eka½se ca vikappane ca “pathav²dh±tu siy± ajjhattik±, siy± b±hir±”ti eka½se. “Siy± aññatarassa bhikkhuno ±pattiv²tikkamo”ti vikappane. Siy±ti ekam±rakhy±tapada½, ekamabyayapada½. ¾khy±tatte ekavacananta½, abyayatte yath±p±vacana½. “Putt± matthi dhan± matth²”ti ettha atth²ti abyayapadamiva ekavacanantampi bahuvacanantampi bhavati. Tass±khy±tatte payogoviditova. Abyayatte pana “sukha½ na sukhasahagata½, siy± p²tisahagatan”ti “ime dhamm± siy± paritt±rammaº±”ti ca ekavacanabahuvacanappayog± veditabb±. Ettha dh±tuy± kicca½ natthi. Parokkh±ya½ “itiha asa itiha as±”ti dassanato asa iti pada½ gahetabba½. Hiyyattan²r³p±ni appasiddh±ni. Ajjataniy± pana “±si, ±si½su, ±su½. ¾si, ±sittha. ¾si½, ±simh±” iccet±ni pasiddh±ni. Bhavissantiy± “bhavissati, bhavissanti” icc±d²ni. K±l±tipattiy± “abhaviss±, abhavissa½su” icc±d²ni bhavanti. S±sa anusiµµhiya½. S±sati, anus±sati. Kammanta½ vo s±sati, s±sana½, anus±sana½, anus±san², anusiµµhi, satth±, sattha½, anus±sako, anus±sik±. Tatra s±sananti adhis²l±disikkhattayasaªgahitas±sana½, pariyattipaµipattipaµivedhasaªkh±ta½ v± s±sana½. Tañhi s±sati etena, ettha v±ti “s±sanan”ti pavuccati. Apica s±sananti “rañño s±sana½ peset²”ti-±d²su viya p±petabbavacana½. Tath± s±sananti ov±do, yo “anus±san²”ti ca, “anusiµµh²”ti ca vuccati. Satth±ti tividhay±namukhena sadevaka½ loka½ s±sat²ti satth±, diµµhadhammikasampar±yikaparamatthehi yath±raha½ satte anus±sat²ti attho. Satthanti sadde ca atthe ca s±sati ±cikkhati eten±ti sattha½. Ki½ta½? By±karaºa½. ¿sa issariye. Issariya½ issarabh±vo. ¿sati. Vaªg²so, janapadeso, manujeso. Tatra vaªg²soti v±c±ya ²so issaroti vaªg²so. Ko so? ¾yasm± vaªg²so arah±. ¾ha ca sayameva–
“Vaªge j±toti vaªg²so, vacane issaroti ca;
‘vaªg²so’ iti me n±ma½, abhav² lokasammatan”ti.
¾sa upavesane. Upavesana½ nis²dana½ “±sane upaviµµho saªgho”ti ettha viya. ¾sati. Acchati. ¾s²no. ¾sana½. Up±sati. Up±sako. Tattha ±sananti ±sati nis²dati etth±ti ±sana½, ya½ kiñci nis²danayogga½ mañcap²µh±di. Kas² gatisosanesu. ¿k±rantoya½ dh±tu, tenito na niggah²t±gamo. Kasati. Nis² cumbane. Nisati. Dis² app²tiya½. Dhamma½ dessati. Diso. Diµµho. Dess². Desso. Dessiyo. Tatra disoti ca diµµhoti ca pacc±mittass±dhivacanameta½. So hi pare dessati nappiy±yati, parehi v± dessiyati piyo na kariyat²ti “diso”ti ca “diµµho”ti ca vuccati. Atha v± disoti coro v±pacc±mitto v±. Diµµhoti pacc±mittoyeva. Atrime payog±–
“Diso disa½ ya½ ta½ kayir±, ver² v± pana verina½;
micch±paºihita½ citta½, p±piyo na½ tato kare”ti ca.
“Dis± hi me dhammakatha½ suºant³”ti ca, “dis± hi me te manusse bhajantu ye dhammamev±dapayanti santo”ti ca,
“Yassete caturo dhamm±, v±narinda yath± tava;
sacca½ dhammo dhiti c±go, diµµha½ so ativattat²”ti ca.
Dess²ti dessanas²lo appiy±yanas²loti dess². “Dhammak±mo bhava½ hoti, dhammadess² par±bhavo”ti idamettha payoganidassana½. Dessoti appiyo, tath± dessiyoti. Ettha ca–
“Na me dess± ubho putt±, madd²dev² na dessiy±;
sabbaññuta½ piya½ mayha½, tasm± piye ad±sahan”ti ca,
“Na me s± br±hmaº² dess±, napi me bala½ na vijjat²”ti ca,
“M±t± pit± na me dess±, napi dessa½ mah±yasa½;
sabbaññuta½ piya½ mayha½, tasm± vatamadhiµµhahin”ti ca
Payog±. Sabbattha meti ca mayhanti ca s±mivacana½ daµµhabba½.
Im±ni pana pacc±mittassa n±m±ni–
“Paccamitto ripu diµµho, diso ver² ca satva’ri;
amitto ca sapatto ca, eva½ paººattik±ris³”ti.
Esu gatiya½. Esati. Bhassa bhassanaditt²su. Bhassana½ vacana½. Ditti sobh±. Bhassati. Bhassa½, pabhassara½. Dhisa sadde. Dhisati. Disa atisajjane. Disati, upadisati, sandisati, niddisati, pacc±disati, paµisandisati, uddisati. Deso, uddeso icc±d²ni. Pisu avayave. Pisati. Isi gatiya½. Isati. Phusa samphasse. Phusati. Phasso, phusan±, samphusan±, samphusitatta½. Evar³po k±yasamphasso ahosi. Phoµµhabba½, phusita½. Devo ca ekameka½ phus±yati. Phuµµhu½, phusitu½, phusitv±, phusitv±na, phusiya, phusiy±na. Phussa phussa byanti½ karoti. Tatra phassoti ±rammaºa½ phusanti etena, saya½ v± phusati, phusanamattameva v± etanti phasso, ±rammaºe phusanalakkhaºo dhammo. Rusa risa hi½s±ya½. Rosati. Risati. Puriso. Ettha ca “pu½ vuccati nirayo, ta½ risat²ti puriso”ti ±cariy± vadanti. Risa gatiya½. Resati. Visa pavesane. Visati, pavisati. Paveso, pavesana½, nivesana½, pavisa½. Ettha nivesana½ vuccati geha½. Masa ±masane. Masati, ±masati, par±masati. Par±m±so, par±masana½. Ettha par±m±soti parato ±masat²ti par±m±so, anicc±didhamme nicc±divasena gaºh±t²ti attho. “Par±m±so micch±diµµhi kummaggo micch±patho”ti-±d²ni bah³ni vevacanapad±ni abhidhammato gahetabb±ni. Isu icch±ya½. Icchati, sampaµicchati. Sampaµicchana½, icch±, abhicch±, iccha½, iccham±no. Vesu d±ne. Vecchati, pavecchati, paveccheti. Paveccha½, pavecchanto. Nisa baddh±ya½. Baddh±ti vinibaddho, ahaªk±rasseta½ adhivacana½. Nisati. Jusi p²tisevanesu. Josati. Isa pariyesane. Esati. Isi, iµµha½, aniµµha½, esa½, esam±no. Sa½kase acchane. Acchana½ nis²dana½. Saªkas±yati.
Sak±rantadh±tur³p±ni.