Namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa.

Saddan²tippakaraºa½

Dh±tum±l±

15. Saravaggapañcakantika suddhassaradh±tu

Ito para½ tu sarato, kak±rant±dibhedato;
dh±tuyo dh±tunipphanna-r³p±ni vividh±ni ca.
S±µµhakathe piµakamhi, jinap±µhe yath±bala½;
naya½ upaparikkhitv±, sam±sena kathessa’ha½.
I gatiya½. Yesa½ dh±t³na½ gati-attho, buddhipi tesa½ attho. Pavattip±puº±nipi. Tatra gamana½ duvidha½ k±yagamana½ ñ±ºagamanañca. Tesu k±yagamana½ n±ma iriy±pathagamana½, ñ±ºagamana½ n±ma ñ±ºuppatti, tasm± payog±nur³pena “gacchat²”ti padassa “j±n±t²”tipi attho bhavati, “pavattat²”tipi attho bhavati, “p±puº±t²”tipi attho bhavati, iriy±pathagamanena gacchat²tipi attho bhavati, ñ±ºagamanena gacchat²tipi attho bhavati. Tath± hi “s²gha½ gacchat²”ti-±d²su iriy±pathagamana½ “gamanan”ti vuccati. Sundara½ nibb±na½ gato. “Gatim±”ti-±d²su pana ñ±ºagamana½. Eva½ sabbesampi gatyatth±na½ dh±t³na½ yath±payoga½ attho gahetabbo.
Tassim±ni r³p±ni bhavanti– iti, eti, udeti. K±rite “ud±yat²”ti r³pa½ bhavati. Uµµh±pet²ti hi attho, duk±ro ±gamo. Upeti, samupeti, veti, apeti, aveti, anveti, sameti, abhisameti, samayo, abhisamayo, ²di, udi, ekodi, paº¹ito, ito, udito, upeto, samupeto, anvito, apeto, sameto, etabbo, paccetabbo, paµiyam±no, paµicco, ento, adhippeto, adhipp±yo, paccayo, aññ±nipi yojetabb±ni. “It±, itan”ti-±din± yath±raha½ itthinapu½sakavasenapi. Paccetu½, upetu½, samupetu½, anvetu½, sametu½, abhisametu½, icca, paµicca, samecca, abhisamecca, apecca, upecca, paµimukha½ itv±, itv±na, upetv±, upetv±na, upetuna, aññ±nipi buddhavacan±nur³pato yojetabb±ni.
Itiiti kriy±saddo, suttantesu na dissati;
idamettha na vattabba½, dassan±yeva me ruto.
“It±ya½ kodhar³pena”, iti p±¼i hi dissati;
aªguttaranik±yamhi, munin±hacca bh±sit±.
Vuttañheta½ bhagavat± aªguttaranik±ye kodha½ nindantena–
“It±ya½ kodhar³pena, maccuveso guh±sayo;
ta½ damena samucchinde, paññ±v²riyena diµµhiy±”ti.
Tatra it±yanti iti ayanti chedo. Itiiti ca gacchati pavattat²ti attho. Aya½ panettha suttapadattho– yo doso loke “kodho”ti lokiyamah±janena vuccati, n±ya½ atthato kodhoti vattabbo. Kinti pana vattabbo, eso hi sar²rasaªkh±taguh±sayo maccur±j± eva kodhavasena pamaddanto sattasant±ne gacchat²ti vattabbo. Ta½ evar³pa½ “maccur±j±”ti vattabba½ bahuno janassa anatthakara½ kodha½ hitak±mo damena paññ±ya v²riyena diµµhiy± ca chindeyy±ti.
Et²ti imassa pana ±gacchat²ti attho. “Et²”ti ettha hi ±upasaggo sandhikiccena paµicchannatt± na p±kaµo val±hak±vattharito puººacando viya. Tath± hi ettha ± iti et²ti sandhiviggaho bhavati, ±k±rassa ca ik±rena parena saddhi½yeva ek±r±deso. Tasm± “aya½ so s±rath² eti. Etu vessantaro r±j±”ti-±d²su “±gacchati, ±gacchat³”ti-±din± attho kathetabbo. By±karaºasatthepi hi ± iti et²ti sandhiviggaho dissati, tasm± ayampi n²ti s±dhuka½ manasi k±tabb±. Atha v± it²ti rassavasena vutta½ pada½ gamana½ bodheti, et²ti vuddhivasena vutta½ pana yath±payoga½ ±gaman±d²ni. Matt±vasenapi hi pad±ni savisesatth±ni bhavanti. Ta½ yath±? S±sane pabbajito, raµµh± pabb±jitoti. Saññog±saññogavasenapi, ta½ yath±? G±m± niggacchati. Yasa½ poso nigacchati, tasm± ayampi n²ti s±dhuka½ manasi k±tabb±. Ettheta½ vuccati–
I gatiyanti kathit±, dh±tu vuddhi½ gat± yad±;
tad± ±gamanatthassa, v±cik± p±yato vas±.
Iriy±pathatthato he-s± nicc±gamav±cik±;
“aya½ so s±rath² eti”, icc±dettha nidassana½.
Aniriy±pathatthena vattane gamanepi ca;
±gamane ca hot²ti, dh²m± lakkheyya ta½ yath±.
“Paµicca phalamet²”ti, evam±d²su vattane;
vuddhippatt± ik±ravh±, es± dh±tu pavattati.
“Atthamentamhi s³riye, v±¼±” icc±d²su pana;
gate, “et²ti it²”ti-±disv±gamane siy±.
Tath± hi ²t²ti anatth±ya eti ±gacchat²ti ²ti, upaddavo, iti ±gamanattho gahetabbo. ¾ha ca suttanip±taµµhakath±ya½ “et²ti ²ti, ±gantuk±na½ akusalabh±g²na½ byasanahet³na½ eta½ adhivacanan”ti.
Id±ni yath±raha½ nip±t±khy±tan±mikapariy±pann±na½ iti-ito sadd±namatthuddh±ro vuccate– tattha itisaddo hetuparisam±pan±dipadattha vipariy±ya pak±r±vadh±raºa nidassan±di-anekatthappabhedo. Tath± hesa “ruppat²ti kho bhikkhave tasm± r³panti vuccat²”ti-±d²su hetu-atthe dissati. “Tasm±tiha me bhikkhave dhammad±y±d± bhavatha, m± ±misad±y±d±. Atthi me tumhesu anukamp±, kinti me s±vak± dhammad±y±d± bhaveyyu½, no ±misad±y±d±”ti-±d²su parisam±pane. “Iti v± iti evar³p± vis³kadassan± paµivirato”ti-±d²su ±di-attho. “M±gaº¹iyoti tassa br±hmaºassa saªkh± samaññ± paññatti voh±ro n±ma½ n±makamma½ n±madheyya½ nirutti byañjanamabhil±po”ti-±d²su padatthavipariy±ye. “Iti kho bhikkhave sappaµibhayo b±lo, appaµibhayo paº¹ito. Sa-upaddavo b±lo, anupaddavo paº¹ito. Sa-upasaggo b±lo, anupasaggo paº¹ito”ti-±d²su pak±ro. “Atthi idappaccay± jar±maraºanti iti puµµhena sat± ±danda atth²tissa vacan²ya½. Ki½ paccay± jar±maraºanti iti ce vadeyya, j±tipaccay± jar±maraºanti iccassa vacan²yan”ti-±d²su avadh±raºe. “Atth²ti kho kacc±na ayameko anto, natth²ti kho kacc±na aya½ dutiyo anto”ti-±d²su nidassane. Nip±tavaseneva te payog± gahetabb±. “It±ya½ kodhar³pen±”ti ettha pana ±khy±tavasena gamane itisaddo dissati. Ayamevattho idh±dhippeto, nip±tattho pana na icchitabbo, viññ³na½ atthaggahaºe kosallup±danattha½ kevala½ atthuddh±ravasena ±gatoti daµµhabba½. Itaro pana–
Gatyatthe cimasaddatthe, itosaddo pavattati;
anvito”ti hi gatyatthe, paccattavacana½ bhave.
Imasaddassa atthamhi, nissakkavacana½ bhave;
“ito s± dakkhiº± dis±”, iti-±d²su p±¼isu.
Gatyattho icchito ettha, itarattho na icchito;
atthuddh±ravas± vutto, kosallatth±ya viññuna½.
Idha pana samayasaddassa atthuddh±ra½ sanibbacana½ vattabbampi avatv± upari ayadh±tuvisayeyeva vakkh±ma i e ayadh±tuvasena tidh±tumayatt± samayasaddassa. Tatra it²ti ik±r±nantaratyantapadassa ca “eti, udet²”ti-±d²nañca ek±r±nantaratyantapad±na½ aññesañca evar³p±na½ padam±l± yath±raha½ yebhuyyena attanopad±ni vajjetv± yojetabb±. ¿disesu hi µh±nesu dukkar± kriy±padam±l±. Yasm± pana imasmi½ pakaraºe sukar± ca dukkar± ca tyantapadam±l± j±nitabb± tasm± bh³v±digaº±d²su aµµhasu gaºesu vihitehi channavutiy± vacanehi sabbas±dh±raºa½ asabbas±dh±raºañca padam±l±naya½ br³ma–
Ak±r±nantaratyanta-pad±na½ pantiyo budho;
bhavati rundhat±d²na½, yoje sabbattha sabbath±.
Iti et²”ti cetesa½, pad±na½ pana pantiyo;
suddhassarapubbak±na½, yoje viññ³ yath±raha½.
¾k±r±nantaratyanta-pad±nañc±pi pantiyo;
“y±ti suº±ti asn±-ti” icc±d²na½ yath±raha½.
Ivaºº±nantaratyanta-pad±namapi p±¼iyo;
yoje “rundhiti rundh²ti”-icc±d²na½ yath±raha½.
Uk±r±nantaratyanta-sutiiti padassa ca;
peraºatthe pavattassa, yoje m±la½ yath±raha½.
Ek±r±nantaratyanta-pad±nampi yath±raha½;
“jeti rundheti k±reti, k±r±pet²”ti-±d²na½.
Ok±r±nantaratyanta-pad±nampi padakkame;
“karoti bhoti hot²”ti-±d²na½ yuttitovade.
Icceva½ sattadh± vutto, padam±l±nayo may±;
ito mutto nayo n±ma, natthi koci kriy±pade.
“¾datte kurute pete”, icc±di nayadassan±;
yath±raha½ yuttitoti, vacana½ ettha bh±sita½.
Id±ni ik±r±nantaratyantapadassa kamo vuccate– iti, inti. Isi, itha. Imi, ima. Aparipuººo vattam±n±nayo. Itu, intu. Ihi, itha. Imi, ima. Aparipuººo pañcam²nayo. Ettha ca imesa½ dvinna½ s±san±nur³pabh±vassa im±ni s±dhakapad±ni “veti, apeti, anvet²”ti. Tattha vi iti veti. Vigacchat²ti attho, itisaddo hettha gamana½ bodheti. Tath± apa iti apeti. Apagacchat²ti attho. Anu iti anveti. Anugacchat²ti attho. Gar³ pana anu eti anvet²ti vadanti. Ta½–
“Yath± ±raññaka½ n±ga½, danti½ anveti hatthin²;
jessanta½ giriduggesu, samesu visamesu ca;
eva½ ta½ anugacch±mi, putte ±d±ya pacchato”ti.

Im±ya p±¼iy± na sameti “jessanta½ anvet²”ti vacanato “anugacch±m²”ti vacanato ca. Tath± hi etisaddo yattha ce iriy±pathav±cako, tattha ±gamana½yeva joteti, na gamana½, tasm± ±gamanatthassa ayuttito gamanatthassa ca yuttito vi iti-±din± chedo ñeyyo. Etesañca itisaddavasena katached±na½ atthibh±va½ yuttibh±vañca “it±ya½ kodhar³pen±”ti p±¼iyeva s±dheti, tasm±yeva “anu iti, anu inti, anu is²”ti-±din± “anvet²”ti-±d²na½ chede labbham±nanayena vuttappak±ro vattam±n±pañcam²nayo parassapadavasena dassito. Sattam²r³p±d²ni sabbath± appasiddh±ni.

Im±ni pana bhavissantiy± r³p±ni, sitt± te lahumessati. Issati, issanti. Issasi, issatha. Iss±mi, iss±ma. Issate, issante. Issase, issavhe. Issa½, iss±mhe. Asabbadh±tukattepi suddhassaratt± dh±tussa ik±r±gamo na labbhati. Paripuººo bhavissant²nayo.
Atha k±l±tipattiy± r³p±ni bhavanti, iss±, issa½su. Isse, issatha. Issa½, issamh±. Issatha, issisu. Issase, issavhe. Issa½, iss±mhase. K±l±tipattibh±ve ca asabbadh±tukatte ca santepi suddhassaratt± dh±tussa ak±rik±r±gamo na labbhati anekantikatt± v± anupapannatt± ca ak±r±gamo na hoti. Dvinnañhettha suddhassar±na½ anantarik±na½ ekatosannip±to anupapatti. Paripuººo k±l±tipattinayo.
Imasmi½ pana µh±ne s±µµhakathe tepiµake buddhavacane sot³na½ payogatthesu paramakosallajananattha½ “nanu te suta½ br±hmaºa bhaññam±ne, dev± na issanti purisaparakkamass±”ti p±¼ito naya½ gahetv± vuttappak±rehi bhavissantiy± r³pehi sabbaso sam±n±ni asam±natth±ni vattam±nikar³p±ni ca ²saka½ aññamañña½ sam±n±ni bhavissant²k±l±tipatt²na½ r³p±ni ca pak±sayiss±ma– vattam±n±vasena t±va “issati, issanti. Issasi, issath±”ti sabba½ yojetabba½. Attho pana “issa½ karot²”ti-±din± vattabbo. Tasmi½yeva atthe bhavissant²vasena “ississati, ississanti. Ississasi, ississath±”ti paripuººa½ yojetabba½. Attho pana “issa½ karissat²”ti-±din± vattabbo. K±l±tipattivasena pana “ississ±, ississa½su. Ississe, ississath±”ti paripuººa½ yojetabba½, attho pana “issa½ akariss±”ti-±din± vattabbo. Dh±tvantaravasena sa½sandan±nayoya½.
Id±ni ek±r±nantaratyantapadassa kamo vuccate–
Eti, enti. Esi, etha. Emi, ema.
Etu, entu. Ehi, etha. Emi, ema.
Na ca appatv± dukkhanta½, viss±sa½ eyya paº¹ito;
nivesan±ni m±petv±, vedehassa yasassino;
yad± te pahiºiss±mi, tad± eyy±si khattiya.
Eyya eyyu½. Eyy±si, eyy±tha. Eyy±mi, eyy±ma. Etha, era½. Etho, eyy±vho. Eyya½, eyy±mhe.
So puriso eyya, te eyyu½. Tva½ eyy±si, tumhe eyy±tha. Aha½ eyy±mi, maya½ eyy±ma. So puriso etha, te era½. Tva½ etho, tumhe eyy±vho. Aha½ eyya½, maya½ eyy±mhe.
Parokkh±hiyyattanajjatan²r³p±ni sabbaso appasiddh±ni.
Essati, essanti. Essasi, essatha. Ess±mi, ess±ma. Essate, essante. Essase, essavhe. Essa½, ess±mhe.
Sammodam±n± gacchanti, j±lam±d±ya pakkhino;
yad± te vivadissanti, tad± ehinti me vasa½.
“Abhidosagato id±ni eh²”ti vacanadassanato apar±nipi bhavissant²r³p±ni gahetabb±ni.
Ehiti, ehinti. Ehisi, ehitha. Ehimi, ehima. Ehite, ehinte. Ehise, ehivhe. Ehissa½, ehiss±mhe.
Ess±, essa½su. Esse, essatha. Essa½ ess±mh±. Essatha, essisu. Essase, essavhe. Essi½, ess±mhase.
Ath±paropi ek±r±nantaratyantapadakkamo bhavati;
udeti, udenti. Udesi, udetha. Udemi, udema.
Udetu, udentu. Udehi, udetha. Udemi, udema, ud±mase.
Udeyya, udeyyu½. Sesa½ neyya½. Udissati, udissanti. Sesa½ neyya½. Udiss±, udissa½su. Sesa½ neyya½.

Im±ni suddhassaradh±tur³p±ni.