Uddhum±takakammaµµh±na½
103. Tattha uddhum±takasar²re uddhum±takanimitta½ upp±detv± uddhum±takasaªkh±ta½ jh±na½ bh±vetuk±mena yogin± pathav²kasiºe vuttanayeneva vuttappak±ra½ ±cariya½ upasaªkamitv± kammaµµh±na½ uggahetabba½. Tenassa kammaµµh±na½ kathentena asubhanimittatth±ya gamanavidh±na½, samant± nimittupalakkhaºa½, ek±dasavidhena nimittagg±ho, gat±gatamaggapaccavekkhaºanti eva½ appan±vidh±napariyos±na½ sabba½ kathetabba½. Ten±pi sabba½ s±dhuka½ uggahetv± pubbe vuttappak±ra½ sen±sana½ upagantv± uddhum±takanimitta½ pariyesantena vih±tabba½. 104. Eva½ viharantena ca asukasmi½ n±ma g±madv±re v± aµavimukhe v± panthe v± pabbatap±de v± rukkham³le v± sus±ne v± uddhum±takasar²ra½ nikkhittanti kathent±na½ vacana½ sutv±pi na t±vadeva atitthena pakkhandantena viya gantabba½. Kasm±? Asubha½ hi n±meta½ v±¼amig±dhiµµhitampi amanuss±dhiµµhitampi hoti. Tatrassa j²vitantar±yopi siy±. Gamanamaggo v± panettha g±madv±rena v± nah±natitthena v± ked±rakoµiy± v± hoti. Tattha visabh±gar³pa½ ±p±tham±gacchati, tadeva v± sar²ra½ visabh±ga½ hoti. Purisassa hi itthisar²ra½ itthiy± ca purisasar²ra½ visabh±ga½, tadeta½ adhun±mata½ subhatopi upaµµh±ti, tenassa brahmacariyantar±yopi siy±. Sace pana “nayida½ m±disassa bh±riyan”ti att±na½ takkayati, eva½ takkayam±nena gantabba½. 105. Gacchantena ca saªghattherassa v± aññatarassa v± abhiññ±tassa bhikkhuno kathetv± gantabba½. Kasm±? Sace hissa sus±ne amanussas²habyaggh±d²na½ r³pasadd±di-aniµµh±rammaº±bhibh³tassa aªgapaccaªg±ni v± pavedhenti, bhutta½ v± na parisaºµh±ti, añño v± ±b±dho hoti. Athassa so vih±re pattac²vara½ surakkhita½ karissati. Dahare v± s±maºere v± pahiºitv± ta½ bhikkhu½ paµijaggissati. Apica sus±na½ n±ma nir±saªkaµµh±nanti maññam±n± katakamm±pi akatakamm±pi cor± samosaranti. Te manussehi anubaddh± bhikkhussa sam²pe bhaº¹aka½ cha¹¹etv±pi pal±yanti. Manuss± “saho¹¹ha½ cora½ addas±m±”ti bhikkhu½ gahetv± viheµhenti. Athassa so “m± ima½ viheµhayittha, mam±ya½ kathetv± imin± n±ma kammena gato”ti te manusse saññ±petv± sotthibh±va½ karissati. Aya½ ±nisa½so kathetv± gamane. Tasm± vuttappak±rassa bhikkhuno kathetv± asubhanimittadassane sañj±t±bhil±sena yath±n±ma khattiyo abhisekaµµh±na½, yajam±no yaññas±la½, adhano v± pana nidhiµµh±na½ p²tisomanassaj±to gacchati, eva½ p²tisomanassa½ upp±detv± aµµhakath±su vuttena vidhin± gantabba½. Vuttañheta½–
“Uddhum±taka½ asubhanimitta½ uggaºhanto eko adutiyo gacchati upaµµhit±ya satiy± asammuµµh±ya antogatehi indriyehi abahigatena m±nasena gat±gatamagga½ paccavekkham±no. Yasmi½ padese uddhum±taka½ asubhanimitta½ nikkhitta½ hoti, tasmi½ padese p±s±ºa½ v± vammika½ v± rukkha½ v± gaccha½ v± lata½ v± sanimitta½ karoti, s±rammaºa½ karoti. Sanimitta½ katv± s±rammaºa½ katv± uddhum±taka½ asubhanimitta½ sabh±vabh±vato upalakkheti, vaººatopi liªgatopi saºµh±natopi disatopi ok±satopi paricchedatopi sandhito vivarato ninnato thalato samantato. So ta½ nimitta½ suggahita½ karoti s³padh±rita½ upadh±reti, suvavatthita½ vavatthapeti. So ta½ nimitta½ suggahita½ katv± s³padh±rita½ upadh±retv± suvavatthita½ vavatthapetv± eko adutiyo gacchati upaµµhit±ya satiy± asammuµµh±ya antogatehi indriyehi abahigatena m±nasena gat±gatamagga½ paccavekkham±no. So caªkamantopi tabbh±giyaññeva caªkama½ adhiµµh±ti. Nis²dantopi tabbh±giyaññeva ±sana½ paññapeti.
“Samant± nimittupalakkhaº± kimatthiy± kim±nisa½s±ti? Samant± nimittupalakkhaº± asammohatth± asammoh±nisa½s±. Ek±dasavidhena nimittagg±ho kimatthiyo kim±nisa½soti? Ek±dasavidhena nimittagg±ho upanibandhanattho upanibandhan±nisa½so. Gat±gatamaggapaccavekkhaº± kimatthiy± kim±nisa½s±ti? Gat±gatamaggapaccavekkhaº± v²thisampaµip±danatth± v²thisampaµip±dan±nisa½s±.
“So ±nisa½sadass±v² ratanasaññ² hutv± citt²k±ra½ upaµµhapetv± sampiy±yam±no tasmi½ ±rammaºe citta½ upanibandhati ‘addh± im±ya paµipad±ya jar±maraºamh± parimucciss±m²’ti. So vivicceva k±mehi…pe… paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. Tass±dhigata½ hoti r³p±vacara½ paµhama½ jh±na½ dibbo ca vih±ro bh±van±mayañca puññakiriyavatthun”ti.
106. Tasm± yo cittasaññattatth±ya sivathikadassana½ gacchati, so ghaº¹i½ paharitv± gaºa½ sannip±tetv±pi gacchatu. Kammaµµh±nas²sena pana gacchantena ekakena adutiyena m³lakammaµµh±na½ avissajjetv± ta½ manasikaronteneva sus±ne soº±diparissayavinodanattha½ kattaradaº¹a½ v± yaµµhi½ v± gahetv±, s³paµµhita bh±vasamp±danena asammuµµha½ sati½ katv±, manacchaµµh±nañca indriy±na½ antogatabh±vasamp±danato abahigatamanena hutv± gantabba½. Vih±rato nikkhamanteneva asukadis±ya asukadv±rena nikkhantomh²ti dv±ra½ sallakkhetabba½. Tato yena maggena gacchati, so maggo vavatthapetabbo, aya½ maggo p±cinadis±bhimukho v± gacchati, pacchima-uttaradakkhiºadis±bhimukho v± vidis±bhimukhov±ti. Imasmi½ pana µh±ne v±mato gacchati, imasmi½ µh±ne dakkhiºato, imasmi½ cassa µh±ne p±s±ºo imasmi½ vammiko, imasmi½ rukkho, imasmi½ gaccho, imasmi½ lat±ti. Eva½ gamanamagga½ vavatthapentena nimittaµµh±na½ gantabba½. No ca kho paµiv±ta½. Paµiv±ta½ gacchantassa hi kuºapagandho gh±na½ paharitv± matthaluªga½ v± saªkhobheyya, ±h±ra½ v± cha¹¹±peyya, vippaµis±ra½ v± janeyya “²disa½ n±ma kuºapaµµh±na½ ±gatomh²”ti. Tasm± paµiv±ta½ vajjetv± anuv±ta½ gantabba½. Sace anuv±tamaggena na sakk± hoti gantu½, antar± pabbato v± pap±to v± p±s±ºo v± vati v± kaºµakaµµh±na½ v± udaka½ v± cikkhalla½ v± hoti, c²varakaººena n±sa½ pidahitv± gantabba½. Idamassa gamanavatta½. 107. Eva½ gatena pana na t±va asubhanimitta½ oloketabba½. Dis± vavatthapetabb±. Ekasmi½ hi dis±bh±ge µhitassa ±rammaºañca na vibh³ta½ hutv± kh±yati, cittañca na kammaniya½ hoti. Tasm± ta½ vajjetv± yattha µhitassa ±rammaºañca vibh³ta½ hutv± kh±yati, cittañca kammaniya½ hoti, tattha µh±tabba½. Paµiv±t±nuv±tañca pah±tabba½. Paµiv±te µhitassa hi kuºapagandhena ubb±¼hassa citta½ vidh±vati. Anuv±te µhitassa sace tattha adhivatth± amanuss± honti, te kujjhitv± anattha½ karonti. Tasm± ²saka½ ukkamma n±ti-anuv±te µh±tabba½. Eva½ tiµµham±nen±pi n±tid³re n±cc±sanne n±nup±da½ n±nus²sa½ µh±tabba½. Atid³re µhitassa hi ±rammaºa½ avibh³ta½ hoti. Acc±sanne bhayamuppajjati. Anup±da½ v± anus²sa½ v± µhitassa sabba½ asubha½ sama½ na paññ±yati. Tasm± n±tid³re n±cc±sanne olokentassa ph±sukaµµh±ne sar²ravemajjhabh±ge µh±tabba½. 108. Eva½ µhitena “tasmi½ padese p±s±ºa½ v±…pe… lata½ v± sanimitta½ karot²”ti eva½ vutt±ni samant± nimitt±ni upalakkhetabb±ni. Tatrida½ upalakkhaºavidh±na½, sace tassa nimittassa samant± cakkhupathe p±s±ºo hoti, so “aya½ p±s±ºo ucco v± n²co v± khuddako v± mahanto v± tambo v± k±¼o v± seto v± d²gho v± parimaº¹alo v±”ti vavatthapetabbo. Tato “imasmi½ n±ma ok±se aya½ p±s±ºo ida½ asubhanimitta½, ida½ asubhanimitta½ aya½ p±s±ºo”ti sallakkhetabba½. Sace vammiko hoti, sopi “ucco v± n²co v± khuddako v± mahanto v± tambo v± k±¼o v± seto v± d²gho v± parimaº¹alo v±”ti vavatthapetabbo. Tato “imasmi½ n±ma ok±se aya½ vammiko ida½ asubhanimittan”ti sallakkhetabba½. Sace rukkho hoti, sopi “assattho v± nigrodho v± kacchako v± kap²tano v± ucco v± n²co v± khuddako v± mahanto v± tambo v± k±¼o v± seto v±”ti vavatthapetabbo. Tato “imasmi½ n±ma ok±se aya½ rukkho ida½ asubhanimittan”ti sallakkhetabba½. Sace gaccho hoti, sopi “sindiv± karamando v± kaºav²ro v± kuraº¹ako v± ucco v± n²co v± khuddako v± mahanto v±”ti vavatthapetabbo. Tato “imasmi½ n±ma ok±se aya½ gaccho ida½ asubhanimittan”ti sallakkhetabba½. Sace lat± hoti, s±pi “l±bu v± kumbhaº¹² v± s±m± v± k±¼avalli v± p³tilat± v±”ti vavatthapetabb±. Tato “imasmi½ n±ma ok±se aya½ lat± ida½ asubhanimitta½, ida½ asubhanimitta½ aya½ lat±”ti sallakkhetabba½. 109. Ya½ pana vutta½ sanimitta½ karoti s±rammaºa½ karot²ti, ta½ idheva antogadha½. Punappuna½ vavatthapento hi sanimitta½ karoti n±ma. Aya½ p±s±ºo ida½ asubhanimitta½, ida½ asubhanimitta½ aya½ p±s±ºoti eva½ dve dve sam±setv± sam±setv± vavatthapento s±rammaºa½ karoti n±ma. Eva½ sanimitta½ s±rammaºañca katv± pana sabh±vabh±vato vavatthapet²ti vuttatt± yv±ssa sabh±vabh±vo anaññas±dh±raºo attaniyo uddhum±takabh±vo, tena manasik±tabba½. Vaºita½ uddhum±takanti eva½ sabh±vena sarasena vavatthapetabbanti attho. 110. Eva½ vavatthapetv± vaººatopi liªgatopi saºµh±natopi disatopi ok±satopi paricchedatop²ti chabbidhena nimitta½ gahetabba½. Katha½? Tena hi yogin± ida½ sar²ra½ k±¼assa v± od±tassa v± maªguracchavino v±ti vaººato vavatthapetabba½. Liªgato pana itthiliªga½ v± purisaliªga½ v±ti avavatthapetv± paµhamavaye v± majjhimavaye v± pacchimavaye v± µhitassa ida½ sar²ranti vavatthapetabba½. Saºµh±nato uddhum±takassa saºµh±navaseneva idamassa s²sasaºµh±na½, ida½ g²v±saºµh±na½, ida½ hatthasaºµh±na½, ida½ udarasaºµh±na½, ida½ n±bhisaºµh±na½, ida½ kaµisaºµh±na½, ida½ ³rusaºµh±na½, ida½ jaªgh±saºµh±na½, ida½ p±dasaºµh±nanti vavatthapetabba½. Disato pana imasmi½ sar²re dve dis± n±bhiy± adho heµµhimadis± uddha½ uparimadis±ti vavatthapetabba½. Atha v± aha½ imiss± dis±ya µhito asubhanimitta½ imiss±ti vavatthapetabba½. Ok±sato pana imasmi½ n±ma ok±se hatth±, imasmi½ p±d±, imasmi½ s²sa½, imasmi½ majjhimak±yo µhitoti vavatthapetabba½. Atha v± aha½ imasmi½ ok±se µhito asubhanimitta½ imasminti vavatthapetabba½. Paricchedato ida½ sar²ra½ adho p±datalena upari kesamatthakena tiriya½ tacena paricchinna½, yath±paricchinne ca µh±ne dvatti½sakuºapabharitamev±ti vavatthapetabba½. Atha v± ayamassa hatthaparicchedo, aya½ p±daparicchedo, aya½ s²saparicchedo, aya½ majjhimak±yaparicchedoti vavatthapetabba½. Yattaka½ v± pana µh±na½ gaºhati, tattakameva ida½ ²disa½ uddhum±takanti paricchinditabba½. Purisassa pana itthisar²ra½ itthiy± v± purisasar²ra½ na vaµµati. Visabh±ge sar²re ±rammaºa½ na upaµµh±ti, vipphandanasseva paccayo hoti. “Uggh±µit±pi hi itth² purisassa citta½ pariy±d±ya tiµµhat²”ti (a. ni. 5.55) majjhimaµµhakath±ya½ vutta½. Tasm± sabh±gasar²reyeva eva½ chabbidhena nimitta½ gaºhitabba½. 111. Yo pana purimabuddh±na½ santike ±sevitakammaµµh±no parihatadhutaªgo parimadditamah±bh³to pariggahitasaªkh±ro vavatth±pitan±mar³po uggh±µitasattasañño katasamaºadhammo v±sitav±sano bh±vitabh±vano sab²jo ñ±ºuttaro appakileso kulaputto, tassa olokitolokitaµµh±neyeva paµibh±ganimitta½ upaµµh±ti. No ce eva½ upaµµh±ti, atheva½ chabbidhena nimitta½ gaºhato upaµµh±ti. Yassa pana evampi na upaµµh±ti, tena sandhito vivarato ninnato thalato samantatoti punapi pañcavidhena nimitta½ gahetabba½. 112. Tattha sandhitoti as²tisatasandhito. Uddhum±take pana katha½ as²tisatasandhayo vavatthapessati. Tasm±nena tayo dakkhiºahatthasandh², tayo v±mahatthasandh², tayo dakkhiºap±dasandh², tayo v±map±dasandh² eko g²vasandhi, eko kaµisandh²ti eva½ cuddasamah±sandhivasena sandhito vavatthapetabba½. Vivaratoti vivara½ n±ma hatthantara½ p±dantara½ udarantara½ kaººantaranti eva½ vivarato vavatthapetabba½. Akkh²nampi nimm²litabh±vo v± umm²litabh±vo v± mukhassa ca pihitabh±vo v± vivaµabh±vo v± vavatthapetabbo. Ninnatoti ya½ sar²re ninnaµµh±na½ akkhik³po v± antomukha½ v± galav±µako v±, ta½ vavatthapetabba½. Atha v± aha½ ninne µhito sar²ra½ unnateti vavatthapetabba½. Thalatoti ya½ sar²re unnataµµh±na½ jaººuka½ v± uro v± nal±µa½ v±, ta½ vavatthapetabba½. Atha v± aha½ thale µhito sar²ra½ ninneti vavatthapetabba½. Samantatoti sabba½ sar²ra½ samantato vavatthapetabba½. Sakalasar²re ñ±ºa½ c±retv± ya½ µh±na½ vibh³ta½ hutv± upaµµh±ti, tattha “uddhum±taka½ uddhum±takan”ti citta½ µhapetabba½. Sace evampi na upaµµh±ti, udarapariyos±na½ atireka½ uddhum±taka½ hoti, tattha “uddhum±taka½ uddhum±takan”ti citta½ µhapetabba½. 113. Id±ni “so ta½ nimitta½ suggahita½ karot²”ti-±d²su aya½ vinicchayakath±– Tena yogin± tasmi½ sar²re yath±vuttanimittagg±havasena suµµhu nimitta½ gaºhitabba½. Sati½ s³paµµhita½ katv± ±vajjitabba½. Eva½ punappuna½ karontena s±dhuka½ upadh±retabbañceva vavatthapetabbañca. Sar²rato n±tid³re n±cc±sanne padese µhitena v± nisinnena v± cakkhu½ umm²letv± oloketv± nimitta½ gaºhitabba½. “Uddhum±takapaµikk³la½ uddhum±takapaµikk³lan”ti satakkhattu½ sahassakkhattu½ umm²letv± oloketabba½, nimm²letv± ±vajjitabba½. Eva½ punappuna½ karontassa uggahanimitta½ suggahita½ hoti. Kad± suggahita½ hoti? Yad± umm²letv± olokentassa nimm²letv± ±vajjentassa ca ekasadisa½ hutv± ±p±tham±gacchati, tad± suggahita½ n±ma hoti. So ta½ nimitta½ eva½ suggahita½ katv± s³padh±rita½ upadh±retv± suvavatthita½ vavatthapetv± sace tattheva bh±van±pariyos±na½ pattu½ na sakkoti, ath±nena ±gamanak±le vuttanayeneva ekakena adutiyena tadeva kammaµµh±na½ manasikarontena s³paµµhita½ sati½ katv± antogatehi indriyehi abahigatena m±nasena attano sen±sanameva gantabba½. Sus±n± nikkhamanteneva ca ±gamanamaggo vavatthapetabbo, yena maggena nikkhantosmi, aya½ maggo p±c²nadis±bhimukho v± gacchati, pacchima-uttaradakkhiºadis±bhimukho v± gacchati, vidis±bhimukho v± gacchati. Imasmi½ pana µh±ne v±mato gacchati, imasmi½ dakkhiºato, imasmi½ cassa µh±ne p±s±ºo, imasmi½ vammiko, imasmi½ rukkho, imasmi½ gaccho, imasmi½ lat±ti eva½ ±gamanamagga½ vavatthapetv± ±gatena caªkamanten±pi tabbh±giyova caªkamo adhiµµh±tabbo, asubhanimittadis±bhimukhe bh³mippadese caªkamitabbanti attho. Nis²dantena ±sanampi tabbh±giyameva paññapetabba½. Sace pana tassa½ dis±ya½ sobbho v± pap±to v± rukkho v± vati v± kalala½ v± hoti, na sakk± ta½dis±bhimukhe bh³mippadese caªkamitu½, ±sanampi anok±satt± na sakk± paññapetu½. Ta½ disa½ anapalokenten±pi ok±s±nur³pe µh±ne caªkamitabbañceva nis²ditabbañca. Citta½ pana ta½dis±bhimukha½yeva k±tabba½. 114. Id±ni “samant± nimittupalakkhaº± kimatthiy±”ti-±dipañh±na½ “asammohatth±”ti-±divissajjane aya½ adhipp±yo. Yassa hi avel±ya½ uddhum±takanimittaµµh±na½ gantv± samant± nimittupalakkhaºa½ katv± nimittaggahaºattha½ cakkhu½ umm²letv± olokentasseva ta½ matasar²ra½ uµµhahitv± µhita½ viya ajjhottharam±na½ viya anubandham±na½ viya ca hutv± upaµµh±ti, so ta½ b²bhaccha½ bherav±rammaºa½ disv± vikkhittacitto ummattako viya hoti, bhaya½ chambhitatta½ lomaha½sa½ p±puº±ti. P±¼iya½ hi vibhatta-aµµhati½s±rammaºesu añña½ evar³pa½ bherav±rammaºa½ n±ma natthi. Imasmi½ hi kammaµµh±ne jh±navibbhantako n±ma hoti. Kasm±? Atibheravatt± kammaµµh±nassa. Tasm± tena yogin± santhambhetv± sati½ s³paµµhita½ katv± matasar²ra½ uµµhahitv± anubandhanaka½ n±ma natthi. Sace hi so “etassa sam²pe µhito p±s±ºo v± lat± v± ±gaccheyya, sar²rampi ±gaccheyya. Yath± pana so p±s±ºo v± lat± v± n±gacchati, eva½ sar²rampi n±gacchati. Aya½ pana tuyha½ upaµµh±n±k±ro saññajo saññ±sambhavo, kammaµµh±na½ te ajja upaµµhita½, m± bh±yi bhikkh³”ti t±sa½ vinodetv± h±sa½ upp±detv± tasmi½ nimitte citta½ sañcar±petabba½. Eva½ visesamadhigacchati. Idameta½ sandh±ya vutta½ “samant± nimittupalakkhaº± asammohatth±”ti. Ek±dasavidhena pana nimittagg±ha½ samp±dento kammaµµh±na½ upanibandhati. Tassa hi cakkh³ni umm²letv± olokanapaccay± uggahanimitta½ uppajjati. Tasmi½ m±nasa½ c±rentassa paµibh±ganimitta½ uppajjati. Tattha m±nasa½ c±rento appana½ p±puº±ti. Appan±ya½ µhatv± vipassana½ va¹¹hento arahatta½ sacchikaroti. Tena vutta½ “ek±dasavidhena nimittagg±ho upanibandhanattho”ti. 115. Gat±gatamaggapaccavekkhaº± v²thisampaµip±danatth±ti ettha pana y± gatamaggassa ca ±gatamaggassa ca paccavekkhaº± vutt±, s± kammaµµh±nav²thiy± sampaµip±danatth±ti attho. Sace hi ima½ bhikkhu½ kammaµµh±na½ gahetv± ±gacchanta½ antar±magge keci ajja, bhante, katim²ti divasa½ v± pucchanti, pañha½ v± pucchanti, paµisanth±ra½ v± karonti, aha½ kammaµµh±nikoti tuºh²bh³tena gantu½ na vaµµati. Divaso kathetabbo, pañho vissajjetabbo. Sace na j±n±ti, na j±n±m²ti vattabba½. Dhammiko paµisanth±ro k±tabbo. Tasseva½ karontassa uggahita½ taruºanimitta½ nassati. Tasmi½ nassantepi divasa½ puµµhena kathetabbameva. Pañha½ aj±nantena na j±n±m²ti vattabba½. J±nantena ekadesena kathetumpi vaµµati, paµisanth±ropi k±tabbo. ¾gantuka½ pana bhikkhu½ disv± ±gantukapaµisanth±ro k±tabbova. Avases±nipi cetiyaªgaºavattabodhiyaªgaºavatta-uposath±g±ravattabhojanas±l±jant±ghara-±cariyupajjh±ya-±gantukagamikavatt±d²ni sabb±ni khandhakavatt±ni p³retabb±neva. Tassa t±ni p³rentass±pi ta½ taruºanimitta½ nassati, puna gantv± nimitta½ gaºhiss±m²ti gantuk±mass±pi amanussehi v± v±¼amigehi v± adhiµµhitatt± sus±nampi gantu½ na sakk± hoti, nimitta½ v± antaradh±yati. Uddhum±taka½ hi ekameva v± dve v± divase µhatv± vin²lak±dibh±va½ gacchati. Sabbakammaµµh±nesu etena sama½ dullabha½ kammaµµh±na½ n±ma natthi. Tasm± eva½ naµµhe nimitte tena bhikkhun± rattiµµh±ne v± div±µh±ne v± nis²ditv± aha½ imin± n±ma dv±rena vih±r± nikkhamitv± asukadis±bhimukha½ magga½ paµipajjitv± asukasmi½ n±ma µh±ne v±ma½ gaºhi, asukasmi½ dakkhiºa½. Tassa asukasmi½ µh±ne p±s±ºo, asukasmi½ vammikarukkhagacchalat±namaññatara½. Soha½ tena maggena gantv± asukasmi½ n±ma µh±ne asubha½ addasa½. Tattha asukadis±bhimukho µhatv± evañcevañca samant± nimitt±ni sallakkhetv± eva½ asubhanimitta½ uggahetv± asukadis±ya sus±nato nikkhamitv± evar³pena n±ma maggena idañcidañca karonto ±gantv± idha nisinnoti eva½ y±va pallaªka½ ±bhujitv± nisinnaµµh±na½, t±va gat±gatamaggo paccavekkhitabbo. Tasseva½ paccavekkhato ta½ nimitta½ p±kaµa½ hoti, purato nikkhitta½ viya upaµµh±ti. Kammaµµh±na½ purim±k±reneva v²thi½ paµipajjati. Tena vutta½ “gat±gatamaggapaccavekkhaº± v²thisampaµip±danatth±”ti. 116. Id±ni ±nisa½sadass±v² ratanasaññ² hutv± citt²k±ra½ upaµµhapetv± sampiy±yam±no tasmi½ ±rammaºe citta½ upanibandhat²ti ettha uddhum±takapaµikk³le m±nasa½ c±retv± jh±na½ nibbattetv± jh±napadaµµh±na½ vipassana½ va¹¹hento “addh± im±ya paµipad±ya jar±maraºamh± parimucciss±m²”ti eva½ ±nisa½sadass±vin± bhavitabba½. Yath± pana duggato puriso mahaggha½ maºiratana½ labhitv± dullabha½ vata me laddhanti tasmi½ ratanasaññ² hutv± g±rava½ janetv± vipulena pemena sampiy±yam±no ta½ rakkheyya, evameva “dullabha½ me ida½ kammaµµh±na½ laddha½ duggatassa mahagghamaºiratanasadisa½. Catudh±tukammaµµh±niko hi attano catt±ro mah±bh³te pariggaºh±ti, ±n±p±nakammaµµh±niko attano n±sikav±ta½ pariggaºh±ti, kasiºakammaµµh±niko kasiºa½ katv± yath±sukha½ bh±veti, eva½ itar±ni kammaµµh±n±ni sulabh±ni. ‘Ida½ pana ekameva v± dve v± divase tiµµhati, tato para½ vin²lak±dibh±va½ p±puº±t²’ti natthi ito dullabhataran”ti tasmi½ ratanasaññin± hutv± citt²k±ra½ upaµµhapetv± sampiy±yam±nena ta½ nimitta½ rakkhitabba½. Rattiµµh±ne ca div±µh±ne ca “uddhum±takapaµikk³la½ uddhum±takapaµikk³lan”ti tattha punappuna½ citta½ upanibandhitabba½. Punappuna½ ta½ nimitta½ ±vajjitabba½, manasik±tabba½. Takk±hata½ vitakk±hata½ k±tabba½. 117. Tasseva½ karoto paµibh±ganimitta½ uppajjati. Tatrida½ nimittadvayassa n±n±karaºa½, uggahanimitta½ vir³pa½ b²bhaccha½ bheravadassana½ hutv± upaµµh±ti Paµibh±ganimitta½ pana y±vadattha½ bhuñjitv± nipanno th³laªgapaccaªgapuriso viya. Tassa paµibh±ganimittapaµil±bhasamak±lameva bahiddh± k±m±na½ amanasik±r± vikkhambhanavasena k±macchando pah²yati. Anunayappah±neneva cassa lohitappah±nena pubbo viya by±p±dopi pah²yati. Tath± ±raddhav²riyat±ya thinamiddha½, avippaµis±rakarasantadhamm±nuyogavasena uddhaccakukkucca½, adhigatavisesassa paccakkhat±ya paµipattidesake satthari paµipattiya½ paµipattiphale ca vicikicch± pah²yat²ti pañca n²varaº±ni pah²yanti. Tasmiññeva ca nimitte cetaso abhiniropanalakkhaºo vitakko, nimitt±numajjanakicca½ s±dhayam±no vic±ro, paµiladdhavises±dhigamapaccay± p²ti, p²timanassa passaddhisambhavato passaddhi, tannimitta½ sukha½, sukhitassa cittasam±dhisambhavato sukhanimitt± ekaggat± c±ti jh±naªg±ni p±tubhavanti. Evamassa paµhamajjh±napaµibimbabh³ta½ upac±rajjh±nampi taªkhaºaññeva nibbattati. Ito para½ y±va paµhamajjh±nassa appan± ceva vasippatti ca, t±va sabba½ pathav²kasiºe vuttanayeneva veditabba½.