2. Parih±nikath±
1. V±dayuttiparih±nivaŗŗan±
239. Id±ni parih±nikath± hoti. Parih±nidhammo aparih±nidhammo, dveme, bhikkhave, dhamm± sekkhassa, bhikkhuno parih±n±ya sa½vattanti (a. ni. 2.185), pańcime, bhikkhave, dhamm± samayavimuttassa bhikkhuno parih±n±ya sa½vattant²ti (a. ni. 5.149) evam±d²ni hi sutt±ni niss±ya sammitiy± vajjiputtak± sabbatthiv±dino ekacce ca mah±saŖghik± arahatopi parih±ni½ icchanti, tasm± te v± hontu ańńeyeva v±, yesa½ aya½ laddhi, tesa½ laddhibhindanattha½ parih±yati arah± arahatt±ti pucch± sakav±dissa. Tatra parih±yat²ti dve parih±niyo pattaparih±ni ca appattaparih±ni ca. Tattha dutiyampi kho ±yasm± godhiko tamh± s±mayik±ya cetovimuttiy± parih±y²ti (sa½. ni. 1.159) aya½ pattaparih±ni n±ma. M± vo s±mańńatthik±na½ sata½ s±mańńattho parih±y²ti (ma. ni. 1.416-418) aya½ appattaparih±ni. T±su idha pattaparih±ni adhippet±. Tańhi sandh±ya ±mant±ti paµińń± parav±dissa. Sakasamaye pana ima½ pattaparih±ni½ n±ma lokiyasam±pattiy±va icchanti, na arahatt±d²hi s±mańńaphalehi. Parasamayepi na½ sabbas±mańńaphalesu sabbabhavesu sabbak±lesu sabbesańca puggal±na½ na icchanti. Ta½ pana tesa½ laddhimattamev±ti sabba½ laddhij±la½ bhinditu½ puna sabbatth±ti-±din± nayena desan± va¹¹hit±. Tattha yasm± parav±d² kamena parih±yitv± sot±pattiphale µhitassa arahato parih±ni½ na icchati, upariphalesu µhitasseva icchati. Yasm± ca r³p±r³pabhavesu µhitassa na icchati, kamm±r±mat±d²na½ pana parih±niyadhamm±na½ bh±vato k±mabhave µhitasseva icchati, tasm± sabbatth±ti puµµho paµikkhipati. Puna da¼ha½ katv± puµµho k±mabhava½ sandh±ya paµij±n±ti. Sabbasmimpi hi k±mabhave parih±nikar± k±maguŗ± atthi, tasm± tattha parih±yat²ti tassa laddhi. Tatiyapucch±ya parih±n²ti parih±nikare dhamme pucchati. Tattha yasm± parih±ni n±ma kamm±r±mat±didhamm±, visesato v± k±mar±gaby±p±d± eva, te ca r³p±r³pabhave natthi, tasm± na hevanti paµikkhepo parav±dissa. Sabbad±ti k±lapucch±. Tattha paµhamapańhe yonisomanasik±rak±le aparih±yanato paµikkhipati. Dutiye ayonisomanasikaroto rattibh±ge v± divasabh±ge v± sabbad± parih±yanato paµij±n±ti. Tatiye parih±nikaradhammasam±yoge sati muhuttameva parih±ni n±ma hoti, tato pubbe aparih²nassa pacch± parih²nassa ca parih±ni n±ma natth²ti paµikkhipati. Sabbeva arahantoti pańh±na½ paµhamasmi½ tikkhindriye sandh±ya paµikkhipati. Dutiyasmi½ mudindriye sandh±ya paµij±n±ti. Tatiyasmimpi tikkhindriy±va adhippet±. Tesańhi sabbesampi parih±ni na hot²ti tassa laddhi. Seµµhi-ud±haraŗe paµhamapucch± parav±dissa, dutiy± sakav±dissa. Tatr±ya½ adhipp±yo ya½ ma½ tumhe pucchatha arah± arahatt± parih±yanto cat³hi phalehi parih±yat²ti, tatra vo paµipucch±mi cat³hi satasahassehi seµµh² seµµhitta½ karonto satasahassehi parih²ne seµµh² seµµhitt± parih²no hot²ti. Tato sakav±din± ekadesena parih±ni½ sandh±ya ±mant±ti vutte sabbas±pateyy± parih²no hot²ti pucchati. Tath± aparih²natt± sakav±d² na hev±ti vatv± atha na½ evameva arah±pi parih±yati ca. Na ca cat³hi phaleh²ti uppannaladdhika½ dutiya½ bhabbapańha½ pucchati. Parav±d² seµµhino abhabbat±ya niyama½ apassanto paµij±nitv± arahato cat³hi phalehi parih±nibhabbata½ puµµho niyato sambodhipar±yaŗoti (a. ni. 3.87) vacanassa ayoniso attha½ gahetv± laddhiya½ µhito sot±pattiphalato parih±yitu½ abhabbata½ sandh±ya paµikkhipati. Ta½ panassa laddhimattamev±ti.
Ett±vat± v±dayutti n±ma niµµhit± hoti.
2. Ariyapuggalasa½sandanaparih±nivaŗŗan±
240. Id±ni ariyapuggalasa½sandan± ±raddh±. Tattha yasm± keci arahatova parih±ni½ icchanti, keci an±g±minopi, keci sakad±g±missapi. Sot±pannassa pana sabbepi na icchantiyeva. Ye arahatt± parih±yitv± an±g±misakad±g±mibh±ve µhit±, tesa½ parih±ni½ icchanti, na itaresa½ an±g±misakad±g±m²na½. Sot±pannassa pana tepi sabbath±pi na icchantiyeva, tasm± peyy±lamukhena pucch± kat±. Tattha tesa½ laddhivasena paµińń± ca paµikkhepo ca veditabb±. Parih±yati an±g±m² an±g±miphal±ti hi pańhasmi½ ye an±g±mino parih±ni½ na icchanti, tesa½ vasena paµikkhepo. Ye pakati-an±g±mino v± arahatt± parih±yitv± µhita-an±g±mino v± parih±ni½ icchanti, tesa½ vasena paµińń±ti idamettha nayamukha½. Tass±nus±rena sabbapeyy±l± atthato veditabb±. 241. Ya½ panettha sot±pattiphalassa anantar± arahatta½yeva sacchikarot²ti vutta½, ta½ parih²nassa puna v±yamato arahattappatti½ sandh±ya vutta½. Itaro sot±pattiphal±nantara½ arahattassa abh±v± paµikkhipati. 242. Tato para½ parih±ni n±mes± kilesappah±nassa v± mandat±ya bhaveyya, maggabh±van±d²na½ v± anadhimattat±ya, sacc±na½ v± adassanen±ti evam±d²na½ vasena anuyuńjitu½ kassa bahutar± kiles± pah²n±ti-±di vutta½. Ta½ sabba½ utt±n±dhipp±yameva sutt±na½ panattho ±gamaµµhakath±su vuttanayeneva veditabbo. 262. Samayavimutto arah± arahatt± parih±yat²ti ettha mudindriyo samayavimutto, tikkhindriyo asamayavimuttoti tesa½ laddhi. Sakasamaye pana avasippatto jh±nal±bh² samayavimutto, vasippatto jh±nal±bh² ceva sabbe ca ariyapuggal± ariye vimokkhe asamayavimutt±ti sanniµµh±na½. So pana ta½ attano laddhi½ gahetv± samayavimutto parih±yati, itaro na parih±yat²ti ±ha. Sesamettha utt±natthameva.
Ariyapuggalasa½sandanaparih±nivaŗŗan±.
3. Suttas±dhanaparih±nivaŗŗan±
265. Id±ni suttas±dhan± hoti. Tattha ucc±vac±ti uttamah²nabhedato ucc± ca avac± ca. Paµip±d±ti paµipad±. Samaŗena pak±sit±ti buddhasamaŗena jotit±. Sukh±paµipad± hi khipp±bhińń± ucc±. Dukkh±paµipad± dandh±bhińń± avac±. Itar± dve ekenaŖgena ucc±, ekena avac±. Paµhama½ vutt± eva v± ucc±, itaro tissopi avac±. T±ya cet±ya ucc±vac±ya paµipad±ya na p±ra½ diguŗa½ yanti, ekamaggena dvikkhattu½ nibb±na½ na gacchant²ti attho. Kasm±? Yena maggena ye kiles± pah²n±, tena tesa½ puna appah±tabbato. Etena parih±nidhamm±bh±va½ d²peti. Nayida½ ekaguŗa½ mutanti tańca ida½ p±ra½ ekav±ra½yeva phusan±raha½ na hoti. Kasm±? Ekena maggena sabbakiles±na½ appah±nato. Etena ekamaggeneva arahatt±bh±va½ d²peti. Atthi chinnassa chediyanti chinnassa kilesavaµµassa puna chinditabba½ kińci atth²ti pucchati. Itaro tikkhindriya½ sandh±ya paµikkhipitv± puna puµµho mudindriya½ sandh±ya paµij±n±ti. Sakav±d² sutta½ ±haritv± natthibh±va½ dasseti. Tattha oghap±soti kilesogho ceva kilesap±so ca. 266. Katassa paµicayoti bh±vitassa maggassa puna bh±van±. Idh±pi paµikkhepapaµij±nan±ni purimanayeneva veditabb±ni. 267. Parih±n±ya sa½vattant²ti parav±din± ±bhate sutte pańca dhamm± appattaparih±n±ya ceva lokiyasam±pattiparih±n±ya ca sa½vattanti. So pana pattassa arahattaphalassa parih±n±ya sallakkheti. Teneva atthi arahato kamm±r±mat±ti ±ha. Itaropi asamayavimutta½ sandh±ya paµikkhipitv± itara½ sandh±ya paµij±n±ti. K±mar±gavasena v± pavattam±na½ ta½ paµikkhipitv± itarath± pavattam±na½ paµij±n±ti. R±g±d²na½ pana atthita½ puµµho paµij±nitu½ na sakkoti. 268. Ki½ pariyuµµhitoti kena pariyuµµhito anubaddho ajjhotthato v± hutv±ti attho. Anusayapucch±yapi tikkhindriyamudindriyavaseneva paµikkhepapaµij±nan±ni veditabb±ni. Kaly±ŗ±nusayoti vacanamattas±mańńena v± paµij±n±ti. R±go upacaya½ gacchat²ti bh±van±ya pah²na½ sandh±y±ha. Parato dosamohesupi eseva nayo. Sakk±yadiµµhi-±d²na½ pana dassanena pah²natt± upacaya½ na icchati. Sesa½ sabbattha utt±natthamev±ti.
Suttas±dhan±.
Parih±nikath± niµµhit±.