‘Anupubbamuñcanato’ti yo yo koµµh±so na upaµµh±ti, ta½ ta½ muñcantena anupubbamuñcanato manasik±tabba½. ¾dikammikassa hi ‘kes±’ti manasikaroto manasik±ro gantv± ‘muttan’ti ima½ pariyos±nakoµµh±sameva ±hacca tiµµhati. ‘Muttan’ti ca manasikaroto manasik±ro gantv± ‘kes±’ti ima½ ±dikoµµh±sameva ±hacca tiµµhati. Athassa manasikaroto keci koµµh±s± upaµµhahanti, keci na upaµµhahanti. Tena ye ye upaµµhahanti tesu tesu t±va kamma½ k±tabba½, y±va dv²su upaµµhitesu tesampi eko suµµhutara½ upaµµhahati. Eva½ upaµµhita½ pana tameva punappuna½ manasikarontena appan± upp±detabb±. Tatr±ya½ upam±– yath± hi dvatti½sat±lake t±lavane vasanta½ makkaµa½ gahetuk±mo luddo ±dimhi µhitat±lassa paººa½ sarena vijjhitv± ukkuµµhi½ kareyya; atha so makkaµo paµip±µiy± tasmi½ tasmi½ t±le patitv± pariyantat±lameva gaccheyya; tatthapi gantv± luddena tatheva kate puna teneva nayena ±dit±la½ ±gaccheyya; so eva½ punappuna½ paµip±µiy± gacchanto ukkuµµhukkuµµhiµµh±neyeva uµµhahitv± puna anukkamena ekasmi½ t±le nipatitv± tassa vemajjhe maku¼at±lapaººas³ci½ da¼ha½ gahetv± vijjhiyam±nopi na uµµhaheyya, eva½sampadamida½ daµµhabba½. Tatrida½ opammasa½sandana½– yath± hi t±lavane dvatti½sat±l±, eva½ imasmi½ k±ye dvatti½sa koµµh±s±; makkaµo viya citta½; luddo viya yog±vacaro; makkaµassa dvatti½sat±lake t±lavane niv±so viya yogino cittassa dvatti½sakoµµh±sake k±ye ±rammaºavasena anusa½caraºa½; luddena ±dimhi µhitat±lassa paººa½ sarena vijjhitv± ukkuµµhiy± kat±ya makkaµassa tasmi½ tasmi½ t±le patitv± pariyantat±lagamana½ viya yogino ‘kes±’ti manasik±re ±raddhe paµip±µiy± gantv± pariyos±nakoµµh±se eva cittassa saºµh±na½; puna pacc±gamanepi eseva nayo; punappuna½ paµip±µiy± gaccham±nassa makkaµassa ukkuµµhukkuµµhiµµh±ne uµµh±na½ viya punappuna½ manasikaroto kesuci kesuci upaµµhitesu anupaµµhahante vissajjetv± upaµµhitesu parikammakaraºa½; anukkamena ekasmi½ t±le nipatitv± tassa vemajjhe maku¼at±lapaººas³ci½ da¼ha½ gahetv± vijjhiyam±nass±pi anuµµh±na½ viya avas±ne dv²su upaµµhitesu yo suµµhutara½ upaµµh±ti tameva punappuna½ manasikaritv± appan±ya upp±dana½. Apar±pi upam±– yath± n±ma piº¹ap±tiko bhikkhu dvatti½sakula½ g±ma½ upaniss±ya vasanto paµhamagehe eva dve bhikkh± labhitv± parato eka½ vissajjeyya; punadivase tisso labhitv± parato dve vissajjeyya; tatiyadivase ±dimhiyeva pattap³ra½ labhitv± ±sanas±la½ gantv± paribhuñjeyya, eva½sampadamida½ daµµhabba½. Dvatti½sakulag±mo viya hi dvatti½s±k±ro; piº¹ap±tiko viya yog±vacaro; tassa ta½ g±ma½ upaniss±ya v±so viya yogino dvatti½s±k±re parikammakaraºa½; paµhamagehe dve bhikkh± labhitv± parato ekiss± vissajjana½ viya dutiyadivase tisso labhitv± parato dvinna½ vissajjana½ viya ca manasikaroto manasikaroto anupaµµhahante anupaµµhahante vissajjetv± upaµµhitesu upaµµhitesu y±va koµµh±sadvaye parikammakaraºa½; tatiyadivase ±dimhiyeva pattap³ra½ labhitv± ±sanas±l±ya½ nis²ditv± paribhogo viya dv²su yo suµµhutara½ upaµµhahati tameva punappuna½ manasikaritv± appan±ya upp±dana½. ‘Appan±to’ti appan±koµµh±sato. Kes±d²su ekekasmi½ koµµh±se appan± hot²ti veditabb±ti ayamettha adhipp±yo. ‘Tayo ca suttant±’ti adhicitta½, s²tibh±vo, bojjhaªgakosallanti ime tayo suttant± v²riyasam±dhiyojanattha½ veditabb±ti ayamettha adhipp±yo. Tattha–
“Adhicittamanuyuttena, bhikkhave, bhikkhun± t²ºi nimitt±ni k±lena k±la½ manasik±tabb±ni…k±lena k±la½ sam±dhinimitta½ manasik±tabba½, k±lena k±la½ paggahanimitta½ manasik±tabba½, k±lena k±la½ upekkh±nimitta½ manasik±tabba½. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekanta½ sam±dhinimitta½yeva manasikareyya, µh±na½ ta½ citta½ kosajj±ya sa½vatteyya. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekanta½ paggahanimitta½yeva manasikareyya, µh±na½ ta½ citta½ uddhacc±ya sa½vatteyya. Sace, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu ekanta½ upekkh±nimitta½yeva manasikareyya, µh±na½ ta½ citta½ na samm±sam±dhiyeyya ±sav±na½ khay±ya. Yato ca kho, bhikkhave, adhicittamanuyutto bhikkhu k±lena k±la½ sam±dhinimitta½, paggahanimitta½, upekkh±nimitta½ manasikaroti, ta½ hoti citta½ mudu ca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaªgu, samm± sam±dhiyati ±sav±na½ khay±ya.
“Seyyath±pi, bhikkhave, suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ukka½ bandhati, ukka½ bandhitv± ukk±mukha½ ±limpeti, ukk±mukha½ ±limpetv± saº¹±sena j±tar³pa½ gahetv± ukk±mukhe pakkhipeyya, ukk±mukhe pakkhipitv± k±lena k±la½ abhidhamati, k±lena k±la½ udakena paripphoseti, k±lena k±la½ ajjhupekkhati Sace, bhikkhave, suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ta½ j±tar³pa½ ekanta½ abhidhameyya, µh±na½ ta½ j±tar³pa½ ¹aheyya. Sace, bhikkhave, suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ta½ j±tar³pa½ ekanta½ udakena paripphoseyya, µh±na½ ta½ j±tar³pa½ nibb±yeyya. Sace, bhikkhave, suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ta½ j±tar³pa½ ekanta½ ajjhupekkheyya, µh±na½ ta½ j±tar³pa½ na samm± parip±ka½ gaccheyya.
“Yato ca kho, bhikkhave, suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ta½ j±tar³pa½ k±lena k±la½ abhidhamati, k±lena k±la½ udakena paripphoseti, k±lena k±la½ ajjhupekkhati, ta½ hoti j±tar³pa½ mudu ca kammaniyañca pabhassarañca, na ca pabhaªgu, samm± upeti kamm±ya; yass± yass± ca pi¼andhanavikatiy± ±kaªkhati– yadi paµµik±ya yadi kuº¹al±ya yadi g²veyyak±ya yadi suvaººam±l±ya, tañcassa attha½ anubhoti.
“Evameva kho, bhikkhave, adhicittamanuyuttena…pe… samm± sam±dhiyati ±sav±na½ khay±ya; yassa yassa ca abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ± sacchikiriy±ya, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati-±yatane”ti (a. ni. 3.103) ida½ sutta½ adhicittanti veditabba½.
“Chahi, bhikkhave, dhammehi samann±gato bhikkhu bhabbo anuttara½ s²tibh±va½ sacchik±tu½. Katamehi chahi? Idha, bhikkhave, bhikkhu yasmi½ samaye citta½ niggahetabba½ tasmi½ samaye citta½ niggaºh±ti, yasmi½ samaye citta½ paggahetabba½ tasmi½ samaye citta½ paggaºh±ti, yasmi½ samaye citta½ sampaha½sitabba½ tasmi½ samaye citta½ sampaha½seti, yasmi½ samaye citta½ ajjhupekkhitabba½ tasmi½ samaye citta½ ajjhupekkhati, paº²t±dhimuttiko ca hoti nibb±n±bhirato ca. Imehi kho, bhikkhave, chahi dhammehi samann±gato bhikkhu bhabbo anuttara½ s²tibh±va½ sacchik±tun”ti (a. ni. 6.85) ida½ sutta½ s²tibh±voti veditabba½.
Bojjhaªgakosalla½ pana “evameva kho, bhikkhave, yasmi½ samaye l²na½ citta½ hoti, ak±lo tasmi½ samaye passaddhisambojjhaªgassa bh±van±y±”ti (sa½. ni. 5.234) sa½yuttamah±vagge bojjhaªgasa½yutte ±gatameva. Iti ida½ sattavidha½ uggahakosalla½ suggahita½ katv± imañca dasavidha½ manasik±rakosalla½ suµµhu vavatthapetv± tena yogin± ubhayakosallavasena kammaµµh±na½ s±dhuka½ uggahetabba½. Sace panassa ±cariyena saddhi½ ekavih±reyeva ph±su hoti, eva½ vitth±rena akath±petv± kammaµµh±namanuyuñjantena visesa½ labhitv± upar³pari kath±petabba½. Aññattha vasituk±mena yath±vuttena vidhin± vitth±rato kath±petv± punappuna½ parivattetv± sabba½ gaºµhiµµh±na½ chinditv± kammaµµh±nabh±van±ya ananur³pa½ sen±sana½ pah±ya mah±v±sat±di-aµµh±rasadosavajjite anur³pe vih±re viharantena khuddakapalibodhupaccheda½ katv± yo t±va r±gacarito hoti, tena yasm± r±go pah±tabbo, tasm± paµikk³lamanasik±re parikamma½ k±tabba½. Karontena pana kesesu t±va nimitta½ gahetabba½. Katha½? Eka½ v± dve v± kese luñcitv± hatthatale µhapetv± vaººo t±va vavatthapetabbo. Chinnaµµh±nepi kese oloketu½ vaµµati; udakapatte v± y±gupatte v± oloketumpi vaµµatiyeva. K±¼akak±le disv± k±¼ak±ti manasik±tabb±; setak±le set±ti. Missakak±le pana ussadavasena manasik±tabb± honti. Yath± ca kesesu, eva½ sakalepi tacapañcake disv±va nimitta½ gahetabba½. Eva½ nimitta½ gahetv± sabbakoµµh±sesu vaººasaºµh±nadisok±saparicchedavasena vavatthapetv± vaººasaºµh±nagandha-±sayok±savasena pañcadh± paµikk³lato vavatthapetabb±. Tatr±ya½ sabbakoµµh±sesu anupubbakath±– kes± t±va pakativaººena k±¼ak± add±riµµhakavaºº±, saºµh±nato d²ghavaµµalik± tul±daº¹asaºµh±n±, disato uparimadis±ya j±t±, ok±sato ubhosu passesu kaººac³¼ik±hi, purato nal±µantena, pacchato galav±µakena paricchinn±. S²sakaµ±haveµhana½ allacamma½ kes±na½ ok±so. Paricchedato kes± s²saveµhanacamme v²haggamatta½ pavisitv± patiµµhitena heµµh± attano m³latalena, upari ±k±sena, tiriya½ aññamaññena paricchinn±. Dve kes± ekato natth²ti aya½ sabh±gaparicchedo. ‘Kes± na lom±, lom± na kes±’ti eva½ avasesehi ekati½sakoµµh±sehi amiss²kat± kes± n±ma p±µiyekko koµµh±soti aya½ visabh±gaparicchedo. Ida½ kes±na½ vaºº±dito vavatth±pana½. Ida½ pana tesa½ vaºº±divasena pañcadh± paµikk³lato vavatth±pana½– kes± ca n±mete vaººatopi paµikk³l±, saºµh±natopi gandhatopi ±sayatopi ok±satopi paµikk³l±. Manuññepi hi y±gupatte v± bhattapatte v± kesavaººa½ kiñci disv± ‘kesamissakamida½, haratha nan’ti jigucchanti. Eva½ kes± vaººato paµikk³l±. Ratti½ bhuñjant±pi kesasaºµh±na½ akkav±ka½ v± makaciv±ka½ v± chupitv±pi tatheva jigucchanti. Eva½ saºµh±nato paµikk³l±. Telamakkhanapupphadh³m±disaªkh±ravirahit±nañca kes±na½ gandho paramajeguccho hoti, tato jegucchataro aggimhi pakkhitt±na½. Kes± hi vaººasaºµh±nato appaµikk³l±pi siyu½, gandhena pana paµikk³l±yeva. Yath± hi daharassa kum±rassa vacca½ vaººato ha¼iddivaººa½, saºµh±natopi haliddipiº¹asaºµh±na½; saªkh±raµµh±ne cha¹¹itañca uddhum±takak±¼asunakhasar²ra½ vaººato t±lapakkavaººa½, saºµh±nato vaµµetv± vissaµµhamudiªgasaºµh±na½, d±µh±pissa sumanamaku¼asadis±ti ubhayampi vaººasaºµh±nato siy± appaµikk³la½, gandhena pana paµikk³lameva; eva½ kes±pi siyu½ vaººasaºµh±nato appaµikk³l±, gandhena pana paµikk³l± ev±ti. Yath± pana asuciµµh±ne g±manissandena j±t±ni s³peyyapaºº±ni n±garikamanuss±na½ jegucch±ni honti aparibhog±ni, eva½ kes±pi pubbalohitamuttakar²sapittasemh±dinissandena j±tatt± atijegucch±ti ida½ nesa½ ‘±sayato’ p±µikulya½. Ime ca kes± n±ma g³thar±simhi uµµhitakaººika½ viya ekatti½sakoµµh±sar±simhi j±t±. Te sus±nasaªk±raµµh±n±d²su j±tas±ka½ viya, parikh±d²su j±takamalakuvalay±dipuppha½ viya ca asuciµµh±ne j±tatt± paramajegucch±ti ida½ tesa½ ‘ok±sato’ p±µikk³lya½. Yath± ca kes±na½, eva½ sabbakoµµh±s±na½ vaººasaºµh±nagandh±sayok±savasena pañcadh± paµikk³lat± vavatthapetabb±. Vaººasaºµh±nadisok±saparicchedavasena pana sabbepi visu½ visu½ vavatthapetabb±.