(1.) Ekakaniddesavaººan±
761. Id±ni yath±nikkhitt±ya m±tik±ya “pañcaviññ±º± na hetumev±”ti-±din± nayena ±raddhe niddesav±re na hetumev±ti s±dh±raºahetupaµikkhepaniddeso. Tattha “hetuhetu, paccayahetu, uttamahetu, s±dh±raºahet³ti catubbidho het³”ti-±din± nayena ya½ vattabba½ siy±, ta½ sabba½ r³pakaº¹e “sabba½ r³pa½ na hetumev±”ti-±d²na½ atthavaººan±ya½ (dha. sa. aµµha. 594) vuttameva. Ahetukamev±ti-±d²su byañjanasandhivasena mak±ro veditabbo; ahetuk± ev±ti attho. Sesapadesupi eseva nayo. Apica “het³ dhamm± nahet³ dhamm±”ti-±d²su (dha. sa. dukam±tik± 1) dhammakoµµh±sesu pañcaviññ±º±ni het³ dhamm±ti v± sahetuk± dhamm±ti v± na honti. Ekantena pana na het³yeva, ahetuk± yev±ti im±nipi nayenettha sabbapadesu attho veditabbo. Aby±katamev±ti pada½ vip±k±by±katavasena vutta½. S±rammaºamev±ti olubbh±rammaºavasena. Paccay±rammaºa½ olubbh±rammaºanti hi duvidha½ ±rammaºa½. Imasmi½ pana µh±ne olubbh±rammaºameva dhura½, paccay±rammaºampi labbhatiyeva. Acetasikamev±ti pada½ citta½, r³pa½, nibb±nanti t²su acetasikesu cittameva sandh±ya vutta½. No apariy±pannamev±ti gatipariy±pannacutipariy±pannasa½s±ravaµµabhavapariy±pannabh±vato pariy±pann± eva, no apariy±pann±. Lokato vaµµato na niyyant²ti aniyy±nik± Uppanna½ manoviññ±ºaviññeyyamev±ti r³pakaº¹e cakkhuviññ±º±d²na½ paccuppann±neva r³p±d²ni ±rabbha pavattito at²t±divisaya½ manoviññ±ºampi pañcaviññ±ºasotapatitameva katv± “upapanna½ chahi viññ±ºehi viññeyyan”ti (dha. sa. 584) vutta½. Pañcaviññ±º± pana yasm± paccuppann±pi cakkhuviññ±º±d²na½ ±rammaº± na honti, manoviññ±ºasseva honti, tasm± “manoviññ±ºaviññeyyamev±”ti vutta½. Aniccamev±ti hutv± abh±vaµµhena anicc±yeva. Jar±bhibh³tamev±ti jar±ya abhibh³tatt± jar±bhibh³t± eva. 762. Uppannavatthuk± uppann±rammaº±ti an±gatapaµikkhepo. Na hi te an±gatesu vatth±rammaºesu uppajjanti. Purej±tavatthuk± purej±t±rammaº±ti sahuppattipaµikkhepo. Na hi te sahuppanna½ vatthu½ v± ±rammaºa½ v± paµicca uppajjanti, saya½ pana pacch±j±t± hutv± purej±tesu vatth±rammaºesu uppajjanti. Ajjhattikavatthuk±ti ajjhattajjhattavasena vutta½. T±ni hi ajjhattike pañca pas±de vatthu½ katv± uppajjanti. B±hir±rammaº±ti b±hirar³p±di-±rammaº±. Tattha catukka½ veditabba½– pañcaviññ±º± hi pas±davatthukatt± ajjhattik± ajjhattikavatthuk±, manoviññ±ºa½ hadayar³pa½ vatthu½ katv± uppajjanak±le ajjhattika½ b±hiravatthuka½, pañcaviññ±ºasampayutt± tayo khandh± b±hir± ajjhattikavatthuk± manoviññ±ºasampayutt± tayo khandh± hadayar³pa½ vatthu½ katv± uppajjanak±le b±hir± b±hiravatthuk±. Asambhinnavatthuk±ti aniruddhavatthuk±. Na hi te niruddha½ at²ta½ vatthu½ paµicca uppajjanti. Asambhinn±rammaºat±yapi eseva nayo. Añña½ cakkhuviññ±ºassa vatthu ca ±rammaºañc±ti-±d²su cakkhuviññ±ºassa hi añña½ vatthu, añña½ ±rammaºa½. Añña½ sotaviññ±º±d²na½. Cakkhuviññ±ºa½ sotapas±d±d²su aññatara½ vatthu½, sadd±d²su v± aññatara½ ±rammaºa½ katv± kappato kappa½ gantv±pi na uppajjati; cakkhupas±dameva pana vatthu½ katv± r³pañca ±rammaºa½ katv± uppajjati. Evamassa vatthupi dv±rampi ±rammaºampi nibaddha½, añña½ vatthu½ v± dv±ra½ v± ±rammaºa½ v± na saªkamati, nibaddhavatthu nibaddhadv±ra½ nibaddh±rammaºameva hutv± uppajjati. Sotaviññ±º±d²supi eseva nayo. 763. Na aññamaññassa gocaravisaya½ paccanubhont²ti ettha aññamaññassa cakkhu sotassa, sota½ v± cakkhuss±ti eva½ eka½ ekassa gocaravisaya½ na paccanubhot²ti attho. Sace hi n²l±dibheda½ r³p±rammaºa½ samodh±netv± sotindriyassa upaneyya ‘iªgha t±va na½ vavatth±pehi vibh±vehi– ki½ n±meta½ ±rammaºan’ti, cakkhuviññ±ºa½ vin±pi mukhena attano dhammat±ya eva½ vadeyya– ‘are andhab±la, vassasatampi vassasahassampi paridh±vam±no aññatra may± kuhi½ etassa j±nanaka½ labhissasi; ±hara na½ cakkhupas±de upanehi; ahameta½ ±rammaºa½ j±niss±mi– yadi v± n²la½ yadi v± p²taka½. Na hi eso aññassa visayo; mayhameveso visayo’ti. Sesaviññ±ºesupi eseva nayo. Evamete aññamaññassa gocaravisaya½ na paccanubhonti n±ma. 764. Samann±harantass±ti ±vajjaneneva samann±harantassa. Manasikarontass±ti ±vajjaneneva manasikarontassa. Et±ni hi citt±ni ±vajjanena samann±haµak±le manasikatak±leyeva ca uppajjanti. Na abbokiºº±ti aññena viññ±ºena abbokiºº± nirantar±va nuppajjanti. Etena tesa½ anantarat± paµikkhitt±. 765. Na apubba½ acarimanti etena sabbesampi sahuppatti paµikkhitt±. Na aññamaññassa samanantar±ti etena samanantarat± paµikkhitt±. 766. ¾vaµµan± v±ti-±d²ni catt±ripi ±vajjanasseva n±m±ni. Tañhi bhavaªgassa ±vaµµanato ±vaµµan±, tasseva ±bhujanato ±bhogo, r³p±d²na½ samann±haraºato samann±h±ro, tesa½yeva manasikaraºato manasik±roti vuccati. Evamettha saªkhepato pañcanna½ viññ±º±na½ ±vajjanaµµh±ne µhatv± ±vajjan±dikicca½ k±tu½ samatthabh±vo paµikkhitto. Na kañci dhamma½ paµivij±n±t²ti “manopubbaªgam± dhamm±”ti (dha. pa. 1-2) eva½ vutta½ ekampi kusala½ v± akusala½ v± na paµivij±n±ti. Aññatra abhinip±tamatt±ti µhapetv± r³p±d²na½ abhinip±tamatta½. Ida½ vutta½ hoti– supaº¹itopi puriso, µhapetv± ±p±thagat±ni r³p±d²ni, añña½ kusal±kusalesu ekadhammampi pañcahi viññ±ºehi na paµivij±n±ti. Cakkhuviññ±ºa½ panettha dassanamattameva hoti. Sotaviññ±º±d²ni savanagh±yanas±yanaphusanamatt±neva. Dassan±dimattato pana mutt± aññ± etesa½ kusal±dipaµiviññatti n±ma natthi. Manodh±tuy±p²ti sampaµicchanamanodh±tuy±pi. Sampiº¹anattho cettha pik±ro. Tasm± manodh±tuy±pi tato par±hi manoviññ±ºadh±t³hip²ti sabbehipi pañcadv±rikaviññ±ºehi na kañci kusal±kusala½ dhamma½ paµivij±n±t²ti evamettha attho daµµhabbo. Na kañci iriy±patha½ kappet²ti-±d²supi eseva nayo. Na hi pañcadv±rikaviññ±ºehi gaman±d²su kañci iriy±patha½ kappeti, na k±yakamma½ na vac²kamma½ paµµhapeti, na kusal±kusala½ dhamma½ sam±diyati, na sam±dhi½ sam±pajjati lokiya½ v± lokuttara½ v±, na sam±dhito vuµµh±ti lokiy± v± lokuttar± v±, na bhavato cavati, na bhavantare upapajjati. Sabbampi heta½ kusal±kusaladhammapaµivij±nan±divacanapariyos±na½ kicca½ manodv±rikacitteneva hoti, na pañcadv±riken±ti sabbass±petassa kiccassa karaºe sahajavanak±ni v²thicitt±ni paµikkhitt±ni. Yath± cetesa½ et±ni kicc±ni natthi, eva½ niy±mokkaman±d²nipi. Na hi pañcadv±rikajavanena micchattaniy±ma½ okkamati, na sammattaniy±ma½; na ceta½ javana½ n±magottam±rabbha javati, na kasiº±dipaººatti½; na lakkhaº±rammaºikavipassan±vasena pavattati, na vuµµh±nag±min²balavavipassan±vasena; na r³p±r³padhamme ±rabbha javati, na nibb±na½; na cetena saddhi½ paµisambhid±ñ±ºa½ uppajjati, na abhiññ±ñ±ºa½, na s±vakap±ram²ñ±ºa½, na paccekabodhiñ±ºa½, na sabbaññutañ±ºa½. Sabbopi panesa pabhedo manodv±rikajavaneyeva labbhati. Na supati na paµibujjhati na supina½ passat²ti sabben±pi ca pañcadv±rikacittena neva nidda½ okkamati, na nidd±yati, na paµibujjhati, na kiñca supina½ passat²ti imesu t²su µh±nesu saha javanena v²thicitta½ paµikkhitta½. Nidd±yantassa hi mah±vaµµi½ j±letv± d²pe cakkhusam²pe upan²te paµhama½ cakkhudv±rika½ ±vajjana½ bhavaªga½ na ±vaµµeti, manodv±rikameva ±vaµµeti. Atha javana½ javitv± bhavaªga½ otarati. Dutiyav±re cakkhudv±rika½ ±vajjana½ bhavaªga½ ±vaµµeti. Tato cakkhuviññ±º±d²ni javanapariyos±n±ni pavattanti. Tadanantara½ bhavaªga½ pavattati. Tatiyav±re manodv±rika-±vajjanena bhavaªge ±vaµµite manodv±rikajavana½ javati. Tena cittena ñatv± ‘ki½ aya½ imasmi½ µh±ne ±loko’ti j±n±ti. Tath± nidd±yantassa kaººasam²pe t³riyesu paggahitesu, gh±nasam²pe sugandhesu v± duggandhesu v± pupphesu upan²tesu, mukhe sappimhi v± ph±ºite v± pakkhitte, piµµhiya½ p±ºin± pah±re dinne paµhama½ sotadv±rik±d²ni ±vajjan±ni bhavaªga½ na ±vaµµenti, manodv±rikameva ±vaµµeti. Atha javana½ javitv± bhavaªga½ otarati. Dutiyav±re sotadv±rik±d²ni ±vajjan±ni bhavaªga½ ±vaµµenti. Tato sotagh±najivh±k±yaviññ±º±d²ni javanapariyos±n±ni pavattanti. Tadanantara½ bhavaªga½ pavattati. Tatiyav±re manodv±rika-±vajjanena bhavaªge ±vaµµite manodv±rikajavana½ javati. Tena cittena ñatv± ‘ki½ aya½ imasmi½ µh±ne saddo– saªkhasaddo, bherisaddo’ti v± ‘ki½ aya½ imasmi½ µh±ne gandho– m³lagandho, s±ragandho’ti v± ‘ki½ ida½ mayha½ mukhe pakkhittarasa½– sapp²ti v± ph±ºitan’ti v± ‘kenamhi piµµhiya½ pahato, atithaddho me pah±ro’ti v± vatt±ro honti. Eva½ manodv±rikajavaneneva paµibujjhati, na pañcadv±rikena. Supinampi teneva passati, na pañcadv±rikena. Tañca paneta½ supina½ passanto cat³hi k±raºehi passati– dh±tukkhobhato v± anubh³tapubbato v± devatopasa½h±rato v± pubbanimittato v±ti. Tattha pitt±d²na½ khobhakaraºapaccayayogena khubhitadh±tuko ‘dh±tukkhobhato’ supina½ passati. Passanto ca n±n±vidha½ supina½ passati– pabbat± patanto viya, ±k±sena gacchanto viya, v±¼amigahatthicor±d²hi anubaddho viya ca hoti. ‘Anubh³tapubbato’ passanto pubbe anubh³tapubba½ ±rammaºa½ passati. ‘Devatopasa½h±rato’ passantassa devat± atthak±mat±ya v± anatthak±mat±ya v± atth±ya v± anatth±ya v± n±n±vidh±ni ±rammaº±ni upasa½haranti. So t±sa½ devat±na½ ±nubh±vena t±ni ±rammaº±ni passati. Pubbanimittato passanto puññ±puññavasena uppajjituk±massa atthassa v± anatthassa v± pubbanimittabh³ta½ supina½ passati bodhisattam±t± viya puttapaµil±bhanimitta½, bodhisatto viya pañca mah±supine (a. ni. 5.196), kosalar±j± viya ca so¼asa supineti (j±. 1.1.41). Tattha ya½ dh±tukkhobhato anubh³tapubbato ca supina½ passati, na ta½ sacca½ hoti. Ya½ devatopasa½h±rato passati, ta½ sacca½ v± hoti alika½ v±. Kuddh± hi devat± up±yena vin±setuk±m± vipar²tampi katv± dassenti. Tatrida½ vatthu– rohaºe kira n±gamah±vih±re mah±thero bhikkhusaªgha½ anapaloketv±va eka½ n±garukkha½ chind±pesi. Rukkhe adhivatth± devat± therassa kuddh± paµhamameva na½ palobhetv± pacch± ‘ito te sattadivasamatthake upaµµh±ko r±j± marissat²’ti supine ±rocesi. Thero na½ katha½ ±haritv± r±jorodh±na½ ±cikkhi. T± ekappah±reneva mah±virava½ viravi½su. R±j± ‘ki½ etan’ti pucchi. T± ‘eva½ therena vuttan’ti ±rocayi½su. R±j± divase gaº±petv± satt±he v²tivatte kujjhitv± therassa hatthap±de chind±pesi. Ya½ pana pubbanimittato passati ta½ ekantasaccameva hoti. Etesañca catunna½ m³lak±raº±na½ sa½saggabhedatopi supinabhedo hotiyeva. Tañca paneta½ catubbidha½ supina½ sekkhaputhujjan±va passanti appah²navipall±satt±; asekkh± na passanti pah²navipall±satt±. Ki½ pana ta½ passanto sutto passati, paµibuddho? Ud±hu neva sutto passati na paµibuddhoti? Kiñcettha yadi t±va sutto passati, abhidhammavirodho ±pajjati. Bhavaªgacittena hi supati. Tañca r³panimitt±di-±rammaºa½ r±g±disampayutta½ v± na hoti. Supina½ passantassa ca ²dis±ni citt±ni uppajjanti. Atha paµibuddho passati, vinayavirodho ±pajjati. Yañhi paµibuddho passati, ta½ sabboh±rikacittena passati. Sabboh±rikacittena ca kate v²tikkame an±patti n±ma natthi. Supina½ passantena pana kate v²tikkame ekanta½ an±patti eva. Atha neva sutto na paµibuddho passati, na supina½ n±ma passati. Evañhi sati supinassa abh±vova ±pajjati? Na abh±vo Kasm±? Yasm± kapimiddhapareto passati. Vutta½ heta½– “kapimiddhapareto kho, mah±r±ja, supina½ passat²”ti (mi. pa. 5.3.5). ‘Kapimiddhapareto’ti makkaµanidd±ya yutto. Yath± hi makkaµassa nidd± lahuparivatt± hoti, eva½ y± nidd± punappuna½ kusal±dicittavokiººatt± lahuparivatt±; yass± pavattiya½ punappuna½ bhavaªgato uttaraºa½ hoti, t±ya yutto supina½ passati. Ten±ya½ supino kusalopi hoti akusalopi aby±katopi 386. Tattha supinante cetiyavandanadhammassavanadhammadesan±d²ni karontassa kusalo, p±º±tip±t±d²ni karontassa akusalo, dv²hi antehi mutto ±vajjanatad±rammaºakkhaºe aby±katoti veditabbo. Supineneva ‘diµµha½ viya me, suta½ viya me’ti kathanak±lepi aby±katoyeva. Ki½ pana supine kata½ kusal±kusala½ kamma½ savip±ka½ avip±kanti? Savip±ka½; dubbalatt± pana paµisandhi½ ±ka¹¹hitu½ na sakkoti, dinn±ya aññakammena paµisandhiy± pavatte vedan²ya½ hoti. Eva½ y±th±vakavatthuvibh±van± paññ±ti pañcanna½ viññ±º±na½ na hetvaµµho y±th±vaµµho. Ta½ y±th±vaµµha½ vatthu½ vibh±vet²ti y±th±vakavatthuvibh±van±. Tath± pañcanna½ viññ±º±na½ ahetukaµµho, jar±bhibh³taµµho, na supina½ passanaµµho, y±th±vaµµho. Ta½ y±th±vaµµha½ vatthu½ vibh±vet²ti y±th±vakavatthuvibh±van±. Iti y± heµµh± “y±th±vakavatthuvibh±van± paññ±”ti m±tik±ya nikkhitt±, s± eva½ y±th±vakavatthuvibh±van± paññ±ti veditabb±. Tass± eva ca vasena eva½ ekavidhena ñ±ºavatth³ti eva½ ekekakoµµh±sena ñ±ºagaºan± ekena v± ±k±rena ñ±ºaparicchedo hoti.
Ekakaniddesavaººan±.