41. Pakiŗŗakaniddesavaŗŗan±
335-6. Sadv±rabandhane µh±ne
pe
sayanto dukkaµa½ phuseti evar³pe µh±ne div± sayanten±ti sambandho. Sadv±rabandhane (p±r±. 77; p±r±. aµµha. 1.77) pana µh±ne yena kenaci parikkhitte abbhok±sepi rukkham³lepi antamaso imin± lakkhaŗena yutte ±k±saŖgaŗepi sayantena dv±ra½ bandhitabbameva. Vińńumhi puriseti bhikkhumhi v± s±maŗere v± antamaso up±saka-±r±mikesupi ańńatarasmi½ sat²ti attho. Esa jaggissat²ti ±bhogo c±pi kappat²ti kevala½ bhikkhuni½ v± m±tug±ma½ v± ±pucchitu½ na vaµµati. Savaseti attano vase, abahus±dh±raŗaµµh±neti attho. Ta½ vin±k±ranti ta½ pubbe vuttappak±ra½ dv±rathakana-±bhogakaraŗasaŖkh±ta½ ±k±ra½ vin±ti attho. Acittak±pattikiriy±ya½ saŖkhepo. 337. Ratan±n²ti mutt±didasavidharatan±ni. Dhańńanti sattavidha½ dhańńa½. 338. Sitthatelodateleh²ti ettha (c³¼ava. 246; c³¼ava. aµµha. 246) pana yo madhusitthakatelena v± udakamissakatelena v± ańńena kenaci vik±rena v± kese osaŗµheti, dantamay±d²su yena kenaci phaŗena v± kocchena v± hatthena v± phaŗakicca½ karonto aŖgul²hi v± osaŗµheti, tassa dukkaµa½ hot²ti attho. 339. Nekap±vuraŗ±ti (c³¼ava. 264) na ekap±vuraŗ±. Tuvaµµayunti nipajjeyyu½. Ki½ vutta½ hoti? Yadi ekap±vuraŗ± v± ekattharaŗ± v± ekamańce v± tuvaµµeyyu½, na vaµµati, dukkaµa½ hot²ti vutta½ hoti. Ekamhi (c³¼ava. aµµha. 264) v± bh±jane na bhuńjeyyunti sambandho. 340. CaturaŖgulato (c³¼ava. 282; c³¼ava. aµµha. 282) ³na½ dantakaµµha½ na kh±deyy±ti sambandho. AdhikaµµhaŖgulanti aµµhaŖgulato adhika½. Tath±ti na kh±deyy±ti attho. Akallako (c³¼ava. 289) lasuŗa½ na kh±deyya. 341. H²nehi (p±ci. 31 ±dayo) v± ukkaµµhehi v± j±ti-±d²hi eva ukkaµµha½ v± h²na½ v± caŗ¹±los²ti-±din± nayena uju½ v± santi v± idhekacce caŗ¹±l±, ven±, nes±d±ti-±din± nayena ańń±padesena v± upasampanna½ v± anupasampanna½ v± akkos±dhipp±ya½ vin± kevala½ dav±dhipp±yena vade, dubbh±sitanti attho. 342. Nakhe v± kese v± n±salome (c³¼ava. 275) v± d²ghe na dh±rayeti sambandho. Anuj±n±mi, bhikkhave, ma½sappam±ŗena nakhe chinditunti (c³¼ava. 274) ca anuj±n±mi, bhikkhave, dum±sika½ v± duvaŖgula½ v±ti (c³¼ava. 246) ca vutta½. Na labbha½ v²satimaµµhanti ettha ekanakhampi maµµha½ k±tu½ na vaµµati eva. Na bhikkhave v²satimaµµha½ k±r±petabba½. Yo k±r±peyya, ±patti dukkaµassa (c³¼ava. 274). Anuj±n±mi, bhikkhave, malamatta½ apaka¹¹hitunti (c³¼ava. 274) hi vutta½. Tasm± nakhato malamatta½ apaka¹¹hitu½ vaµµati. Samb±dhe lomah±raŗanti ettha samb±dho n±ma ubho upakacchak± muttakaraŗańca. Anuj±n±mi, bhikkhave, ±b±dhapaccay± samb±dhe loma½ sa½har±petunti (c³¼ava. 275) hi vutta½. 343. Yath±vu¹¹hanti vu¹¹hapaµip±µiy± laddhabba½. Na b±dheyy±ti na v±reyya. SaŖghuddiµµha½v±ti up±sak±d²hi yath±vu¹¹ha½ ayy± paribhuńjant³ti nissajjitv±va dinna½ sen±san±di. Na bhikkhave uddissakatampi yath±vu¹¹ha½ paµib±hitabba½. Yo paµib±heyya, ±patti dukkaµass±ti (c³¼ava. 313) hi vutta½. Adhotap±dehi (c³¼ava. aµµha. 324) v± allap±dehi v± nakkameti sambandho. Sudhotap±daka½ v±p²ti dhotap±deheva akkamitabbaµµh±na½. Tathev±ti nakkameyya sa-up±hanoti attho. Na bhikkhave adhotehi p±dehi, allehi p±dehi, sa-up±hanena sen±sana½ akkamitabba½. Yo akkameyya, ±patti dukkaµass±ti (c³¼ava. 324), hi vutta½. Anuj±n±mi, bhikkhave, paccattharitv± nipajjitunti (c³¼ava. 324) vuttatt± paribhaŗ¹akata½ bh³mi½ v± bh³mattharaŗasen±sana½ v± saŖghika½ mańcap²µha½ v± attano santakena paccattharaŗena paccattharitv±va nipajjitabba½. 344. SaŖgh±µiy± na pallattheti adhiµµhitac²varena vih±re v± antaraghare v± pallatthik± na k±tabb±ti attho. Parikammakata½ (c³¼ava. aµµha. 324) bhitti-±di½ na apassaye. Na bhikkhave parikammakat± bhitti apassetabb±. Yo apasseyya, ±patti dukkaµass±ti (c³¼ava. 324) hi vutta½. Tasm± setabhitti v± cittakammakat± v± bhitti na apassayitabb±. Na kevala½ bhittiyeva, parikammakat± dv±rakav±µav±tap±natthambh±dayopi na apassayitabb±. Etthapi lomagaŗan±ya eva ±pattiyo veditabb±. Sante udake no na ±cameti (c³¼ava. 373; c³¼ava. aµµha. 373) no na ±cametu½, udakasuddhi½ ak±tu½ na vaµµat²ti attho. Santeti vacanena asante an±patt²ti d²peti. 345. Akappiyasam±d±neti bhikkhu½ v± s±maŗer±dike sesasahadhammike v± akappiye niyojentassa dukkaµameva. Na, bhikkhave, pabbajitena akappiye sam±dapetabba½. Yo sam±dapeyya, ±patti dukkaµass±ti (mah±va. 303) hi vutta½. Sabh±g±ya (mah±va. aµµha. 169) ±pattiy± desan±y±ti attho. Vatthusabh±gat± idha adhippet±, na ±pattisabh±gat±. Na bhikkhave sabh±g± ±patti desetabb±. Yo deseyya, ±patti dukkaµass±ti (mah±va. 169) ca na bhikkhave sabh±g± ±patti paµiggahetabb±. Yo paµiggaŗheyya, ±patti dukkaµass±ti (mah±va. 169) ca vutta½. Vatthusabh±ga½ ±patti½ ±vi k±tumpi na vaµµati, tena vutta½ ±vikamme ca dukkaµanti. Aha½, ±vuso, itthann±ma½ ±patti½ ±pajji½, ta½ ito vuµµhahitv± paµikariss±m²ti ańńassa vacana½ ±vikamma½n±ma. 346. Itarassa t³ti asuddhacittassa. 347. Porisanti (c³¼ava. aµµha. 284) purisappam±ŗa½ abhiruhitu½ vaµµat²ti attho. Anuj±n±mi, bhikkhave, sati karaŗ²ye porisa½ rukkha½ abhiruhitu½, ±pad±su y±vadatthanti (c³¼ava. 284) hi vutta½. 348. Pariss±vana½ (c³¼ava. 259; c³¼ava. aµµha. 259) vin± a¹¹hayojana½ gacchantassa dukkaµanti sambandho. Addh±nagamanasamayo n±ma a¹¹hayojana½ gacchiss±m²ti bhuńjitabbanti (p±ci. 218) vutta½, tasm± a¹¹hayojanameva antima½ addh±nanti veditabba½. Bhikkhuniy± ca m±tug±mena ca sa½vidh±nasikkh±pade ekaddh±namagga½ paµipajjeyya, antamaso g±mantaramp²ti (p±ci. 182, 413) eva½ visesetv± vuttatt± kukkuµasamp±te g±me g±mantare g±mantare ±patti p±cittiyass±ti (p±ci. 183, 414) vutta½, na addh±nalakkhaŗena. Yadi g±mantaraparicchedena addh±na½ vuccati, gaŗabhojanasikkh±padepi addh±nagamanasamayo n±ma g±mantarampi gacchiss±m²ti bhuńjitabbanti vadeyya, na ca vutta½. Tasm± na bhikkhave apariss±vanakena addh±no paµipajjitabbo. Yo paµipajjeyya, ±patti dukkaµassa. Sace na hoti pariss±vana½ v± dhammakaraŗo v±, saŖgh±µikaŗŗopi adhiµµh±tabbo imin± pariss±vetv± piviss±m²ti vuttaµµh±nepi a¹¹hayojanavaseneva addh±naparicchedo veditabbo. Abhayagiriv±s²na½ pana dvig±vutavasena addh±naparicchedoti p±¼iya½ eva atthi. Y±cam±nass±ti y±cantassa. Na ca bhikkhave addh±nappaµipannena bhikkhun± pariss±vana½ y±ciyam±nena na d±tabba½. Yo na dadeyya, ±patti dukkaµass±ti hi vutta½. 349. Ańńatra ±b±dhappaccay± kaŗŗan±s±dike sesaŖge dukkaµanti sambandho. ¾b±dhe sati aŖguli-±d²ni chinditu½ vaµµati. AŖgaj±ta½ v± b²j±ni v± chinditu½ na vaµµati eva. Attagh±tane ca dukkaµanti sambandho. Na ca bhikkhave att±na½ gh±tetabba½. Yo gh±teyya, ±patti dukkaµass±ti hi vutta½. 350. Na ca bhikkhave paµibh±nacitta½ k±r±petabba½ itthir³paka½ purisar³paka½. Yo k±r±peyya, ±patti dukkaµassa. Anuj±n±mi, bhikkhave, m±l±kamma½ lat±kamma½ makaradantaka½ pańcapaµikanti (c³¼ava. 299) vuttatt± cittapotthakar³p±ni, na kare na ca k±rayeti vutta½. Bhuńjantanti (c³¼ava. aµµha. 316) vippakatabhojana½. Na bhikkhave vippakatabhojano bhikkhu vuµµh±petabbo. Yo vuµµh±peyya, ±patti dukkaµass±ti (c³¼ava. 316) hi vutta½. 351. Y±n±n²ti vayha½ ratho sakaµa½ sandam±nik±d²ni gil±nassa abhiruhitu½ kappanti, siviko ca kappati. Eva½ sabbattha. Anuj±n±mi, bhikkhave, gil±nassa y±na½, purisayutta½ hatthavaµµaka½, sivika½ p±µaŖkinti (mah±va. 253) hi vutta½. 352. Davanti ke¼i½. Na bhikkhave buddha½ v± dhamma½ v± saŖgha½ v± ±rabbha davo k±tabbo. Yo kareyya, ±patti dukkaµass±ti (p±ci. 627) hi vutta½. Tasm± ki½ buddho silakabuddho, ud±hu paµibuddhoti v± ki½ dhammo godhammo ajadhammoti v± ki½ saŖgho ajasaŖgho migasaŖghoti v± evam±din± nayena yo dava½ karoti, tassa dukkaµanti veditabba½. Tumh±ka½ c²vara½ dass±ma, patta½ dass±m±ti-±din± nayena s±maŗera½ v± upasampanna½ v± ańńassa antamaso duss²lass±pi parisabh³ta½ attano upaµµh±kakaraŗattha½ upal±¼ane dukkaµanti attho. Na bhikkhave ańńassa paris± apal±¼etabb±. Yo apal±¼eyya, ±patti dukkaµass±ti hi vutta½. 353. K±ya½ (c³¼ava. 411) v± ³ru½ v± nimitta½ v± vivaritv± bhikkhun²na½ na dassayeti sambandho. Kaddamudak±din± t± bhikkhuniyo na sińceyy±ti attho. Na kevala½ kaddamudak±dikeneva, vippasanna-udakarajanakaddam±d²supi yena kenaci osińcantassa dukkaµameva. 354. B±lanti ettha b±lo n±ma yo ov±da½ gahetv± p±timokkhuddesakassa ±rocetv± p±µipade pacc±haritabbanti na j±n±ti. Gil±no n±ma yo ov±da½ gahetv± uposathagga½ gantv± ±rocetuńca pacc±harituńca na sakkoti. Gamiyo n±ma yo paµidesa½ gantuk±mo. Na bhikkhave ov±do na gahetabbo. Yo na gaŗheyya, ±patti dukkaµass±ti (c³¼ava. 414) ca anuj±n±mi, bhikkhave, µhapetv± b±la½, µhapetv± gil±na½, µhapetv± gamika½, avasesehi ov±da½ gahetunti (c³¼ava. 414) ca na bhikkhave ov±do na pacc±haritabbo. Yo na pacc±hareyya, ±patti dukkaµass±ti (p±ci. 415) ca vuttatt± bhikkhun²hi terasiya½ v± c±tuddasiya½ v± ±gantv± aya½ uposatho c±tuddasoti v± pannarasoti v± kad± ayya uposathoti v± pucchite c±tuddasoti v± pannarasoti v± sve bhagini uposathoti v± ±cikkhitabba½. T±hi bhikkhun²hi uposathadivase ±gantv± bhikkhunisaŖgho ayya bhikkhusaŖghassa p±de vandati, ov±d³pasaŖkamanańca y±cati, labhatu kira ayya bhikkhunisaŖgho ov±d³pasaŖkamananti eva½ y±citabba½, ta½ vacana½ paµiggahetv± uposathagge p±timokkhuddesakassa bhikkhunisaŖgho, bhante, bhikkhusaŖghassa p±de vandati, ov±d³pasaŖkamanańca y±cati, labhatu kira, bhante, bhikkhunisaŖgho ov±d³pasaŖkamananti ±cikkhitabba½. P±timokkhuddesaken±pi sace tattha bhikkhunov±dako atthi, itthann±mo bhikkhu bhikkhunov±dako sammato, ta½ bhikkhunisaŖgho upasaŖkamat³ti vattabba½. Sace natthi, ko ±yasm± ussahati bhikkhuniyo ovaditunti pucchitv± sace atthi aµµhahaŖgehi samann±gato bhikkhu, ta½ tattheva sammannitv± vuttanayeneva ov±dappaµigg±hakassa ±rocetabba½. Yadi natthi koci bhikkhu bhikkhunov±dako sammato, p±s±dikena bhikkhunisaŖgho samp±det³ti vattabba½. Tena bhikkhun± s±dh³ti sampaµicchitv± p±µipade bhikkhun²na½ natthi koci bhikkhu bhikkhunov±dako sammato, p±s±dikena bhikkhunisaŖgho samp±det³ti vattabba½. T±hipi s±dhu ayy±ti sampaµicchitabba½. Imin± nayena gaŗapuggalesupi vacanabhedo veditabbo.