4. Paµhamasen±sanasikkh±padavaººan±

Mañca½ ti mas±rako, bundik±baddho, ku¼²rap±dako, ±haccap±dakoti imesu cat³su ya½ kañci mañca½ v±. P²µha½ v±ti etth±pi eseva nayo. Bhisi½ v±ti uººabhisi, co¼abhisi, v±kabhisi, tiºabhisi, paººabhis²ti im±su pañcasu bhis²su ya½ kañci bhisi½ v±. Ten±ha “mañc±d²s³”ti-±di. Tattha “mañcasaªkhepen±”ti imin± p²µhasaªkhepa½ paµikkhipati. Kappiyacammen±ti mig±je¼akacammena. Ettha pana migacamme eºimigo, v±tamigo, pasadamigo, kuruªgamigo, migam±tuko, rohitamigoti etesa½yeva camm±ni vaµµanti, aññesa½ pana–
Makkaµo k±¼as²ho ca, sarabho kadal²migo;
ye ca v±¼amig± keci, tesa½ camma½ na vaµµat²ti. (Mah±va. aµµha. 259).
Tattha v±¼amig±ti s²habyaggha-acchataracch±. Na kevalañca eteyeva, yesa½ pana camma½ vaµµat²ti vutta½, te µhapetv± avases± antamaso gomahi½sasasabi¼±r±dayopi sabbe imasmi½ atthe “v±¼amig±”tveva veditabb±. Etesañhi sabbesa½ camma½ na vaµµati. T±l²sapattanti suddha½ tam±lapatta½, aññena missa½ pana vaµµati. Tiºav±kaco¼esu akappiya½ n±ma natthi. Ki½ panettha bibbohane viya nis²dituñca nipajjituñca na vaµµat²ti ±ha “tatth±”ti-±di. Na kevalañcedamev±ti ±ha “pam±ºaparicchedopi cettha natth²”ti, “ettakameva k±tabban”ti bhisiy± pam±ºaniyamopi natth²ti attho. Mañcabhisip²µhabhisibh³mattharaºabhisicaªkamanabhisip±dapuñchanabhis²ti et±sa½ pana anur³pato sallakkhetv± attano rucivasena pam±ºa½ k±tabba½. Anto sa½vellitv± baddhanti yath± vemajjha½ sa½khitta½ hoti, eva½ majjhe suµµhu veµhetv± baddha½.
Ye aµµha m±s±ti sambandho. “Avassikasaªket±”ti etasseva vivaraºa½ “vass±nam±s±ti eva½ apaññ±t±”ti, appatit± appasiddh±ti attho. “Asaññit±”tipi p±µho, tattha aviññ±t±ti attho. Aµµha m±s±ti catt±ro hemantik±, catt±ro gimhik± m±s±ti aµµha m±s±. Ovassakamaº¹apeti s±kh±maº¹apapadaramaº¹ap±na½ yattha katthaci ovassake maº¹ape. Yatth±ti yesu janapadesu. Sabbatth±ti sabbesu janapadesu K±k±d²na½ nibaddhav±sarukkham³leti yattha dhuvaniv±sena k±k± v± kul±l± v± aññe v± sakunt± kul±vake katv± vasanti, t±disassa k±k±d²na½ nibaddhav±sassa yassa kassaci rukkhassa heµµh±. Yattha pana gocarappasut± sakunt± vissamitv± gacchanti, tassa rukkhassa m³le nikkhipitu½ vaµµati. “Kad±cip²”ti imin± na kevala½ vassikasaªketeyev±ti dasseti. Yatth±ti yasmi½ padese. Yad±ti yasmi½ k±le.
Soti yassatth±ya santhato, so. Pakatisanthateti pakatiy±va santhate, ya½ nevattan± santhata½, na parena santhar±pita½, tasminti vutta½ hoti. Lajj² hot²ti lajjanas²lo hoti, parikkh±ravin±sane bh²toti attho. Ten±ha “attano palibodha½ viya maññat²”ti, imin± alajji½ ±pucchitv± gantu½ na vaµµat²ti dasseti. Nirapekkhoti “±gantv± uddhariss±m²”ti apekkh±rahito, imin± s±pekkho ce gacchati, an±patt²ti dasseti. Teneva hi an±pattiv±re “ot±pento gacchat²”ti (p±ci. 113) vutta½. Aññattha gacchantoti ta½ magga½ atikkamitv± aññattha gacchanto. Le¹¹up±t³pac±rato bahi µhitatt± “p±duddh±rena k±retabbo”ti vutta½, aññattha gacchantassa paµhamap±duddh±re dukkaµa½, dutiyap±duddh±re p±cittiyanti attho.
Tikap±cittiya½ saªghike saªghikasaññivematikapuggalikasaññ²na½ vasena. Imin±va nayena tikadukkaµampi veditabba½. Cimilik±d²na½ attho dutiyasikkh±pade dassitova. P±dapuñchan² (p±ci. aµµha. 112) n±ma rajjukehi v± pilotik±hi v± p±dapuñchanattha½ kat±. Phalakap²µha½ n±ma phalakamaya½ p²µha½. Na kevala½ cimilik±d²niyeva ajjhok±se µhapetv± gacchantassa dukkaµanti ±ha “ya½ v± pan±”ti-±di. Ya½ kiñci d±rubhaº¹a½, ya½ kiñci mattik±bhaº¹anti sambandho. “Antamaso patt±dh±rakamp²”ti imin± t±lavaºµab²janipattap±n²ya-u¼a-uªkap±n²yasaªkh±d²su vattabbameva natth²ti dasseti.
Araññe (p±ci. aµµha. 110) paººakuµ²su vasant±na½ s²lasampad±ya pasannacitt± manuss± mañcap²µh±d²ni denti “saªghikaparibhogena paribhuñjath±”ti, tattha ki½ k±tabbanti ±ha “±raññakena pan±”ti-±di. Tattha asati anovassaketi pabbh±r±di-anovassakaµµh±ne asati. Idañca lakkhaºavacana½ “sabh±g±na½ abh±ve”ti ca icchitabbatt±. ¾raññakena hi bhikkhun± tattha vasitv± aññattha gacchantena s±mantavih±re bhikkh³na½ pesetv± gantabba½. Sabh±g±na½ abh±ve anovassake nikkhipitv± gantabba½. Anovassake asati rukkhe laggetv± gantabba½.
Na kevala½ ida½yeva katv± gantu½ vaµµat²ti ±ha “yath± v±”ti-±di. Yath± v± upacik±hi na khajjat²ti yath± µhapite upacik±hi sen±sana½ na khajjati, eva½ tath± p±s±º±na½ upari µhapana½ katv±ti attho. Ida½ vutta½ hoti– cat³su (p±ci. aµµha. 116) p±s±ºesu mañca½ µhapetv± mañce avasesamañcap²µh±ni ±ropetv± upari bhisi-±dika½ r±si½ katv± d±rubhaº¹a½ mattik±bhaº¹a½ paµis±metv± gamikavatta½ p³retv± gantabbanti.
Abbhok±siken±pi “aha½ ukkaµµha-abbhok±siko”ti c²varakuµimpi akatv± asamaye ajjhok±se paññapetv± nis²ditu½ v± nipajjitu½ v± na vaµµat²ti dassento ±ha “abbhok±siken±”ti-±di. Sace pana catugguºenapi c²varena katakuµi atementa½ rakkhitu½ neva sakkoti, satt±havaddalik±d²ni bhavanti, bhikkhuno k±y±nugatikatt± vaµµati. Rukkham³likass±pi eseva nayo.
Yasmi½ viss±sagg±ho ruhati, tassa santaka½ attano puggalikamiva hot²ti ±ha “viss±sikapuggalike”ti. Yasmi½ pana viss±so na ruhati, tassa santake dukkaµameva. Amanussoti yakkho v± peto v±. Palibuddha½ hot²ti upadduta½ hoti.

Paµhamasen±sanasikkh±padavaººan± niµµhit±.