Vin²tavatthuvaººan±
132. An±patti, bhikkhu, cittupp±deti ettha kevala½ citta½, tassevaupp±detabb±patt²hi an±patt²ti attho. Etth±ha– upanikkhittas±diyan±d²su, sabbesuca akiriyasikkh±padesu na k±yaªgacopana½ v± v±caªgacopana½ v±, apic±patti, kasm±imasmi½yeva sikkh±pade an±patti, na sabb±patt²h²ti? Na, kasm±.
Kattabb± s±dhika½ sikkh±, viññatti½ k±yav±cika½;
akatv± k±yav±c±hi, aviññatt²hi ta½ phuse.
Na lesabh±vatt±. Sapp±ye ±rammaºe aµµhatv± paµiladdh±sevana½ hutv± tato para½ suµµhu dh±vat²tisandh±vati. Tato abhijjh±ya sahagata½, by±p±dasahagata½ v± hutv± visesato dh±vat²tividh±vati. 137. Vaºa½ katv± gahetunti ettha kiñc±pi imin± sikkh±padena an±patti, itthir³passan±ma yattha ±masantassa dukkaµanti keci. “K±yapaµibaddhaggahaºa½ yutta½, ta½ sandh±yavaµµat²ti vuttan”ti vadanti. Ubhaya½ vic±retv± gahetabba½.