14. Adhiµµh±nah±ravibhaªgavaººan±
46. Tattha katamo adhiµµh±no h±roti adhiµµh±nah±ravibhaªgo. Tattha tath± dh±rayitabb±ti ekattavemattat±saªkh±tas±maññavisesamattato dh±rayitabb±, na pana tattha kiñci vikappetabb±ti adhipp±yo. Avikappetabbat±ya k±raºa½ niddesav±ravaººan±ya½ vuttameva. Ta½ ta½ phala½ maggati gavesat²ti maggo, tadatthikehi magg²yati gaves²yat²ti v± maggo. Niratiyaµµhena nirass±daµµhena ca nirayo. Uddha½ anugantv± tiriya½ añcit±ti tiracch±n±. Tiracch±n±va tiracch±nayoni. Petat±ya petti, ito pecca gatabh±voti attho. Petti eva pettivisayo. Na suranti na bh±santi na dibbant²ti asur±. Asur± eva asurayoni. Dibbehi r³p±d²hi suµµhu agg±ti sagg±. Manassa ussannat±ya manuss±. V±na½ vuccati taºh±, ta½ tattha natth²ti nibb±na½. Niraya½ gacchat²ti nirayag±m². Sesapadesupi eseva nayo. Asurayoniyoti asurayoniy± hito, asuraj±tinibbattanakoti attho. Sagga½ gamet²ti saggag±miyo. Manussag±m²ti manussalokag±m². Paµisaªkh±nirodhoti paµisaªkh±ya paµipakkhabh±van±ya nirodho, paµipakkhe v± tath± appavatte uppajjan±rahassa paµipakkhavuttiy± anupp±do. Appaµisaªkh±nirodhoti saªkhatadhamm±na½ sarasanirodho, khaºikanirodhoti attho. 47. R³panti ekattat±. Bh³t±na½ up±d±y±ti vemattat±. Up±d±r³panti ekattat±. Cakkh±yatana½…pe… kaba¼²k±ro ±h±roti vemattat±. Tath± bh³tar³panti ekattat±. Pathav²dh±tu …pe… v±yodh±t³ti vemattat±. Pathav²dh±t³ti ekattat±. V²sati ±k±r± vemattat±. ¾podh±t³ti ekattat±. Dv±dasa ±k±r± vemattat±. Tejodh±t³ti ekattat±. Catt±ro ±k±r± vemattat±. V±yodh±t³ti ekattat±. Cha ±k±r± vemattat±ti imamattha½ dassento “dv²hi ±k±rehi dh±tuyo pariggaºh±t²”ti-±dim±ha. Tattha kes±ti kes± n±ma up±dinnakasar²raµµhak± kakkha¼alakkhaº± imasmi½ sar²re p±µiyekko pathav²dh±tukoµµh±so. Lom± n±ma…pe… matthaluªga½ n±ma sar²raµµhaka½ kakkha¼alakkhaºa½ imasmi½ sar²re p±µiyekko koµµh±soti aya½ vemattat±. ¾podh±t³ti-±dikoµµh±sesu pitt±d²su eseva nayo. Aya½ pana viseso– yena c±ti yena tejodh±tun± kupitena. Santappat²ti aya½ k±yo santappati ek±hikajar±dibh±vena usumaj±to hoti. Yena ca j²r²yat²ti yena aya½ k±yo jar²yati. Indriyavekallata½ balakkhaya½ valittacapalit±diñca p±puº±ti. Yena ca pari¹ayhat²ti yena kupitena aya½ k±yo ¹ayhati, so ca puggalo “¹ayh±mi ¹ayh±m²”ti kandanto satadhotasappigos²tacandan±dilepana½ t±lavaºµav±tañca pacc±s²sati. Yena ca asitap²takh±yitas±yita½ samm± pariº±ma½ gacchat²ti asita½ v± odan±di, p²ta½ v± p±nak±di, kh±yita½ v± piµµhakhajjak±di, s±yita½ v± ambapakkamadhuph±ºit±di samm± parip±ka½ gacchati, ras±dibh±vena viveka½ gacchat²ti attho. Ettha ca purim± tayo tejodh±t³ catusamuµµh±n±. Pacchimo kammasamuµµh±nova. Uddhaªgam± v±t±ti ugg±rahikk±r±dipavattak± uddha½ ±rohanav±t±. Adhogam± v±t±ti ucc±rapass±v±din²haraºak± adho orohanav±t±. Kucchisay± v±t±ti ant±na½ bahiv±t±. Koµµh±say± v±t±ti ant±na½ antov±t±. Aªgamaªg±nus±rino v±t±ti dhamanij±l±nus±rena sakalasar²re aªgamaªg±ni anusaµ± samiñjanapas±raº±dinibbattak± v±t±. Ass±soti antopavisanan±sikav±to. Pass±soti bahinikkhamanan±sikav±to. Ettha ca purim± sabbe catusamuµµh±n±. Ass±sapass±s± cittasamuµµh±n± eva. Eva½ vemattat±dassanavasena vibh±gena ud±haµ± catasso dh±tuyo paµikk³lamanasik±ravasena upasa½haranto “imehi dv±catt±l²s±ya ±k±reh²”ti-±dim±ha. Tattha na gayh³paganti na gahaºayogga½. Sabh±vabh±vatoti sabh±valakkhaºato. Eva½ paµikk³lamanasik±ra½ dassetv± puna tattha sammasanac±ra½ p±¼ivaseneva dassetu½ “ten±ha bhagav± y± ceva kho pan±”ti-±dim±ha. Ta½ sabba½ suviññeyya½. 48. Eva½ saccamaggar³padhammavasena adhiµµh±nah±ra½ dassetv± id±ni avijj±vijj±d²nampi vasena ta½ dassetu½ “avijj±ti ekattat±”ti-±di vutta½. Tattha “dukkhe aññ±ºan”ti-±d²su yasm± avijj± dukkhasaccassa y±th±vasarasalakkhaºa½ j±nitu½ paµivijjhitu½ na deti ch±detv± pariyonandhitv± tiµµhati, tasm± “dukkhe aññ±ºan”ti vuccati. Tath± yasm± dukkhasamudayassa dukkhanirodhassa dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya y±th±vasarasalakkhaºa½ j±nitu½ paµivijjhitu½ na deti ch±detv± pariyonandhitv± tiµµhati, tasm± “dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya aññ±ºan”ti vuccati. Pubbanto at²taddhabh³t± khandh±yatanadh±tuyo. Aparanto an±gataddhabh³t±. Pubbant±paranto tadubhaya½. Idappaccayat± saªkh±r±d²na½ k±raº±ni avijj±d²ni. Paµiccasamuppann± dhamm± avijj±d²hi nibbatt± saªkh±r±didhamm±. Tatth±ya½ avijj± yasm± at²t±na½ khandh±d²na½ y±va paµiccasamuppann±na½ dhamm±na½ y±th±vasarasalakkhaºa½ j±nitu½ paµivijjhitu½ na deti ch±detv± pariyonandhitv± tiµµhati, tasm± “pubbante aññ±ºa½ y±va paµiccasamuppannesu dhammesu aññ±ºan”ti vuccati, ev±ya½ avijj± kiccato j±titopi kathit±. Ayañhi im±ni aµµha µh±n±ni j±nitu½ paµivijjhitu½ na det²ti kiccato kathit±. Uppajjam±n±pi imesu aµµhasu µh±nesu uppajjat²ti j±tito kathit±. Eva½ kiccato j±tito ca kathit±pi lakkhaºato kathite eva sukathit± hot²ti lakkhaºato dassetu½ “aññ±ºan”ti-±di vutta½. Tattha ñ±ºa½ atth±nattha½ k±raº±k±raºa½ catusaccadhamma½ vidita½ p±kaµa½ karoti. Aya½ pana avijj± uppajjitv± ta½ vidita½ p±kaµa½ k±tu½ na det²ti ñ±ºapaccan²kato aññ±ºa½. Dassanantipi paññ±, s± hi ta½ ±k±ra½ passati. Avijj± pana uppajjitv± passitu½ na det²ti adassana½. Abhisamayotipi paññ±, s± ta½ ±k±ra½ abhisameti. Avijj± pana uppajjitv± ta½ abhisametu½ na det²ti anabhisamayo. Anubodho sambodho paµivedhotipi paññ±, s± ta½ ±k±ra½ anubujjhati sambujjhati paµivijjhati. Avijj± pana uppajjitv± ta½ anubujjhitu½ sambujjhitu½ paµivijjhitu½ na det²ti ananubodho asambodho appaµivedho. Tath± sallakkhaºa½ upalakkhaºa½ paccupalakkhaºa½ samapekkhaºantipi paññ±, s± ta½ ±k±ra½ sallakkhati upalakkhati paccupalakkhati sama½ samm± ca apekkhati. Avijj± pana uppajjitv± tassa tath± k±tu½ na det²ti asallakkhaºa½ anupalakkhaºa½ apaccupalakkhaºa½ asamapekkhaºanti ca vuccati. N±ssa kiñci paccakkhakamma½ atthi, sayañca appaccavekkhitv± katakammanti appaccakkhakamma½. Dummedh±na½ bh±vo dummejjha½. B±l±na½ bh±vo b±lya½. Sampajaññanti paññ±, s± atth±nattha½ k±raº±k±raºa½ catusaccadhamma½ sampaj±n±ti. Avijj± pana uppajjitv± ta½ k±raºa½ paj±nitu½ na det²ti asampajañña½. Mohanavasena moho. Pamohanavasena pamoho. Sammohanavasena sammoho. Avindiya½ vindati, vindiya½ na vindat²ti avijj±. Vaµµasmi½ ohanati otarat²ti avijjogho. Vaµµasmi½ yojet²ti avijj±yogo. Appah²naµµhena ceva punappuna½ uppajjanato ca avijj±nusayo. Magge pariyuµµhitacor± viya addhike kusalacitta½ pariyuµµh±ti viluppat²ti avijj±pariyuµµh±na½. Yath± nagaradv±re palighasaªkh±t±ya laªgiy± patit±ya manuss±na½ nagarappaveso pacchijjati, evameva yassa sakk±yanagare aya½ patit±, tassa nibb±nasamp±paka½ ñ±ºagamana½ pacchijjat²ti avijj±laªg² n±ma hoti. Akusalañca ta½ m³lañca, akusal±na½ v± m³lanti akusalam³la½. Ta½ pana na añña½, idh±dhippeto mohoti moho akusalam³lanti aya½ ekapadiko avijj±ya atthuddh±ro. Aya½ vemattat±ti aya½ avijj±ya vemattat±. Vijj±ti vindiya½ vindat²ti vijj±, vijjhanaµµhena vijj±, viditakaraºaµµhena vijj±. “Dukkhe ñ±ºan”ti-±d²su dukkhasaccassa y±th±vasarasalakkhaºa½ j±n±ti passati paµivijjhat²ti dukkhe ariyasacce visayabh³te ñ±ºa½ “dukkhe ñ±ºan”ti vutta½. Esa nayo sesesupi. Paññ±ti tassa tassa atthassa p±kaµakaraºasaªkh±tena paññ±panaµµhena paññ±, tena tena v± anicc±din± pak±rena dhamme j±n±t²ti paññ±. Paj±nan±k±ro paj±nan±. Anicc±d²ni vicinat²ti vicayo. Pak±rehi vicinat²ti pavicayo. Catusaccadhamme vicinat²ti dhammavicayo. Anicc±d²na½ sallakkhaºavasena sallakkhaº±. Tesa½yeva pati pati upalakkhaºavasena paccupalakkhaº±. Paº¹itabh±vo paº¹icca½. Kusalabh±vo kosalla½. Nipuºabh±vo nepuñña½. Anicc±d²na½ vibh±vanavasena vebhaby±. Tesa½yeva cintanavasena cint±. Anicc±d²ni upaparikkhat²ti upaparikkh±. Bh³r²ti pathaviy± n±ma½, ayampi saºhaµµhena vitthataµµhena ca bh³r² viy±ti bh³r². Tena vutta½– “bh³r² vuccati pathav², t±ya pathavisam±ya vitthat±ya paññ±ya samann±gatoti bh³ripañño”ti (mah±ni. 27). Api ca bh³r²ti paññ±yeveta½ adhivacana½. Bh³te atthe ramat²ti bh³r². Kilese medhati hi½sat²ti medh±, khippa½ gahaºadh±raºaµµhena v± medh±. Yassuppajjati, ta½ satta½ hitapaµipattiya½ sampayutta½ v± y±th±valakkhaºapaµivedhe pariºet²ti pariº±yik±. Anicc±divasena dhamme vipassat²ti vipassan±. Samm± pak±rehi anicc±d²ni j±n±t²ti sampajañña½. Uppathapaµipanne sindhave v²thi-±ropanattha½ patodo viya uppathe dh±vanak³µacitta½ v²thi-±ropanattha½ vijjhat²ti patodo viy±ti patodo. Dassanalakkhaºe indaµµha½ k±ret²ti indriya½, paññ±saªkh±ta½ indriya½ paññindriya½. Avijj±ya na kampat²ti paññ±bala½. Kilesacchedanaµµhena paññ±va sattha½ paññ±sattha½. Accuggataµµhena paññ±va p±s±do paññ±p±s±do. ¾lokanaµµhena paññ±va ±loko paññ±-±loko. Obh±sanaµµhena paññ±va obh±so paññ±-obh±so. Pajjotanaµµhena paññ±va pajjoto paññ±pajjoto. Ratikaraºaµµhena ratid±yakaµµhena ratijanakaµµhena citt²kataµµhena dullabhap±tubh±vaµµhena atulaµµhena anomasattaparibhogaµµhena ca paññ±va ratana½ paññ±ratana½. Na tena satt± muyhanti, saya½ v± ±rammaºe na muyhat²ti amoho. Dhammavicayapada½ vuttatthameva. Kasm± paneta½ puna vuttanti? Amohassa mohapaµipakkhabh±vad²panattha½. Teneta½ d²peti– yv±ya½ amoho, so na kevala½ mohato añño dhammo, mohassa paµipakkho dhammavicayasaªkh±to amohova idh±dhippetoti. Samm±diµµh²ti y±th±vaniyy±nikakusaladiµµhi. Dhammavicayasaªkh±to pasattho sundaro v± bojjhaªgoti dhammavicayasambojjhaªgo. Maggaªganti ariyamaggassa aªga½ k±raºanti maggaªga½. Ariyamaggassa antogadhatt± maggapariy±pannanti. Asaññ±sam±patt²ti saññ±vir±gabh±van±vasena pavattit± asaññabhav³papattinibbattanasam±patti. Anuppanne hi buddhe ekacce titth±yatane pabbajitv± v±yokasiºe parikamma½ katv± catutthajjh±na½ nibbattetv± jh±n± vuµµh±ya saññ±ya dosa½ passanti, saññ±ya sati hatthacched±didukkhañceva sabbabhay±ni ca honti, “ala½ im±ya saññ±ya, saññ±bh±vo santo”ti eva½ saññ±ya dosa½ passitv± saññ±vir±gavasena catutthajjh±na½ nibbattetv± aparih²najjh±n± k±la½ katv± asaññ²su nibbattanti. Citta½ nesa½ cuticittanirodheneva idha nivattati, r³pakkhandhamattameva tattha nibbattati. Te yath± n±ma jiy±vegukkhitto saro yattako jiy±vego, tattakameva ±k±se gacchati, evameva½ jh±navegukkhitt± upapajjitv± yattako jh±navego, tattakameva k±la½ tiµµhanti. Jh±navege pana parikkh²ºe tattha r³pakkhandho antaradh±yati, idha paµisandhisaññ± uppajjati, ta½ sandh±ya vutta½– “asaññabhav³papattinibbattanasam±patt²”ti. Vibh³tasaññ±sam±patt²ti viññ±ºañc±yatanasam±patti. S± hi paµham±ruppaviññ±ºassa paµham±ruppasaññ±yapi vibh±vanato “vibh³tasaññ±”ti vuccati. Keci “vibh³tar³pasaññ±”ti paµhanti, tesa½ matena vibh³tar³pasam±patti n±ma ses±ruppasam±pattiyo. Ses± sam±pattiyo suviññeyy±va. Nevasekkhan±sekkho jh±y²ti jh±nal±bh² puthujjano. ¾j±niyo jh±y²ti arah±, sabbepi v± ariyapuggal±. Assakhaluªko jh±y²ti khaluªkassasadiso jh±y². Tath± hi khaluªko asso damatha½ na upeti ito cito ca yath±ruci dh±vati, evameva½ yo puthujjano abhiññ±l±bh², so abhiññ± ass±detv± “alamett±vat±, katamett±vat±”ti uttaridamath±ya aparisakkanto abhiññ±cittavasena ito cito ca dh±vati pavattati, so “assakhaluªko jh±y²”ti vutto. Diµµhuttaro jh±y²ti jh±nal±bh² diµµhigatiko. Paññuttaro jh±y²ti lakkhaº³panijjh±nena jh±y², sabbo eva v± paññ±dhiko jh±y². Saraºo sam±dh²ti akusalacittekaggat±, sabbopi v± s±savo sam±dhi. Araºo sam±dh²ti sabbo kusal±by±kato sam±dhi, lokuttaro eva v±. Savero sam±dh²ti paµighacittesu ekaggat±. Avero sam±dh²ti mett±cetovimutti. Anantaradukepi eseva nayo. S±miso sam±dh²ti lokiyasam±dhi. So hi anatikkantavaµµ±misalok±misat±ya s±miso. Nir±miso sam±dh²ti lokuttaro sam±dhi. Sasaªkh±ro sam±dh²ti dukkh±paµipado dandh±bhiñño sukh±paµipado ca dandh±bhiñño. So hi sasaªkh±rena sappayogena cittena paccan²kadhamme kicchena kasirena niggahetv± adhigantabbo. Itaro asaªkh±ro sam±dhi. Eka½sabh±vito sam±dh²ti sukkhavipassakassa sam±dhi. Ubhaya½sabh±vito sam±dh²ti samathay±nikassa sam±dhi. Ubhayato bh±vitabh±vano sam±dh²ti k±yasakkhino ubhatobh±gavimuttassa ca sam±dhi. So hi ubhayato bh±gehi ubhayato bh±vitabh±vano. ¾g±¼hapaµipad±ti k±m±na½ orohanapaµipatti, k±masukh±nuyogoti attho. Nijjh±mapaµipad±ti k±massa nijjh±panavasena khedanavasena pavatt± paµipatti, attakilamath±nuyogoti attho. Akkham± paµipad±ti-±d²su padh±nakaraºak±le s²t±d²ni asahantassa paµipad±, t±ni nakkhamat²ti akkham±. Sahantassa pana t±ni khamat²ti kham±. “Uppanna½ k±mavitakka½ n±dhiv±set²”ti-±din± (ma. ni. 1.26; a. ni. 4.14; 6.58) nayena micch±vitakke samet²ti sam±. Manacchaµµh±ni indriy±ni damet²ti dam± paµipad±. Evanti imin± vuttanayena. Yo dhammoti yo koci j±ti-±didhammo. Yassa dhammass±ti tato aññassa jar±didhammassa. Sam±nabh±voti dukkh±dibh±vena sam±nabh±vo. Ekattat±y±ti sam±nat±ya dukkh±dibh±v±na½ ek²bh±vena. Ek² bhavat²ti anekopi “dukkhan”ti-±din± ekasadd±bhidheyyat±ya ek² bhavati. Etena ekattat±ya lakkhaºam±ha. Yena yena v± pana vilakkhaºoti yo dhammo yassa dhammassa yena yena bh±vena visadiso. Tena tena vematta½ gacchat²ti tena tena bh±vena so dhammo tassa dhammassa vemattata½ visadisatta½ gacchati, dukkhabh±vena sam±nopi j±ti-±diko abhinibbatti-±dibh±vena jar±dikassa visiµµhata½ gacchat²ti attho. Imin± vemattat±ya lakkhaºam±ha. Id±ni t±va ekattavemattat±visaye niyojetv± dassetu½ “sutte v± veyy±karaºe v±”ti-±di vutta½. Tattha pucchitanti pucch±vasena desitasuttavasena vutta½, na pana adhiµµh±nah±rassa pucch±visayat±ya. Sesa½ utt±nameva.
Adhiµµh±nah±ravibhaªgavaººan± niµµhit±.