41. Id±ni dassanavisuddhis±dhak±ni vipassan±ñ±º±ni dvidh± dassetu½ tadanantara½ khantiñ±ºapariyog±haºañ±º±ni uddiµµh±ni. Tattha viditatt± paññ±ti r³pakkhandh±d²na½ anicc±dito viditatt± pavatt± paññ±. Khantiñ±ºanti viditameva khamat²ti khanti, khanti eva ñ±ºa½ khantiñ±ºa½. Etena adhiv±sanakhanti½ paµikkhipati. Eta½ kal±pasammasan±divasena pavatta½ taruºavipassan±ñ±ºa½.
42. Phuµµhatt± paññ±ti r³pakkhandh±d²na½ anicc±divasena ñ±ºaphassena phuµµhatt± pavatt± paññ±. Pariyog±haºe ñ±ºanti phuµµhameva pariyog±hati pavisat²ti pariyog±haºa½ ñ±ºa½. G±-k±ra½ rassa½ katv±pi paµhanti. Eta½ bhaªg±nupassan±divasena pavatta½ tikkhavipassan±ñ±ºa½. Keci pana “vipassan±ñ±ºameva saddh±v±hissa khantiñ±ºa½, paññ±v±hissa pariyog±haºañ±ºan”ti vadanti. Eva½ sante et±ni dve ñ±º±ni ekassa na sambhavanti tadasambhave ekassa s±vakassa sattasaµµhi s±vakas±dh±raºañ±º±ni na sambhavanti, tasm± ta½ na yujjati.
43. Id±ni yasm± puthujjan± sekkh± ca vipassan³page khandh±dayo dhamme sakale eva sammasanti, na tesa½ ekadesa½, tasm± tesa½ padesavih±ro na labbhati, arahatoyeva yath±ruci padesavih±ro labbhat²ti dassanavisuddhis±dhak±ni ñ±º±ni vatv± tadanantara½ arahato dassanavisuddhisiddha½ padesavih±rañ±ºa½ uddiµµha½. Tattha samodahane paññ±ti khandh±d²na½ ekadesassa vedan±dhammassa samodahanapaññ±, sampiº¹anapaññ± r±sikaraºapaññ±. Samodh±ne paññ±tipi p±µho, soyeva attho.
Padesavih±re ñ±ºanti khandh±d²na½ padesena ekadesena avayavena vih±ro padesavih±ro, tasmi½ padesavih±re ñ±ºa½. Tattha padeso n±ma khandhapadeso ±yatanadh±tusacca-indriyapaccay±k±rasatipaµµh±najh±nan±mar³padhammapadesoti n±n±vidho. Eva½ n±n±vidho cesa vedan± eva. Katha½? Pañcanna½ khandh±na½ vedan±kkhandhavasena khandhekadeso, dv±dasanna½ ±yatan±na½ vedan±vasena dhamm±yatanekadeso, aµµh±rasanna½ dh±t³na½ vedan±vasena dhammadh±tekadeso, catunna½ sacc±na½ vedan±vasena dukkhasaccekadeso, b±v²satiy± indriy±na½ pañcavedanindriyavasena indriyekadeso, dv±dasanna½ paµiccasamupp±daªg±na½ phassapaccay± vedan±vasena paccay±k±rekadeso, catunna½ satipaµµh±n±na½ vedan±nupassan±vasena satipaµµh±nekadeso, catunna½ jh±n±na½ sukha-upekkh±vasena jh±nekadeso, n±mar³p±na½ vedan±vasena n±mar³pekadeso, kusal±d²na½ sabbadhamm±na½ vedan±vasena dhammekadesoti eva½ vedan± eva khandh±d²na½ padeso, tass± vedan±ya eva paccavekkhaºavasena padesavih±ro.
44. Id±ni yasm± sam±dhibh±van±mayañ±º±d²ni bh±vent± puthujjan± sekkh± ca te te bh±vetabbabh±van±dhamme adhipat² jeµµhake katv± tena tena pah±tabbe tappaccan²ke n±n±sabh±ve dhamme anek±d²nave ±d²navato paccavekkhitv± tassa tassa bh±van±dhammassa vasena citta½ patiµµhapetv± te te paccan²kadhamme pajahanti. Pajahant± vipassan±k±le sabbasaªkh±re suññato disv± pacch± samucchedena pajahanti, tath± pajahant± ca ek±bhisamayavasena sacc±ni paµivijjhant± pajahanti. Yath±vutteheva ±k±rehi sabbepi ariy± yath±yoga½ paµipajjanti, tasm± padesavih±rañ±º±nantara½ saññ±vivaµµañ±º±d²ni cha ñ±º±ni yath±kkamena uddiµµh±ni. Tattha adhipatatt± paññ±ti nekkhamm±d²na½ adhipatibh±vena nekkhamm±d²ni adhik±ni katv± tadadhikabh±vena pavatt± paññ±ti attho. Saññ±vivaµµe ñ±ºanti saññ±ya vivaµµana½ par±vaµµana½ parammukhabh±voti saññ±vivaµµo, y±ya saññ±ya te te bh±van±dhamme adhipati½ karoti, t±ya saññ±ya hetubh³t±ya, karaºabh³t±ya v± tato tato k±macchand±dito vivaµµane ñ±ºanti vutta½ hoti. Etto vivaµµoti avuttepi yato vivaµµati, tato eva vivaµµoti gayhati yath± vivaµµan±nupassan±ya. S± pana saññ± sañj±nanalakkhaº±, tadevetanti puna sañj±nanapaccayanimittakaraºaras± d±ru-±d²su tacchak±dayo viya, yath±gahitanimittavasena abhinivesakaraºapaccupaµµh±n± hatthidassaka-andh± viya, ±rammaºe anog±¼havuttit±ya aciraµµh±napaccupaµµh±n± v± vijju viya, yath±-upaµµhitavisayapadaµµh±n± tiºapurisakesu migapotak±na½ puris±ti uppannasaññ± viya.
45. N±natte paññ±ti n±n±sabh±ve bh±vetabbato aññasabh±ve k±macchand±dike ±d²navadassanena pavatt± paññ±. N±natteti ca nimittatthe bhummavacana½. N±nattappah±na½ v± n±natta½, n±nattappah±nanimitta½ n±nattappah±nahetu nekkhamm±d²su paññ±ti adhipp±yo. Cetovivaµµe ñ±ºanti cetaso k±macchand±dito vivaµµana½ nekkhamm±d²su ñ±ºa½. Cetoti cettha cetan± adhippet±. S± cetan±bh±valakkhaº±, abhisandahanalakkhaº± v±, ±y³hanaras±, sa½vidahanapaccupaµµh±n± sakiccaparakiccas±dhak± jeµµhasissamah±va¹¹haki-±dayo viya. Acc±yikakamm±nussaraº±d²su ca pan±ya½ sampayutt±na½ uss±hanabh±vena p±kaµ± hoti.
46. Adhiµµh±ne paññ±ti nekkhamm±divasena cittassa patiµµh±pane paññ±. Cittavivaµµe ñ±ºanti k±macchand±dipah±navasena cittassa vivaµµane ñ±ºa½ Cittañcettha vij±nanalakkhaºa½, pubbaªgamarasa½, sandh±napaccupaµµh±na½, n±mar³papadaµµh±na½.
47. Suññate paññ±ti attattaniyasuññat±ya anatt±nattaniye pavatt± anatt±nupassan± paññ±. ѱºavivaµµe ñ±ºanti ñ±ºameva abhinivesato vivaµµat²ti vivaµµo, ta½ ñ±ºavivaµµabh³ta½ ñ±ºa½.
48. Vosagge paññ±ti ettha vosajjat²ti vosaggo, k±macchand±d²na½ vosaggo nekkhamm±dimhi paññ±. Vimokkhavivaµµe ñ±ºanti k±macchand±dikehi vimuccat²ti vimokkho, vimokkho eva vivaµµo vimokkhavivaµµo, so eva ñ±ºa½.
49. Tathaµµhe paññ±ti ekekassa saccassa catubbidhe catubbidhe avipar²tasabh±ve kiccavasena asammohato pavatt± paññ±. Saccavivaµµe ñ±ºanti cat³su saccesu dubhato vuµµh±navasena vivaµµat²ti saccavivaµµo, so eva ñ±ºa½. Ekameva ñ±ºa½ adhipatikatadhammavasena saññ±vivaµµoti, pah±tabbadhammavasena cetovivaµµoti, cittapatiµµh±panavasena cittavivaµµoti, paccan²kapah±navasena vimokkhavivaµµoti eva½ catudh± vutta½. Anatt±nupassan±va suññat±k±ravasena “ñ±ºavivaµµe ñ±ºan”ti vutt±. Maggañ±ºameva heµµh± “magge ñ±ºan”ti ca, “±nantarikasam±dhimhi ñ±ºan”ti ca dvidh± vutta½, vivaµµan±k±ravasena “saccavivaµµe ñ±ºan”ti vutta½.
50. Id±ni tassa saccavivaµµañ±ºavasena pavattassa ±sav±na½ khaye ñ±ºassa vasena pavatt±ni kamato cha abhiññ±ñ±º±ni uddiµµh±ni. Tatth±pi lokap±kaµ±nubh±vatt± ativimh±pananti paµhama½ iddhividhañ±ºa½ uddiµµha½, cetopariyañ±ºassa visayato dibbasotañ±ºa½ o¼±rikavisayanti dutiya½ dibbasotañ±ºa½ uddiµµha½, sukhumavisayatt± tatiya½ cetopariyañ±ºa½ uddiµµha½. T²su vijj±su pubbeniv±sacch±dak±t²tatamavinodakatt± paµhama½ pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½ uddiµµha½, paccuppann±n±gatatamavinodakatt± dutiya½ dibbacakkhuñ±ºa½ uddiµµha½, sabbatamasamucchedakatt± tatiya½ ±sav±na½ khaye ñ±ºa½ uddiµµha½. Tattha k±yamp²ti r³pak±yampi. Cittamp²ti p±dakajjh±nacittampi. Ekavavatth±nat±ti parikammacittena ekato µhapanat±ya ca dissam±nak±yena, adissam±nak±yena v± gantuk±mak±le yath±yoga½ k±yassapi cittassapi miss²karaºat±ya c±ti vutta½ hoti. K±yoti cettha sar²ra½. Sar²rañhi asucisañcayato kucchit±na½ kes±d²nañceva cakkhurog±d²na½ rogasat±nañca ±yabh³tato k±yoti vuccati. Sukhasaññañca lahusaññañc±ti ettha catutthajjh±nasampayutta½ eka½yeva sañña½ ±k±ran±nattato dvidh± katv± samuccayattho ca-saddo payutto. Catutthajjh±nasmiñhi upekkh± santatt± sukhanti vutt±, ta½sampayutt± saññ± sukhasaññ±. S±yeva n²varaºehi ceva vitakk±dipaccan²kehi ca vimuttatt± lahusaññ±. Adhiµµh±navasen±ti adhika½ katv± µh±navasena, pavisanavasen±ti adhipp±yo. Adhiµµh±navasena c±ti ca-saddo sambandhitabbo. Ett±vat± sabbappak±rassa iddhividhassa yath±yoga½ k±raºa½ vutta½.
Ijjhanaµµhe paññ±ti ijjhanasabh±ve paññ±. Iddhividhe ñ±ºanti ijjhanaµµhena iddhi, nipphatti-atthena paµil±bhaµµhena c±ti vutta½ hoti. Yañhi nipphajjati paµilabbhati ca, ta½ ijjhat²ti vuccati. Yath±ha– “k±ma½ k±mayam±nassa, tassa ceta½ samijjhat²”ti (su. ni. 772). Tath± “nekkhamma½ ijjhat²ti iddhi, paµiharat²ti p±µih±riya½, arahattamaggo ijjhat²ti iddhi, paµiharat²ti p±µih±riyan”ti (paµi. ma. 3.32). Aparo nayo– ijjhanaµµhena iddhi, up±yasampad±yeta½ adhivacana½. Up±yasampad± hi ijjhati adhippetaphalappasavanato. Yath±ha– “aya½ kho citto gahapati s²lav± kaly±ºadhammo, sace paºidahissati, an±gatamaddh±na½ r±j± assa½ cakkavatt²ti. Ijjhissati hi s²lavato cetopaºidhi visuddhatt±”ti (sa½. ni. 4.352). Aparo nayo et±ya satt± ijjhant²ti iddhi, ijjhant²ti iddh± vuddh± ukka½sagat± hont²ti vutta½ hoti. Iddhi eva vidha½ iddhividha½, iddhikoµµh±so iddhivikappoti attho. Ta½ iddhividha½ ñ±ºanti vutta½ hoti.
51. Vitakkavipph±ravasen±ti dibbasotadh±tu-upp±danattha½ parikammakaraºak±le saddanimittesu attano vitakkavipph±ravasena vitakkavegavasena. Vitakkoti cettha vitakket²ti vitakko, vitakkana½ v± vitakko, ³hananti vutta½ hoti. Sv±ya½ ±rammaºe cittassa abhiniropanalakkhaºo, ±hananapariy±hananaraso Tath± hi tena yog±vacaro ±rammaºa½ vitakk±hata½ vitakkapariy±hata½ karot²ti vuccati. ¾rammaºe cittassa ±nayanapaccupaµµh±no, tajj±samann±h±rena pana indriyena ca parikkhitte visaye anantar±yena uppajjanato ±p±thagatavisayapadaµµh±noti vuccati. N±nattekattasaddanimitt±nanti n±n±sabh±v±na½ ekasabh±v±nañca saddanimitt±na½. Sadd± eva cettha vitakkuppattik±raºatt± saªkh±ranimittatt± ca nimitt±ni. Bherisadd±divasena ekagghan²bh³t±, anek± v± sadd±, n±n±dis±su v± sadd±, n±n±satt±na½ v± sadd± n±nattasadd±, ekadis±ya sadd±, ekasattassa v± sadd±, bherisadd±divasena ekekasadd± v± ekattasadd±. Saddoti cettha sappat²ti saddo, kath²yat²ti attho. Pariyog±haºe paññ±ti pavisanapaññ±, paj±nanapaññ±ti attho. Sotadh±tuvisuddhiñ±ºanti savanaµµhena ca nijj²vaµµhena ca sotadh±tu, sotadh±tukiccakaraºavasena ca sotadh±tu viy±tipi sotadh±tu, parisuddhatt± nirupakkilesatt± visuddhi, sotadh±tu eva visuddhi sotadh±tuvisuddhi, sotadh±tuvisuddhi eva ñ±ºa½ sotadh±tuvisuddhiñ±ºa½.
52. Tiººanna½ citt±nanti somanassasahagatadomanassasahagata-upekkh±sahagatavasena tiººanna½ citt±na½. Vipph±ratt±ti vipph±rabh±vena vegen±ti attho. Hetu-atthe nissakkavacana½, cetopariyañ±ºupp±danattha½ parikammakaraºak±le paresa½ tiººanna½ citt±na½ vipph±rahetun±. Indriy±na½ pas±davasen±ti cakkh±d²na½ channa½ indriy±na½ pas±davasena, indriy±na½ patiµµhitok±s± cettha phal³pac±rena indriy±nanti vutt± yath± “vippasann±ni kho te, ±vuso, indriy±ni parisuddho chavivaººo pariyod±to”ti (mah±va. 60). Indriyapatiµµhitok±sesupi hadayavatthu eva idh±dhippeta½. Pas±davasen±ti ca an±vilabh±vavasena. “Pas±dappas±davasen±”ti vattabbe appas±dasaddassa lopo katoti veditabba½. Atha v± idamappasannanti gahaºassa pas±damapekkhitv± eva sambhavato “pas±davasen±”ti vacaneneva appas±dopi vuttova hot²ti veditabba½. N±nattekattaviññ±ºacariy± pariyog±haºe paññ±ti yath±sambhava½ n±n±sabh±va-ekasabh±va-ek³nanavutiviññ±ºapavattivij±nanapaññ±. Ettha asam±hitassa viññ±ºacariy± n±natt±, sam±hitassa viññ±ºacariy± ekatt±. Sar±g±dicitta½ v± n±natta½, v²tar±g±dicitta½ ekatta½. Cetopariyañ±ºanti ettha pariy±t²ti pariya½, paricchindat²ti attho. Cetaso pariya½ cetopariya½, cetopariyañca ta½ ñ±ºañc±ti cetopariyañ±ºa½. Vipph±rat±tipi p±µho, vipph±rat±y±ti attho.