9. Balakath±

Balakath±vaººan±

44. Id±ni lokuttarakath±ya anantara½ kathit±ya lokuttarakath±vatiy± suttantapubbaªgam±ya balakath±ya apubbatth±nuvaººan±. Tattha ±dito suttantavasena pañca bal±ni dassetv± tadaññ±nipi bal±ni dassetuk±mo apica aµµhasaµµhi bal±n²ti-±dim±ha. Sabb±nipi ta½ta½paµipakkhehi akampiyaµµhena bal±ni n±ma honti. Hiribalanti-±d²su p±pato hir²yanti et±y±ti hir², lajj±yeta½ n±ma½. P±pato ottappanti eten±ti ottappa½, p±pato ubbegasseta½ n±ma½. Ajjhattasamuµµh±n± hir², bahiddh±samuµµh±na½ ottappa½. Att±dhipati hir², lok±dhipati ottappa½ Lajj±sabh±vasaºµhit± hir², bhayasabh±vasaºµhita½ ottappa½. Sappatissavalakkhaº± hir², vajjabh²rukabhayadass±vilakkhaºa½ ottappa½. S± eva hir² ahirikena na kampat²ti hiribala½. Tadeva ottappa½ anottappena na kampat²ti ottappabala½. Appaµisaªkh±nena na kampat²ti paµisaªkh±nabala½. Upaparikkhaºapaññ±yeta½ n±ma½. V²riyas²sena satta bojjhaªge bh±ventassa uppannabala½ bh±van±bala½. Tath±pavatt±na½ catunna½ khandh±nameta½ n±ma½. Parisuddh±ni s²l±d²ni anavajjabala½. Catt±ri saªgahavatth³ni saªgahabala½. Saªgahe balantipi p±µho. Dukkham±na½ adhiv±sana½ khantibala½. Dhammakath±ya paresa½ tosana½ paññattibala½. Adhitassa atthassa adhigam±pana½ nijjhattibala½. Kusalesu bahubh±vo issariyabala½. Kusalesu yath±ruci patiµµh±na½ adhiµµh±nabala½. Hiribal±d²na½ attho m±tik±padesu byañjanavasena visesato yujjam±na½ gahetv± vutto. Samathabala½ vipassan±balanti balappatt± samathavipassan± eva.
M±tik±niddese assaddhiye na kampat²ti saddh±balanti m³labalaµµha½ vatv± tameva aparehi navahi pariy±yehi visesetv± dassesi. Yo hi dhammo akampiyo balappatto hoti, so sahaj±te upatthambheti, attano paµipakkhe kilese pariy±diyati, paµivedhassa ±dibh³ta½ s²la½ diµµhiñca visodheti, citta½ ±rammaºe patiµµh±peti, citta½ pabhassara½ karonto vod±peti, vasi½ p±pento visesa½ adhigam±peti, tato uttari½ p±pento uttaripaµivedha½ k±reti, kamena ariyamagga½ p±petv± sacc±bhisamaya½ k±reti, phalappattiy± nirodhe patiµµh±peti. Tasm± navadh± balaµµho visesito. Esa nayo v²riyabal±d²su cat³su.
K±macchanda½ hir²yat²ti nekkhammayutto yog² nekkhammena k±macchandato hir²yati. Ottappepi eseva nayo. Etehi sabb±kusalehipi hir²yan± ottappan± vutt±yeva honti. By±p±danti-±d²nampi imin±va nayena attho veditabbo. Paµisaªkh±t²ti asammohavasena ±d²navato upaparikkhati. Bh±vet²ti va¹¹heti. Vajjanti r±g±divajja½. Saªgaºh±t²ti bandhati. Khamat²ti tassa yogissa khamati ruccati. Paññ±pet²ti toseti. Nijjh±pet²ti cint±peti. Vasa½ vattet²ti citte pahu hutv± citta½ attano vasa½ katv± pavatteti. Adhiµµh±t²ti vidahati. Bh±van±bal±d²ni sabb±nipi nekkhamm±d²niyeva. M±tik±vaººan±ya aññath± vutto, attho pana byañjanavaseneva p±kaµatt± idha na vuttoti veditabba½. Samathabala½ vipassan±balañca vitth±rato niddisitv± avas±ne uddhaccasahagatakilese ca khandhe ca na kampat²ti-±di ca avijj±sahagatakilese ca khandhe ca na kampat²ti-±di ca samathabalavipassan±bal±na½ lakkhaºadassanattha½ vutta½.
Sekh±sekhabalesu samm±diµµhi½ sikkhat²ti sekhabalanti sekhapuggalo samm±diµµhi½ sikkhat²ti sekho, s± samm±diµµhi tassa sekhassa balanti sekhabalanti attho. Tattha sikkhitatt± asekhabalanti asekhapuggalo tattha samm±diµµhiy± sikkhitatt± na sikkhat²ti asekho, s±yeva samm±diµµhi tassa asekhassa balanti asekhabala½. Eseva nayo samm±saªkapp±d²su. Samm±ñ±ºanti paccavekkhaºañ±ºa½. Tampi hi lokikampi honta½ sekhassa pavattatt± sekhabala½, asekhassa pavattatt± asekhabalanti vutta½. Samm±vimutt²ti aµµha maggaªg±ni µhapetv± ses± phalasampayutt± dhamm± Keci pana “µhapetv± lokuttaravimutti½ avases± vimuttiyo samm±vimutt²”ti vadanti. Tassa sekh±sekhabalatta½ vuttanayameva.
Kh²º±savabalesu sabb±nipi ñ±ºabal±ni. Kh²º±savassa bhikkhunoti karaºatthe s±mivacana½, kh²º±savena bhikkhun±ti attho. Aniccatoti hutv± abh±v±k±rena aniccato. Yath±bh³tanti yath±sabh±vato. Paññ±y±ti sahavipassan±ya maggapaññ±ya. Aniccato sudiµµh± dukkhato anattato sudiµµh± honti tamm³lakatt±. Yanti bh±vanapu½sakavacana½, yena k±raºen±ti v± attho. ¾gamm±ti paµicca. Paµij±n±t²ti sampaµicchati paµiñña½ karoti. Aªg±rak±s³pam±ti mah±bhit±paµµhena aªg±rak±suy± upamit±. K±m±ti vatthuk±m± ca kilesak±m± ca.
Vivekaninnanti phalasam±pattivasena upadhivivekasaªkh±tanibb±naninna½. Tayo hi vivek±– k±yaviveko cittaviveko upadhivivekoti. K±yaviveko ca vivekaµµhak±y±na½ nekkhamm±bhirat±na½. Cittaviveko ca adhicittamanuyutt±na½. Upadhiviveko ca nirupadh²na½ puggal±na½ visaªkh±ragat±na½, nissaraºavivekasaªkh±tanibb±naninna½ v±. Pañca hi vivek±– vikkhambhanaviveko tadaªgaviveko samucchedaviveko paµippassaddhiviveko nissaraºavivekoti. Vivekaninnanti viveke ninna½. Vivekapoºanti viveke nata½. Vivekapabbh±ranti vivekas²sabh±ra½. Dvepi purimasseva vevacan±ni. Vivekaµµhanti kilesehi vajjita½, d³r²bh³ta½ v±. Nekkhamm±bhiratanti nibb±ne abhirata½, pabbajj±ya abhirata½ v±. Byant²bh³tanti vigatant²bh³ta½, ekadesen±pi anall²na½ vippamutta½ visa½saµµha½. Sabbasoti sabbath±. ¾savaµµh±niyehi dhammeh²ti sa½yogavasena ±sav±na½ k±raºabh³tehi kilesadhammeh²ti attho. Atha v± byant²bh³tanti vigatanikantibh³ta½, nittaºhanti attho. Kuto? Sabbaso ±savaµµh±niyehi dhammehi sabbehi tebh³makadhammeh²ti attho. Idha dasahi kh²º±savabalehi kh²º±savassa lokiyalokuttaro maggo kathito. “Aniccato sabbe saªkh±r±”ti dukkhapariññ±bala½, “aªg±rak±s³pam± k±m±”ti samudayapah±nabala½, “vivekaninna½ citta½ hot²”ti nirodhasacchikiriy±bala½, “catt±ro satipaµµh±n±”ti-±di sattavidha½ maggabh±van±balantipi vadanti. Dasa iddhibal±ni iddhikath±ya ±vi bhavissanti.
Tath±gatabalaniddese tath±gatabal±n²ti aññehi as±dh±raº±ni tath±gatasseva bal±ni. Yath± v± pubbabuddh±na½ bal±ni puññussayasampattiy± ±gat±ni, tath± ±gatabal±n²tipi attho. Tattha duvidha½ tath±gatabala½– k±yabala½ ñ±ºabalañca. Tesu k±yabala½ hatthikul±nus±rena veditabba½. Vuttañheta½ por±ºehi–
“K±¼±vakañca gaªgeyya½, paº¹ara½ tambapiªgala½;
gandhamaªgalahemañca, uposathachaddantime das±”ti. (Vibha. aµµha. 760; ma. ni. aµµha. 1.148; sa½. ni. aµµha. 2.2.22).
Im±ni dasa hatthikul±ni. Tattha k±¼±vakanti pakatihatthikula½ daµµhabba½. Ya½ dasanna½ puris±na½ k±yabala½, ta½ ekassa k±¼±vakassa hatthino bala½. Ya½ dasanna½ k±¼±vak±na½ bala½, ta½ ekassa gaªgeyyassa bala½. Ya½ dasanna½ gaªgeyy±na½, ta½ ekassa paº¹arassa. Ya½ dasanna½ paº¹ar±na½ ta½ ekassa tambassa. Ya½ dasanna½ tamb±na½, ta½ ekassa piªgalassa. Ya½ dasanna½ piªgal±na½, ta½ ekassa gandhahatthino. Ya½ dasanna½ gandhahatth²na½, ta½ ekassa maªgalahatthino. Ya½ dasanna½ maªgalahatth²na½, ta½ ekassa hemavatassa. Ya½ dasanna½ hemavat±na½, ta½ ekassa uposathassa. Ya½ dasanna½ uposath±na½, ta½ ekassa chaddantassa. Ya½ dasanna½ chaddant±na½, ta½ ekassa tath±gatassa bala½. N±r±yanasaªgh±tabalantipi idameva vuccati. Tadeta½ pakatihatthino gaºan±ya hatth²na½ koµisahassassa, purisagaºan±ya dasanna½ purisakoµisahass±na½ bala½ hoti. Ida½ t±va tath±gatassa k±yabala½.
ѱºabala½ pana idha t±va aññattha ca p±¼iya½ ±gatameva dasabalañ±ºa½, majjhime (ma. ni. 1.150) ±gata½ catuves±rajjañ±ºa½, aµµhasu paris±su akampanañ±ºa½, catuyoniparicchedakañ±ºa½, pañcagatiparicchedakañ±ºa½, sa½yuttake (sa½. ni. 2.33-34) ±gat±ni tesattati ñ±º±ni, sattasattati ñ±º±n²ti evamaññ±nipi anek±ni ñ±ºasahass±ni. Eta½ ñ±ºabala½ n±ma. Idh±pi ñ±ºabalameva adhippeta½. ѱºañhi akampiyaµµhena upatthambhanaµµhena ca balanti vutta½.
Ýh±nañca µh±natoti k±raºañca k±raºato. K±raºañhi yasm± tattha phala½ tiµµhati tad±yattavuttit±ya uppajjati ceva pavattati ca, tasm± µh±nanti vuccati. Ta½ bhagav± ye ye dhamm± yesa½ yesa½ dhamm±na½ het³ paccay± upp±d±ya, ta½ ta½ µh±nanti, ye ye dhamm± yesa½ yesa½ dhamm±na½ na het³ na paccay± upp±d±ya, ta½ ta½ aµµh±nanti paj±nanto µh±nañca µh±nato aµµh±nañca aµµh±nato yath±bh³ta½ paj±n±ti. Yamp²ti yena ñ±ºena. Idamp²ti idampi µh±n±µµh±nañ±ºa½, tath±gatassa tath±gatabala½ n±ma hot²ti attho. Eva½ sesapadesupi yojan± veditabb±.
¾sabha½ µh±nanti seµµhaµµh±na½ uttamaµµh±na½, ±sabh± v± pubbabuddh±, tesa½ µh±nanti attho. Apica gavasatajeµµhako usabho, gavasahassajeµµhako vasabho, vajasatajeµµhako v± usabho, vajasahassajeµµhako vasabho, sabbagavaseµµho sabbaparissayasaho seto p±s±diko mah±bh±ravaho asanisatasaddehipi asantasan²yo nisabho, so idha usabhoti adhippeto. Idampi hi tassa pariy±yavacana½. Usabhassa idanti ±sabha½. Ýh±nanti cat³hi p±dehi pathavi½ upp²¼etv± avaµµh±na½. Ida½ pana ±sabha½ viy±ti ±sabha½ yatheva hi nisabhasaªkh±to usabho usabhabalena samann±gato cat³hi p±dehi pathavi½ upp²¼etv± acalaµµh±nena tiµµhati, eva½ tath±gatopi dasahi tath±gatabalehi samann±gato cat³hi ves±rajjap±dehi aµµhaparisapathavi½ upp²¼etv± sadevake loke kenaci paccatthikena pacc±mittena akampiyo acalaµµh±nena tiµµhati, eva½ tiµµham±no ca ta½ ±sabha½ µh±na½ paµij±n±ti upagacchati na paccakkh±ti, attani ±ropeti. Tena vutta½– “±sabha½ µh±na½ paµij±n±t²”ti (sa½. ni. aµµha. 2.2.22; ma. ni. aµµha. 1.148).
Paris±s³ti khattiyabr±hmaºagahapatisamaºac±tumah±r±jikat±vati½sam±rabrahm±na½ vasena aµµhasu paris±su. S²han±da½ nadat²ti seµµhan±da½ achambhitan±da½ nadati, s²han±dasadisa½ v± n±da½ nadati. Ayamattho s²han±dasuttena (ma. ni. 1.146 ±dayo; d². ni. 1.381 ±dayo) d²petabbo. Yath± v± s²ho sahanato hananato ca s²hoti vuccati, eva½ tath±gato lokadhamm±na½ sahanato parappav±d±na½ hananato s²hoti vuccati. Eva½ vuttassa s²hassa n±da½ s²han±da½. Tattha yath± s²ho s²habalena samann±gato sabbattha vis±rado vigatalomaha½so s²han±da½ nadati, eva½ tath±gatas²hopi tath±gatabalehi samann±gato aµµhasu paris±su vis±rado vigatalomaha½so “iti r³pan”ti-±din± (sa½. ni. 3.78) nayena n±n±vidhadesan±vil±sasampanna½ s²han±da½ nadati. Tena vutta½– “paris±su s²han±da½ nadat²”ti.
Brahmacakka½ pavattet²ti ettha brahmanti seµµha½ uttama½ visuddha½. Cakkasaddo pan±ya½–
Sampattiya½ lakkhaºe ca, rathaªge iriy±pathe;
d±ne ratanadhamm³ra, cakk±d²su ca dissati;
dhammacakke idha mato, tampi dvedh± vibh±vaye.
“Catt±rim±ni bhikkhave, cakk±ni, yehi samann±gat±na½ devamanuss±nan”ti-±d²su (a. ni. 4.31) hi aya½ sampattiya½ dissati. “Heµµh± p±datalesu cakk±ni j±t±ni hont²”ti (d². ni. 2.35) ettha lakkhaºe. “Cakka½va vahato padan”ti (dha. pa. 1) ettha rathaªge. “Catucakka½ navadv±ran”ti (sa½. ni. 1.29) ettha iriy±pathe. “Dada½ bhuñja m± ca pam±do cakka½ vattaya kosal±dhip±”ti (j±. 1.7.149) ettha d±ne. “Dibba½ cakkaratana½ p±turahos²”ti (d². ni. 2.243) ettha ratanacakke. “May± pavattita½ cakkan”ti (su. ni. 562) ettha dhammacakke. “Icch±hatassa posassa, cakka½ bhamati matthake”ti (j±. 1.1.104; 1.5.103) ettha uracakke. “Khurapariyantena cepi cakken±”ti (d². ni. 1.166) ettha paharaºacakke. “Asanivicakkan”ti (d². ni. 3.61; sa½. ni. 2.162) ettha asanimaº¹ale. Idha pan±ya½ dhammacakke mato.
Ta½ paneta½ dhammacakka½ duvidha½ hoti paµivedhañ±ºañca desan±ñ±ºañca. Tattha paññ±pabh±vita½ attano ariyaphal±vaha½ paµivedhañ±ºa½, karuº±pabh±vita½ s±vak±na½ ariyaphal±vaha½ desan±ñ±ºa½. Tattha paµivedhañ±ºa½ uppajjam±na½ uppannanti duvidha½. Tañhi abhinikkhamanato y±va arahattamagg± uppajjam±na½ n±ma, phalakkhaºe uppanna½ n±ma. Tusitabhavanato v± y±va bodhipallaªke arahattamagg± uppajjam±na½ n±ma, phalakkhaºe uppanna½ n±ma. D²paªkaradasabalato v± paµµh±ya y±va arahattamagg± uppajjam±na½ n±ma, phalakkhaºe uppanna½ n±ma. Desan±ñ±ºampi pavattam±na½ pavattanti duvidha½. Tañhi y±va aññ±takoº¹aññattherassa arahattamagg± pavattam±na½ n±ma, phalakkhaºe pavatta½ n±ma. Tattha paµivedhañ±ºa½ lokuttara½, desan±ñ±ºa½ lokiya½. Ubhayampi paneta½ aññehi as±dh±raºa½, buddh±na½yeva orasañ±ºa½. Tena vutta½– “brahmacakka½ pavattet²”ti.
Kammasam±d±n±nanti sam±diyitv± kat±na½ kusal±kusalakamm±na½, kammameva v± kammasam±d±na½. Ýh±naso hetusoti paccayato ceva hetuto ca. Tattha gati-upadhik±lapayog± vip±kassa µh±na½. Kamma½ hetu.
Sabbatthag±mininti sabbagatig±miniñca agatig±miniñca. Paµipadanti magga½. Yath±bh³ta½ paj±n±t²ti bah³supi manussesu ekameva p±ºa½ gh±tentesu imassa cetan± nirayag±min² bhavissati, imassa tiracch±nayonig±min²ti imin± nayena ekavatthusmimpi kusal±kusalacetan±saªkh±t±na½ paµipatt²na½ avipar²tato sabh±va½ j±n±ti.
Anekadh±tunti cakkhudh±tu-±d²hi, k±madh±tu-±d²hi v± dh±t³hi bahudh±tu½. N±n±dh±tunti t±sa½yeva dh±t³na½ vilakkhaºatt± n±nappak±radh±tu½ Lokanti khandh±yatanadh±tuloka½. Yath±bh³ta½ paj±n±t²ti t±sa½ t±sa½ dh±t³na½ avipar²tato sabh±va½ paµivijjhati.
N±n±dhimuttikatanti h²napaº²t±di-adhimutt²hi n±n±dhimuttikabh±va½.
Parasatt±nanti padh±nasatt±na½. Parapuggal±nanti tato paresa½ h²nasatt±na½. Ekatthameva v± eta½ padadvaya½ veneyyavasena bhagavat± dvedh± vutta½. Idh±pi bhagavat± vuttanayeneva vutta½. Indriyaparopariyattanti saddh±d²na½ indriy±na½ parabh±vañca aparabh±vañca, vuddhiñca h±niñc±ti attho.
Jh±navimokkhasam±dhisam±patt²nanti paµham±d²na½ catunna½ jh±n±na½, “r³p² r³p±ni passat²”ti-±d²na½ (paµi. ma. 1.209) aµµhanna½ vimokkh±na½, savitakkasavic±r±d²na½ tiººa½ sam±dh²na½, paµhamajjh±nasam±patti-±d²nañca navanna½ anupubbasam±patt²na½. Sa½kilesanti h±nabh±giyadhamma½. Vod±nanti visesabh±giyadhamma½. Vuµµh±nanti yena k±raºena jh±n±d²hi vuµµhahanti, ta½ k±raºa½. Ta½ pana “vod±nampi vuµµh±na½, tamh± tamh± sam±dhimh± vuµµh±nampi vuµµh±nan”ti (vibha. 828) eva½ vutta½ paguºajjh±nañceva bhavaªgaphalasam±pattiyo ca. Heµµhima½ heµµhimañhi paguºajjh±na½ uparimassa uparimassa padaµµh±na½ hoti, tasm± “vod±nampi vuµµh±nan”ti vutta½. Bhavaªgena pana sabbajjh±nehi vuµµh±na½ hoti, nirodhasam±pattito phalasam±pattiy± vuµµh±na½ hoti. Ta½ sandh±ya “tamh± tamh± sam±dhimh± vuµµh±nampi vuµµh±nan”ti vutta½.
Pubbeniv±sadibbacakkhu-±savakkhayañ±º±ni heµµh± pak±sit±neva.
Tattha ±sav±na½ khay±ti arahattamaggena sabbakiles±na½ khay±. An±savanti ±savavirahita½. Cetovimutti½ paññ±vimuttinti ettha cetovacanena arahattaphalasampayutto sam±dhi, paññ±vacanena ta½sampayutt± ca paññ± vutt±. Tattha ca sam±dhi r±gato vimuttatt± cetovimutti, paññ± avijj±ya vimuttatt± paññ±vimutt²ti veditabb±. Vuttañheta½ bhagavat±– “yo hissa, bhikkhave, sam±dhi, tadassa sam±dhindriya½. Y± hissa, bhikkhave, paññ±, tadassa paññindriya½. Iti kho, bhikkhave, r±gavir±g± cetovimutti avijj±vir±g± paññ±vimutt²”ti (sa½. ni. 5.516; 520). Apicettha samathabala½ cetovimutti, vipassan±bala½ paññ±vimutt²ti veditabba½. Diµµheva dhammeti imasmi½yeva attabh±ve. Saya½ abhiññ± sacchikatv±ti adhik±ya paññ±ya attan±yeva paccakkha½ katv±, aparappaccayena ñatv±ti attho. Upasampajj±ti adhigantv±, nipph±detv± v±. Imesa½ pana dasanna½ dasabalañ±º±na½ vitth±ro abhidhamme (vibha. 809 ±dayo) vuttanayena veditabbo.
Tattha parav±dikath± hoti– dasabalañ±ºa½ n±ma p±µiyekka½ ñ±ºa½ natthi, sabbaññutaññ±ºassev±ya½ pabhedoti. Na ta½ tath± daµµhabba½. Aññameva hi dasabalañ±ºa½, añña½ sabbaññutaññ±ºa½. Dasabalañ±ºañhi sakasakakiccameva j±n±ti, sabbaññutaññ±ºa½ tampi, tato avasesampi j±n±ti. Dasabalañ±ºesu hi paµhama½ k±raº±k±raºameva j±n±ti, dutiya½ kammantaravip±kantarameva, tatiya½ kammaparicchedameva, catuttha½ dh±tun±nattak±raºameva, pañcama½ satt±na½ ajjh±say±dhimuttimeva, chaµµha½ indriy±na½ tikkhamudubh±vameva, sattama½ jh±n±d²hi saddhi½ tesa½ sa½kiles±dimeva, aµµhama½ pubbenivutthakhandhasantatimeva, navama½ satt±na½ cutipaµisandhimeva, dasama½ saccaparicchedameva. Sabbaññutaññ±ºa½ pana etehi j±nitabbañca, tato uttariñca paj±n±ti. Etesa½ pana kicca½ na sabba½ karoti. Tañhi jh±na½ hutv± appetu½ na sakkoti, iddhi hutv± vikubbitu½ na sakkoti, maggo hutv± kilese khepetu½ na sakkoti.
Apica parav±d² eva½ pucchitabbo “dasabalañ±ºa½ n±meta½ savitakkasavic±ra½ avitakkavic±ramatta½ avitakk±vic±ra½ k±m±vacara½ r³p±vacara½ ar³p±vacara½ lokiya½ lokuttaran”ti. J±nanto “paµip±µiy± satta ñ±º±ni savitakkasavic±r±n²”ti vakkhati. “Tato par±ni dve avitakka-avic±r±n²”ti vakkhati. “¾savakkhayañ±ºa½ siy± savitakkasavic±ra½, siy± avitakkavic±ramatta½, siy± avitakka-avic±ran”ti vakkhati. Tath± “paµip±µiy± satta k±m±vacar±ni, tato par±ni dve r³p±vacar±ni, tato avas±ne eka½ lokuttaran”ti vakkhati. “Sabbaññutaññ±ºa½ pana savitakkasavic±rameva k±m±vacarameva lokiyamev±”ti vakkhati.
Evamettha apubbatth±nuvaººana½ ñatv± id±ni yasm± tath±gato paµhama½yeva µh±n±µµh±nañ±ºena veneyyasatt±na½ ±savakkhay±dhigamassa ceva anadhigamassa ca µh±n±µµh±nabh³ta½ kiles±varaº±bh±va½ passati lokiyasamm±diµµhiµµh±nadassanato niyatamicch±diµµhiµµh±n±bh±vadassanato ca. Atha nesa½ kammavip±kañ±ºena vip±k±varaº±bh±va½ passati tihetukapaµisandhidassanato. Sabbatthag±minipaµipad±ñ±ºena kamm±varaº±bh±va½ passati ±nantarikakamm±bh±vadassanato. Eva½ an±varaº±na½ anekadh±tun±n±dh±tuñ±ºena anuk³ladhammadesanattha½ cariy±visesa½ passati dh±tuvemattadassanato. Atha nesa½ n±n±dhimuttikat±ñ±ºena adhimutti½ passati payoga½ an±diyitv±pi adhimuttivasena dhammadesanattha½ Atheva½ diµµha-adhimutt²na½ yath±satti yath±bala½ dhamma½ desetu½ indriyaparopariyattañ±ºena indriyaparopariyatta½ passati saddh±d²na½ tikkhamudubh±vadassanato. Eva½ pariññ±tindriyaparopariyatt±pi panete sace d³re honti, atha jh±n±diñ±ºena jh±n±d²su vas²bh³tatt± iddhivisesena khippa½ upagacchati. Upagantv± ca nesa½ pubbeniv±s±nussatiñ±ºena pubbaj±tivibh±vana½ dibbacakkh±nubh±vato pattabbena cetopariyañ±ºena sampati cittavisesa½ passanto ±savakkhayañ±º±nubh±vena ±savakkhayag±miniy± paµipad±ya vigatasammohatt± ±savakkhay±ya dhamma½ deseti. Tasm± imin±nukkamena im±ni dasa bal±ni vutt±n²ti veditabb±n²ti.
45. Id±ni sabbabal±ni lakkhaºato niddisituk±mo kenaµµhena saddh±balanti-±din± nayena puccha½ katv± assaddhiye akampiyaµµhen±ti-±din± nayena vissajjana½ ak±si. Tattha hir²yat²ti-±di puggal±dhiµµh±n± desan±. Bh±van±bal±d²su adhiµµh±nabalapariyantesu “tatth±”ti ca, “ten±”ti ca, “tan”ti ca nekkhamm±dikameva sandh±ya vuttanti veditabba½. Tena citta½ ekagganti tena sam±dhin± citta½ ekagga½ hot²ti vutta½ hoti. Tattha j±teti tattha samathe sampayogavasena j±te, tasmi½ v± vipassan±rammaºa½ hutv± j±te. Tattha sikkhat²ti tattha sekhabale sekho sikkhat²ti sekhabalanti attho. Tattha sikkhitatt±ti tattha asekhabale asekhassa sikkhitatt± asekhabala½. Tena ±sav± kh²º±ti tena lokiyalokuttarena ñ±ºena ±sav± kh²º±ti ta½ ñ±ºa½ kh²º±savabala½ Lokiyen±pi hi ñ±ºena ±sav± kh²º± n±ma vipassan±ya abh±ve lokuttaramagg±bh±vato. Eva½ kh²º±savassa balanti kh²º±savabala½. Tassa ijjhat²ti iddhibalanti tassa iddhimato ijjhat²ti iddhiyeva bala½ iddhibala½. Appameyyaµµhen±ti yasm± s±vak± µh±n±µµh±n±d²ni ekadesena j±nanti, sabb±k±rena paj±nana½yeva sandh±ya “yath±bh³ta½ paj±n±t²”ti vutta½. Kiñc±pi t²su vijj±su “yath±bh³ta½ paj±n±t²”ti na vutta½, aññattha pana vuttatt± t±supi vuttameva hoti. Aññatth±ti sesesu sattasu ñ±ºabalesu ca abhidhamme (vibha. 760) ca dasasupi balesu. Indriyaparopariyattañ±ºa½ pana sabbath±pi s±vakehi as±dh±raºameva. Tasm± dasapi bal±ni s±vakehi as±dh±raº±n²ti. Adhimattaµµhena atuliyaµµhena appameyy±ni, tasm±yeva ca “appameyyaµµhena tath±gatabalan”ti vuttanti.

Balakath±vaººan± niµµhit±.