Adhimokkhabahulo saddhindriya½ paµilabhat²ti pubbabh±ge adhimokkho bahula½ pavattam±no bh±van±p±rip³riy± saddhindriya½ n±ma hoti, ta½ so paµilabhati n±ma. Passaddhibahulo sam±dhindriya½ paµilabhat²ti pubbabh±ge passaddhibahulassa “passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyat²”ti (paµi. ma. 1.73; a. ni. 5.26) vacanato bh±van±p±rip³riy± passaddhipaccay± sam±dhindriya½ hoti, ta½ so paµilabhati n±ma. Vedabahulo paññindriya½ paµilabhat²ti pubbabh±ge vedo bahula½ pavattam±no bh±van±p±rip³riy± paññindriya½ n±ma hoti, ta½ so paµilabhati n±ma.
¾dhipateyya½ hot²ti chand±dike adhipatibh³tepi sakiccanipph±danavasena adhipati hoti padh±no hoti. Bh±van±y±ti bhummavacana½, upar³pari bh±vanatth±ya v±. Tadanvay± hont²ti ta½ anug±min² ta½ anuvattin² honti. Sahaj±tapaccay± hont²ti uppajjam±n± ca saha-upp±danabh±vena upak±rak± honti pak±sassa pad²po viya. Aññamaññapaccay± hont²ti aññamañña½ upp±danupatthambhanabh±vena upak±rak± honti aññamaññ³patthambhaka½ tidaº¹a½ viya. Nissayapaccay± hont²ti adhiµµh±n±k±rena nissay±k±rena ca upak±rak± honti tarucittakamm±na½ pathav²paµ±di viya. Sampayuttapaccay± hont²ti ekavatthuka-ek±rammaºa-ekupp±da-ekanirodhasaªkh±tena sampayuttabh±vena upak±rak± honti.
220. Paµivedhak±leti maggakkhaºe saccapaµivedhak±le. Paññindriya½ ±dhipateyya½ hot²ti maggakkhaºe nibb±na½ ±rammaºa½ katv± saccadassanakiccakaraºavasena ca kilesappah±nakiccakaraºavasena ca paññindriyameva jeµµhaka½ hoti. Paµivedh±y±ti saccapaµivijjhanatth±ya. Ekaras±ti vimuttirasena. Dassanaµµhen±ti saccadassanaµµhena. Eva½ paµivijjhantopi bh±veti, bh±ventopi paµivijjhat²ti maggakkhaºe saki½yeva bh±van±ya ca paµivedhassa ca sabbh±vadassanattha½ vutta½. Anatt±nupassan±ya vipassan±kkhaºepi paññindriyasseva ±dhipateyyatt± “paµivedhak±lep²”ti apisaddo payutto.
221. Aniccato manasikaroto katamindriya½ adhimatta½ hot²ti-±di indriyavisesena puggalavisesa½ dassetu½ vutta½. Tattha adhimattanti adhika½. Tattha saddhindriyasam±dhindriyapaññindriy±na½ adhimattat± saªkh±rupekkh±ya veditabb±. Saddh±vimuttoti ettha avisesetv± vuttepi upari visesetv± vuttatt± sot±pattimagga½ µhapetv± sesesu sattasu µh±nesu saddh±vimuttoti vutta½ hoti. Saddh±vimutto saddhindriyassa adhimattatt± hoti, na saddhindriyassa adhimattatt± sabbattha saddh±vimuttotipi vutta½ hoti. Sot±pattimaggakkhaºe saddhindriyassa adhimattatt±yeva sesesu sam±dhindriyapaññindriy±dhimattattepi sati saddh±vimuttoyeva n±ma hot²ti vadanti. K±yasakkh² hot²ti aµµhasupi µh±nesu k±yasakkh² n±ma hoti. Diµµhippatto hot²ti saddh±vimutte vuttanayeneva veditabba½.
Saddahanto vimuttoti saddh±vimuttoti saddhindriyassa adhimattatt± sot±pattimaggakkhaºe saddahanto cat³supi phalakkhaºesu vimuttoti saddh±vimuttoti vutta½ hoti. Uparimaggattayakkhaºe saddh±vimuttatta½ id±ni vakkhati. Sot±pattimaggakkhaºe pana saddh±nus±ritta½ pacch± vakkhati. Phuµµhatt± sacchikatoti k±yasakkh²ti sukkhavipassakatte sati upac±rajjh±naphassassa r³p±r³pajjh±nal±bhitte sati r³p±r³pajjh±naphassassa phuµµhatt± nibb±na½ sacchikatoti k±yasakkh², n±mak±yena vuttappak±re jh±naphasse ca nibb±ne ca sakkh²ti vutta½ hoti. Diµµhatt± pattoti diµµhippattoti sot±pattimaggakkhaºe sampayuttena paññindriyena paµhama½ nibb±nassa diµµhatt± pacch± sot±pattiphal±divasena nibb±na½ pattoti diµµhippatto, paññindriyasaªkh±t±ya diµµhiy± nibb±na½ pattoti vutta½ hoti. Sot±pattimaggakkhaºe pana dhamm±nus±ritta½ pacch± vakkhati. Saddahanto vimuccat²ti saddh±vimuttoti saddhindriyassa adhimattatt± sakad±g±mi-an±g±mi-arahattamaggakkhaºesu saddahanto vimuccat²ti saddh±vimutto. Ettha vimuccam±nopi ±sa½s±ya bh³tavacanavasena “vimutto”ti vutto. Jh±naphassanti tividha½ jh±naphassa½. “Jh±naphassan”ti-±d²ni “dukkh± saªkh±r±”ti-±d²ni ca paµhama½ vutta½ dvayameva visesetv± vutt±ni. ѱta½ hot²ti-±d²ni heµµh± vuttatth±ni. Ettha ca jh±nal±bh² puggalo sam±dhindriyassa anuk³l±ya dukkh±nupassan±ya eva vuµµhahitv± maggaphal±ni p±puº±t²ti ±cariy±na½ adhipp±yo.
Siy±ti siyu½, bhaveyyunti attho. “Siy±”ti eta½ vidhivacanameva. Tayo puggal±ti vipassan±niyamena indriyaniyamena ca vutt± tayo puggal±. Vatthuvasen±ti t²su anupassan±su ekeka-indriyavatthuvasena. Pariy±yen±ti teneva pariy±yena. Imin± v±rena ki½ dassita½ hoti Heµµh± ekekiss± anupassan±ya ekekassa indriyassa ±dhipacca½ yebhuyyavasena vuttanti ca, kad±ci t²supi anupassan±su ekekasseva indriyassa ±dhipacca½ hot²ti ca dassita½ hoti. Atha v± pubbabh±gavipassan±kkhaºe tissannampi anupassan±na½ sabbh±vato t±su pubbabh±gavipassan±su tesa½ tesa½ indriy±na½ ±dhipacca½ apekkhitv± maggaphalakkhaºesu saddh±vimutt±d²ni n±m±ni hont²ti. Evañhi vuccam±ne heµµh± vuµµh±nag±minivipassan±ya upari ca kato indriy±dhipaccapuggalaniyamo sukatoyeva niccaloyeva ca hoti. Anantarav±re siy±ti aññoyev±ti eva½ siy±ti attho. Ettha pubbe vuttoyeva niyamo.
Id±ni maggaphalavasena puggalavisesa½ vibhajitv± dassetu½ aniccato manasikaroto…pe… sot±pattimagga½ paµilabhat²ti-±dim±ha. Tattha saddha½ anussarati anugacchati, saddh±ya v± nibb±na½ anussarati anugacchat²ti saddh±nus±r². Sacchikatanti paccakkhakata½. Arahattanti arahattaphala½. Paññ±saªkh±ta½ dhamma½ anussarati, tena v± dhammena nibb±na½ anussarat²ti dhamm±nus±r².
222. Puna aparehi pariy±yehi indriyattayavisesena puggalavisesa½ vaººetuk±mo ye hi kec²ti-±dim±ha. Tattha bh±vit± v±ti at²te bh±vayi½su v±. Bh±venti v±ti paccuppanne. Bh±vissanti v±ti an±gate. Adhigat± v±ti-±di ekekantika½ purimassa purimassa atthavivaraºattha½ vutta½. Phassit± v±ti ñ±ºaphusan±ya phusi½su v±. Vasippatt±ti issarabh±va½ patt±. P±ramippatt±ti vos±na½ patt±. Ves±rajjappatt±ti vis±radabh±va½ patt±. Sabbattha saddh±vimutt±dayo heµµh± vuttakkhaºesuyeva, satipaµµh±n±dayo maggakkhaºeyeva. Aµµha vimokkheti “r³p² r³p±ni passat²”ti-±dike (paµi. ma. 1.209; dha. sa. 248) paµisambhid±maggappattiy± eva patt±.
Tisso sikkh±ti adhis²lasikkh± adhicittasikkh± adhipaññ±sikkh± maggappatt± eva sikkham±n±. Dukkha½ parij±nant²ti-±d²ni maggakkhaºeyeva. Pariññ±paµivedha½ paµivijjhat²ti pariññ±paµivedhena paµivijjhati, pariññ±ya paµivijjhitabbanti v± pariññ±paµivedha½. Eva½ sesesupi. Sabbadhamm±d²hi visesetv± abhiññ±paµivedh±dayo vutt±. Sacchikiriy±paµivedho pana maggakkhaºeyeva nibb±napaccavekkhaºañ±ºasiddhivasena veditabboti. Evamidha pañca ariyapuggal± niddiµµh± honti, ubhatobh±gavimutto ca paññ±vimutto c±ti ime dve aniddiµµh±. Aññattha (visuddhi. 2.773) pana “yo pana dukkhato manasikaronto passaddhibahulo sam±dhindriya½ paµilabhati, so sabbattha k±yasakkh² n±ma hoti, ar³pajjh±na½ pana patv± aggaphala½ patto ubhatobh±gavimutto n±ma hoti. Yo pana anattato manasikaronto vedabahulo paññindriya½ paµilabhati, sot±pattimaggakkhaºe dhamm±nus±r² hoti, chasu µh±nesu diµµhippatto, aggaphale paññ±vimutto”ti vutta½. Te idha k±yasakkhidiµµhippattehiyeva saªgahit±. Atthato pana ar³pajjh±nena ceva ariyamaggena c±ti ubhatobh±gena vimuttoti ubhatobh±gavimutto. Paj±nanto vimuttoti paññ±vimuttoti. Ett±vat± indriyapuggalavises± niddiµµh± honti.
223-226. Id±ni vimokkhapubbaªgamameva vimokkhavisesa½ puggalavisesañca dassetuk±mo aniccato manasikarototi-±dim±ha. Tattha dve vimokkh±ti appaºihitasuññatavimokkh±. Anicc±nupassan±gamanavasena hi animittavimokkhoti laddhan±mo maggo r±gadosamohapaºidh²na½ abh±v± saguºato ca tesa½yeva paºidh²na½ abh±v± appaºihitanti laddhan±ma½ nibb±na½ ±rammaºa½ karot²ti ±rammaºato ca appaºihitavimokkhoti n±mampi labhati. Tath± r±gadosamohehi suññatt± saguºato ca r±g±d²hiyeva suññatt± suññatanti laddhan±ma½ nibb±na½ ±rammaºa½ karot²ti ±rammaºato ca suññatavimokkhoti n±mampi labhati. Tasm± te dve vimokkh± animittavimokkhanvay± n±ma honti. Animittamaggato anaññepi aµµhanna½ maggaªg±na½ ekekassa maggaªgassa vasena sahaj±t±dipaccay± ca hont²ti veditabb±. Puna dve vimokkh±ti suññat±nimittavimokkh±. Dukkh±nupassan±gamanavasena hi appaºihitavimokkhoti laddhan±mo maggo r³panimitt±d²na½ r±ganimitt±d²na½ niccanimitt±d²nañca abh±v± saguºato ca tesa½yeva nimitt±na½ abh±v± animittasaªkh±ta½ nibb±na½ ±rammaºa½ karot²ti ±rammaºato ca animittavimokkhoti n±mampi labhati. Sesa½ vuttanayeneva yojetabba½. Puna dve vimokkh±ti animitta-appaºihitavimokkh±. Yojan± panettha vuttanay± eva.
Paµivedhak±leti indriy±na½ vuttakkameneva vutta½. Maggakkhaºa½ pana muñcitv± vipassan±kkhaºe vimokkho n±ma natthi Paµhama½ vuttoyeva pana maggavimokkho “paµivedhak±le”ti vacanena visesetv± dassito. “Yo c±ya½ puggalo saddh±vimutto”ti-±dik± dve v±r± ca “aniccato manasikaronto sot±pattimagga½ paµilabhat²”ti-±diko v±ro ca saªkhitto, vimokkhavasena pana yojetv± vitth±rato veditabbo. Ye hi keci nekkhammanti-±diko v±ro vuttanayeneva veditabboti. Ett±vat± vimokkhapuggalavises± niddiµµh± hont²ti.
227. Puna vimokkhamukh±ni ca vimokkhe ca anekadh± niddisituk±mo aniccato manasikarontoti-±dim±ha. Tattha yath±bh³tanti yath±sabh±vena. J±n±t²ti ñ±ºena j±n±ti. Passat²ti teneva ñ±ºena cakkhun± viya passati. Tadanvayen±ti tadanugamanena, tassa paccakkhato ñ±ºena diµµhassa anugamanen±ti attho. Kaªkh± pah²yat²ti anicc±nupassan±ya nicc±niccakaªkh±, itar±hi itarakaªkh±. Nimittanti santatighanavinibbhogena niccasaññ±ya pah²natt± ±rammaºabh³ta½ saªkh±ranimitta½ yath±bh³ta½ j±n±ti. Tena vuccati samm±dassananti tena yath±bh³taj±nanena ta½ ñ±ºa½ “samm±dassanan”ti vuccati. Pavattanti dukkhappatt±k±re sukhasañña½ uggh±µetv± sukhasaññ±ya pah±nena paºidhisaªkh±t±ya taºh±ya pah²natt± sukhasammatampi vip±kapavatta½ yath±bh³ta½ j±n±ti. Nimittañca pavattañc±ti n±n±dh±tumanasik±rasambhavena sam³haghanavinibbhogena ubhayath±pi attasaññ±ya pah²natt± saªkh±ranimittañca vip±kapavattañca yath±bh³ta½ j±n±ti. Yañca yath±bh³ta½ ñ±ºanti-±dittaya½ id±ni vuttameva, na añña½. Bhayato upaµµh±t²ti niccasukha-att±bh±vadassanato yath±kkama½ ta½ ta½ bhayato upaµµh±ti. Y± ca bhayatupaµµh±ne paññ±ti-±din± “udayabbay±nupassan±ñ±ºa½ bhaªg±nupassan±ñ±ºa½ bhayatupaµµh±nañ±ºa½ ±d²nav±nupassan±ñ±ºa½ nibbid±nupassan±ñ±ºa½ muñcitukamyat±ñ±ºa½ paµisaªkh±nupassan±ñ±ºa½ saªkh±rupekkh±ñ±ºa½ anulomañ±ºan”ti vuttesu paµipad±ñ±ºadassanavisuddhisaªkh±tesu navasu vipassan±ñ±ºesu bhayatupaµµh±nasambandhena avatth±bhedena bhinn±ni ekaµµh±ni t²ºi ñ±º±ni vutt±ni, na ses±ni.
Puna t²su anupassan±su ante µhit±ya anantar±ya anatt±nupassan±ya sambandhena t±ya saha suññat±nupassan±ya ekaµµhata½ dassetu½ y± ca anatt±nupassan± y± ca suññat±nupassan±ti-±dim±ha. Im±ni hi dve ñ±º±ni atthato ekameva, avatth±bhedena pana bhinn±ni. Yath± ca im±ni, tath± anicc±nupassan± ca animitt±nupassan± ca atthato ekameva ñ±ºa½, dukkh±nupassan± ca appaºihit±nupassan± ca atthato ekameva ñ±ºa½, kevala½ avatth±bhedeneva bhinn±ni. Anatt±nupassan±suññat±nupassan±nañca ekaµµhat±ya vutt±ya tesa½ dvinna½ dvinnampi ñ±º±na½ ekalakkhaºatt± ekaµµhat± vutt±va hot²ti. Nimitta½ paµisaªkh± ñ±ºa½ uppajjat²ti “saªkh±ranimitta½ addhuva½ t±vak±likan”ti aniccalakkhaºavasena j±nitv± ñ±ºa½ uppajjati. K±mañca na paµhama½ j±nitv± pacch± ñ±ºa½ uppajjati, voh±ravasena pana “manañca paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºan”ti-±d²ni (sa½. ni. 4.60; ma. ni. 1.400; 3.421) viya eva½ vuccati. Saddasatthavid³pi ca “±dicca½ p±puºitv± tamo vigacchat²”ti-±d²su viya sam±nak±lepi ima½ pada½ icchanti. Ekattanayena v± purimañca pacchimañca eka½ katv± eva½ vuttanti veditabba½. Imin± nayena itarasmimpi padadvaye attho veditabbo. Muñcitukamyat±d²na½ tiººa½ ñ±º±na½ ekaµµhat± heµµh± vuttanay± eva.
Nimitt± citta½ vuµµh±t²ti saªkh±ranimitte dosadassanena tattha anall²nat±ya saªkh±ranimitt± citta½ vuµµh±ti n±ma. Animitte citta½ pakkhandat²ti saªkh±ranimittapaµipakkhena animittasaªkh±te nibb±ne tanninnat±ya citta½ pavisati. Ses±nupassan±dvayepi imin± nayena attho veditabbo. Nirodhe nibb±nadh±tuy±ti idha vutteneva paµham±nupassan±dvayampi vuttameva hoti. Nirodhetipi p±µho. Bahiddh±vuµµh±navivaµµane paññ±ti vuµµh±nasambandhena gotrabhuñ±ºa½ vutta½. Gotrabh³ dhamm±ti gotrabhuñ±ºameva. Itarath± hi ekaµµhat± na yujjati. “Asaªkhat± dhamm±, appaccay± dhamm±”ti-±d²su (dha. sa. dukam±tik± 7, 8) viya v± catumaggavasena v± bahuvacana½ katanti veditabba½. Yasm± vimokkhoti maggo, maggo ca dubhatovuµµh±no, tasm± tena sambandhena y± ca dubhatovuµµh±navivaµµane paññ±ti-±di vutta½.
228. Puna vimokkh±na½ n±n±kkhaº±na½ ekakkhaºapariy±ya½ dassetuk±mo katih±k±reh²ti-±dim±ha. Tattha ±dhipateyyaµµhen±ti jeµµhakaµµhena. Adhiµµh±naµµhen±ti patiµµh±naµµhena. Abhin²h±raµµhen±ti vipassan±v²thito n²haraºaµµhena. Niyy±naµµhen±ti nibb±nupagamanaµµhena. Aniccato manasikarototi vuµµh±nag±minivipassan±kkhaºeyeva Animitto vimokkhoti maggakkhaºeyeva. Esa nayo sesesu. Citta½ adhiµµh±t²ti citta½ adhika½ katv± µh±ti, citta½ patiµµh±pet²ti adhipp±yo. Citta½ abhin²harat²ti vipassan±v²thito citta½ n²harati. Nirodha½ nibb±na½ niyy±t²ti nirodhasaªkh±ta½ nibb±na½ upagacchat²ti eva½ ±k±ran±nattato catudh± n±n±kkhaºat± dassit±.
Ekakkhaºat±ya samodh±naµµhen±ti ekajjha½ samosaraºaµµhena. Adhigamanaµµhen±ti vindanaµµhena. Paµil±bhaµµhen±ti p±puºanaµµhena. Paµivedhaµµhen±ti ñ±ºena paµivijjhanaµµhena. Sacchikiriyaµµhen±ti paccakkhakaraºaµµhena. Phassanaµµhen±ti ñ±ºaphusan±ya phusanaµµhena. Abhisamayaµµhen±ti abhimukha½ sam±gamanaµµhena. Ettha “samodh±naµµhen±”ti m³lapada½, ses±ni adhigamavevacan±ni. Tasm±yeva hi sabbesa½ ekato vissajjana½ kata½. Nimitt± muccat²ti niccanimittato muccati. Imin± vimokkhaµµho vutto. Yato muccat²ti yato nimittato muccati. Tattha na paºidahat²ti tasmi½ nimitte patthana½ na karoti. Yattha na paºidahat²ti yasmi½ nimitte na paºidahati. Tena suññoti tena nimittena suñño. Yena suññoti yena nimittena suñño. Tena nimittena animittoti imin± animittaµµho vutto.
Paºidhiy± muccat²ti paºidhito muccati. “Paºidhi muccat²”ti p±µho nissakkatthoyeva. Imin± vimokkhaµµho vutto. Yattha na paºidahat²ti yasmi½ dukkhe na paºidahati. Tena suññoti tena dukkhena suñño. Yena suññoti yena dukkhanimittena suñño. Yena nimitten±ti yena dukkhanimittena. Tattha na paºidahat²ti imin± appaºihitaµµho vutto. Abhinives± muccat²ti imin± vimokkhaµµho vutto. Yena suññoti yena abhinivesanimittena suñño. Yena nimitten±ti yena abhinivesanimittena. Yattha na paºidahati, tena suññoti yasmi½ abhinivesanimitte na paºidahati, tena abhinivesanimittena suñño. Imin± suññataµµho vutto.
229. Puna aµµhavimokkh±d²ni niddisituk±mo atthi vimokkhoti-±dim±ha. Tattha niccato abhinives±ti-±d²ni saññ±vimokkhe vuttanayena veditabb±ni. Sabb±bhiniveseh²ti vuttappak±rehi abhinivesehi. Iti abhinivesamuccanavasena suññatavimokkh± n±ma j±t±, teyeva nicc±dinimittamuccanavasena animittavimokkh±, niccanti-±dipaºidh²hi muccanavasena appaºihitavimokkh±. Ettha ca paºidhi muccat²ti sabbattha nissakkattho veditabbo. Paºidhiy± muccat²ti v± p±µho. “Sabbapaºidh²hi muccat²”ti cettha s±dhaka½. Eva½ tisso anupassan± tadaªgavimokkhatt± ca samucchedavimokkhassa paccayatt± ca pariy±yena vimokkh±ti vutt±.
230. Tattha j±t±ti anantare vipassan±vimokkhepi sati imiss± kath±ya maggavimokkh±dhik±ratt± tasmi½ maggavimokkhe j±t±ti vutta½ hoti. Anavajjakusal±ti r±g±divajjavirahit± kusal±. Viccheda½ katv± v± p±µho. Bodhipakkhiy± dhamm±ti “catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañcindriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg± ariyo aµµhaªgiko maggo”ti (ma. ni. 3.35, 43; c³¼ani. mettag³m±ºavapucch±niddesa 22; mi. pa. 5.4.1) vutt± sattati½sa bodhipakkhiyadhamm±. Ida½ mukhanti ida½ vuttappak±ra½ dhammaj±ta½ ±rammaºato nibb±napaves±ya mukhatt± mukha½ n±m±ti vutta½ hoti. Tesa½ dhamm±nanti tesa½ bodhipakkhiy±na½ dhamm±na½. Ida½ vimokkhamukhanti nibb±na½ vikkhambhanatadaªgasamucchedapaµippassaddhinissaraºavimokkhesu nissaraºavimokkhova, “y±vat±, bhikkhave dhamm± saªkhat± v± asaªkhat± v±, vir±go tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yat²”ti (itivu. 90; a. ni. 4.34) vuttatt± uttamaµµhena mukhañc±ti vimokkhamukha½. Vimokkhañca ta½ mukhañca vimokkhamukhanti kammadh±rayasam±savasena ayameva attho vutto. Vimokkhañc±ti ettha liªgavipall±so kato. T²ºi akusalam³l±n²ti lobhadosamoh±. T²ºi duccarit±n²ti k±yavac²manoduccarit±ni. Sabbepi akusal± dhamm±ti akusalam³lehi sampayutt± duccaritehi sampayutt± ca asampayutt± ca sevitabbadomanass±d²ni µhapetv± sabbepi akusal± dhamm±. Kusalam³lasucarit±ni vuttapaµipakkhena veditabb±ni. Sabbepi kusal± dhamm±ti vuttanayeneva sampayutt± asampayutt± ca vimokkhassa upanissayabh³t± sabbepi kusal± dhamm±. Vivaµµakath± heµµh± vutt±. Vimokkhavivaµµasambandhena panettha sesavivaµµ±pi vutt±. ¾sevan±ti ±dito sevan±. Bh±van±ti tasseva va¹¹han±. Bahul²kammanti tasseva vasippattiy± punappuna½ karaºa½. Maggassa pana ekakkhaºeyeva kiccas±dhanavasena ±sevan±d²ni veditabb±ni. Paµil±bho v± vip±ko v±ti-±d²ni heµµh± vuttatth±nev±ti.

Vimokkhaniddesavaººan± niµµhit±.

Saddhammappak±siniy± paµisambhid±magga-aµµhakath±ya

Vimokkhakath±vaººan± niµµhit±.