[12] 2. Nigrodhamigaj±takavaººan±
Nigrodhameva seveyy±ti ida½ satth± jetavane viharanto kum±rakassapattherassa m±tara½ ±rabbha kathesi. S± kira r±jagahanagare mah±vibhavassa seµµhino dh²t± ahosi ussannakusalam³l± parimadditasaªkh±r± pacchimabhavik±, antoghaµe pad²po viya tass± hadaye arahatt³panissayo jalati. S± att±na½ j±nanak±lato paµµh±ya gehe anabhirat± pabbajituk±m± hutv± m±t±pitaro ±ha– “ammat±t±, mayha½ ghar±v±se citta½ n±bhiramati, aha½ niyy±nike buddhas±sane pabbajituk±m±, pabb±jetha man”ti. Amma, ki½ vadesi, ida½ kula½ bahuvibhava½, tvañca amh±ka½ ekadh²t±, na labbh± tay± pabbajitunti. S± punappuna½ y±citv±pi m±t±pit³na½ santik± pabbajja½ alabham±n± cintesi “hotu, patikula½ gat± s±mika½ ±r±dhetv± pabbajiss±m²”ti. S± vayappatt± patikula½ gantv± patidevat± hutv± s²lavat² kaly±ºadhamm± ag±ra½ ajjh±vasi. Athass± sa½v±samanv±ya kucchiya½ gabbho patiµµhahi. S± gabbhassa patiµµhitabh±va½ na aññ±si. Atha tasmi½ nagare nakkhatta½ ghosayi½su, sakalanagarav±sino nakkhatta½ k²¼i½su, nagara½ devanagara½ viya alaªkatapaµiyatta½ ahosi. S± pana t±va u¼±r±yapi nakkhattak²¼±ya vattam±n±ya attano sar²ra½ na vilimpati n±laªkaroti, pakativeseneva vicarati. Atha na½ s±miko ±ha– “bhadde, sakalanagara½ nakkhattanissita½, tva½ pana sar²ra½ nappaµijaggas²”ti. Ayyaputta, dvatti½s±ya me kuºapehi p³rita½ sar²ra½, ki½ imin± alaªkatena, ayañhi k±yo neva devanimmito, na brahmanimmito, na suvaººamayo, na maºimayo, na haricandanamayo, na puº¹ar²kakumuduppalagabbhasambh³to na amatosadhap³rito, atha kho kuºape j±to, m±t±pettikasambhavo, aniccucch±danaparimaddanabhedanaviddha½sanadhammo, kaµasiva¹¹hano, taºh³p±dinno, sok±na½ nid±na½, paridev±na½ vatthu, sabbarog±na½ ±layo, kammakaraº±na½ paµiggaho, antop³ti, bahi niccapaggharaºo, kimikul±na½ ±v±so, sivathikapay±to, maraºapariyos±no, sabbalokassa cakkhupathe vattam±nopi–
“Aµµhinah±rusa½yutto, tacama½s±valepano;
chaviy± k±yo paµicchanno, yath±bh³ta½ na dissati.
“Antap³ro udarap³ro, yakanape¼assa vatthino;
hadayassa papph±sassa, vakkassa pihakassa ca.
“Siªgh±ºik±ya khe¼assa, sedassa ca medassa ca;
lohitassa lasik±ya, pittassa ca vas±ya ca.
“Athassa navahi sotehi, asuc² savati sabbad±;
akkhimh± akkhig³thako, kaººamh± kaººag³thako.
“Siªgh±ºik± ca n±sato, mukhena vamatekad±;
pitta½ semhañca vamati, k±yamh± sedajallik±.
“Athassa susira½ s²sa½, matthaluªgassa p³rita½;
subhato na½ maññati b±lo, avijj±ya purakkhato. (Su. ni. 196-201).
“Anant±d²navo k±yo, visarukkhasam³pamo;
±v±so sabbarog±na½, puñjo dukkhassa kevalo. (Apa. thera 2.54.55).
“Sace imassa k±yassa, anto b±hirako siy±;
daº¹a½ n³na gahetv±na, k±ke soºe ca v±raye.
“Duggandho asuci k±yo, kuºapo ukkar³pamo;
nindito cakkhubh³tehi, k±yo b±l±bhinandito.
“Allacammapaµicchanno, navadv±ro mah±vaºo;
samantato paggharati, asuc² p³tigandhiyo”ti. (Visuddhi. 1.122).
Ayyaputta ima½ k±ya½ alaªkaritv± ki½ kariss±mi? Nanu imassa alaªkatakaraºa½ g³thapuººaghaµassa bahi cittakammakaraºa½ viya hot²ti? Seµµhiputto tass± vacana½ sutv± ±ha “bhadde, tva½ imassa sar²rassa ime dose passam±n± kasm± na pabbajas²”ti? “Ayyaputta, aha½ pabbajja½ labham±n± ajjeva pabbajeyyan”ti. Seµµhiputto “s±dhu, aha½ ta½ pabb±jess±m²”ti vatv± mah±d±na½ pavattetv± mah±sakk±ra½ katv± mahantena pariv±rena bhikkhunupassaya½ netv± ta½ pabb±jento devadattapakkhiy±na½ bhikkhun²na½ santike pabb±jesi. S± pabbajja½ labhitv± paripuººasaªkapp± attaman± ahosi. Athass± gabbhe parip±ka½ gacchante indriy±na½ aññathatta½ hatthap±dapiµµh²na½ bahalatta½ udarapaµalassa ca mahantata½ disv± bhikkhuniyo ta½ pucchi½su “ayye, tva½ gabbhin² viya paññ±yasi, ki½ etan”ti? Ayye, “ida½ n±ma k±raºan”ti na j±n±mi, s²la½ pana me paripuººanti Atha na½ t± bhikkhuniyo devadattassa santika½ netv± devadatta½ pucchi½su “ayya, aya½ kuladh²t± kicchena s±mika½ ±r±dhetv± pabbajja½ labhi, id±ni panass± gabbho paññ±yati, maya½ imassa gabbhassa gihik±le v± pabbajitak±le v± laddhabh±va½ na j±n±ma, ki½d±ni karom±”ti? Devadatto attano abuddhabh±vena ca khantimett±nudday±nañca natthit±ya eva½ cintesi “devadattapakkhik± bhikkhun² kucchin± gabbha½ pariharati, devadatto ca ta½ ajjhupekkhatiyev±ti mayha½ garah± uppajjissati, may± ima½ uppabb±jetu½ vaµµat²”ti. So av²ma½sitv±va selagu¼a½ pavaµµayam±no viya pakkhanditv± “gacchatha, ima½ uppabb±jeth±”ti ±ha. T± tassa vacana½ sutv± uµµh±ya vanditv± upassaya½ gat±. Atha s± dahar± t± bhikkhuniyo ±ha– “ayye, na devadattatthero buddho, n±pi mayha½ tassa santike pabbajj±, loke pana aggapuggalassa samm±sambuddhassa santike mayha½ pabbajj±, s± ca pana me dukkhena laddh±, m± na½ antaradh±petha, etha ma½ gahetv± satthu santika½ jetavana½ gacchath±”ti. T± ta½ ±d±ya r±jagah± pañcacatt±l²sayojanika½ magga½ atikkamma anupubbena jetavana½ patv± satth±ra½ vanditv± tamattha½ ±rocesu½. Satth± cintesi– “kiñc±pi gihik±le etiss± gabbho patiµµhito, eva½ santepi ‘samaºo gotamo devadattena jahita½ ±d±ya carat²’ti titthiy±na½ ok±so bhavissati. Tasm± ima½ katha½ pacchinditu½ sar±jik±ya paris±ya majjhe ima½ adhikaraºa½ vinicchitu½ vaµµat²”ti. Punadivase r±j±na½ pasenadikosala½ mah±-an±thapiº¹ika½ c³¼a-an±thapiº¹ika½ vis±kha½ mah±-up±sika½ aññ±ni ca abhiññ±t±ni mah±kul±ni pakkos±petv± s±yanhasamaye cat³su paris±su sannipatit±su up±litthera½ ±mantesi “gaccha, tva½ catuparisamajjhe imiss± daharabhikkhuniy± kamma½ sodheh²”ti. “S±dhu, bhante”ti thero parisamajjha½ gantv± attano paññatt±sane nis²ditv± rañño purato vis±kha½ up±sika½ pakkos±petv± ima½ adhikaraºa½ paµicch±pesi “gaccha vis±khe, ‘aya½ dahar± asukam±se asukadivase pabbajit±’ti tathato ñatv± imassa gabbhassa pure v± pacch± v± laddhabh±va½ j±n±h²”ti. Up±sik± “s±dh³”ti sampaµicchitv± s±ºi½ parikkhip±petv± antos±ºiya½ daharabhikkhuniy± hatthap±dan±bhi-udarapariyos±n±d²ni oloketv± m±sadivase sam±netv± gihibh±ve gabbhassa laddhabh±va½ tathato ñatv± therassa santika½ gantv± tamattha½ ±rocesi. Thero catuparisamajjhe ta½ bhikkhuni½ suddha½ ak±si. S± suddh± hutv± bhikkhusaªghañca satth±rañca vanditv± bhikkhun²hi saddhi½ upassayameva gat±. S± gabbhaparip±kamanv±ya padumuttarap±dam³le patthitapatthana½ mah±nubh±va½ putta½ vij±yi. Athekadivasa½ r±j± bhikkhunupassayasam²pena gacchanto d±rakasadda½ sutv± amacce pucchi. Amacc± ta½ k±raºa½ ñatv± “deva, daharabhikkhun² putta½ vij±t±, tasseso saddo”ti ±ha½su. “Bhikkhun²na½, bhaºe, d±rakapaµijaggana½ n±ma palibodho, maya½ na½ paµijaggiss±m±”ti r±j± ta½ d±raka½ n±µakitth²na½ d±petv± kum±raparih±rena va¹¹h±pesi. N±maggahaºadivase cassa “kassapo”ti n±ma½ aka½su. Atha na½ kum±raparih±rena va¹¹hitatt± “kum±rakassapo”ti sañj±ni½su. So sattavassikak±le satthu santike pabbajitv± paripuººavasso upasampada½ labhitv± gacchante gacchante k±le dhammakathikesu citrakath² ahosi. Atha na½ satth± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ cittakathik±na½ yadida½ kum±rakassapo”ti (a. ni. 1.209, 217) etadagge µhapesi. So pacch± vammikasutte (ma. ni. 1.249 ±dayo) arahatta½ p±puºi. M±t±pissa bhikkhun² vipassana½ va¹¹hetv± aggaphala½ patt±. Kum±rakassapatthero buddhas±sane gaganamajjhe puººacando viya p±kaµo j±to. Athekadivasa½ tath±gato pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto bhikkh³na½ ov±da½ datv± gandhakuµi½ p±visi. Bhikkh³ ov±da½ gahetv± attano attano rattiµµh±nadiv±µµh±nesu divasabh±ga½ khepetv± s±yanhasamaye dhammasabh±ya½ sannipatitv± “±vuso, devadattena attano abuddhabh±vena ceva khantimett±d²nañca abh±vena kum±rakassapatthero ca ther² ca ubho n±sit±, samm±sambuddho pana attano dhammar±jat±ya ceva khantimett±nuddayasampattiy± ca ubhinnampi tesa½ paccayo j±to”ti buddhaguºe vaººayam±n± nis²di½su. Satth± buddhal²l±ya dhammasabha½ ±gantv± paññatt±sane nis²ditv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchi. “Bhante, tumh±kameva guºakath±y±”ti sabba½ ±rocayi½su. Na, bhikkhave, tath±gato id±neva imesa½ ubhinna½ paccayo ca patiµµh± ca j±to, pubbepi ahosiyev±ti. Bhikkh³ tassatthass±vibh±vatth±ya bhagavanta½ y±ci½su. Bhagav± bhavantarena paµicchanna½ k±raºa½ p±kaµa½ ak±si. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rayam±ne bodhisatto migayoniya½ paµisandhi½ gaºhi. So m±tukucchito nikkhanto suvaººavaººo ahosi, akkh²ni panassa maºigu¼asadis±ni ahesu½, siªg±ni rajatavaºº±ni, mukha½ rattakambalapuñjavaººa½, hatthap±dapariyant± l±kh±rasaparikammakat± viya, v±ladhi camarassa viya ahosi, sar²ra½ panassa mahanta½ assapotakappam±ºa½ ahosi. So pañcasatamigapariv±ro araññe v±sa½ kappesi n±mena nigrodhamigar±j± n±ma. Avid³re panassa aññopi pañcasatamigapariv±ro s±khamigo n±ma vasati, sopi suvaººavaººova ahosi. Tena samayena b±r±ºasir±j± migavadhappasuto hoti, vin± ma½sena na bhuñjati, manuss±na½ kammaccheda½ katv± sabbe negamaj±napade sannip±tetv± devasika½ migava½ gacchati. Manuss± cintesu½– “aya½ r±j± amh±ka½ kammaccheda½ karoti, ya½n³na maya½ uyy±ne mig±na½ niv±pa½ vapitv± p±n²ya½ samp±detv± bah³ mige uyy±na½ pavesetv± dv±ra½ bandhitv± rañño niyy±deyy±m±”ti. Te sabbe uyy±ne mig±na½ niv±patiº±ni ropetv± udaka½ samp±detv± dv±ra½ yojetv± v±gur±ni ±d±ya muggar±din±n±vudhahatth± arañña½ pavisitv± mige pariyesam±n± “majjhe µhite mige gaºhiss±m±”ti yojanamatta½ µh±na½ parikkhipitv± saªkhipam±n± nigrodhamigas±khamig±na½ vasanaµµh±na½ majjhe katv± parikkhipi½su. Atha na½ migagaºa½ disv± rukkhagumb±dayo ca bh³miñca muggarehi paharant± migagaºa½ gahanaµµh±nato n²haritv± asisattidhanu-±d²ni ±vudh±ni uggiritv± mah±n±da½ nadant± ta½ migagaºa½ uyy±na½ pavesetv± dv±ra½ pidh±ya r±j±na½ upasaªkamitv± “deva, nibaddha½ migava½ gacchant± amh±ka½ kamma½ n±setha, amhehi araññato mige ±netv± tumh±ka½ uyy±na½ p³rita½, ito paµµh±ya tesa½ ma½s±ni kh±dath±”ti r±j±na½ ±pucchitv± pakkami½su. R±j± tesa½ vacana½ sutv± uyy±na½ gantv± mige olokento dve suvaººamige disv± tesa½ abhaya½ ad±si. Tato paµµh±ya pana kad±ci saya½ gantv± eka½ miga½ vijjhitv± ±neti, kad±cissa bhattak±rako gantv± vijjhitv± ±harati. Mig± dhanu½ disv±va maraºabhayena tajjit± pal±yanti, dve tayo pah±re labhitv± kilamantipi, gil±n±pi honti, maraºampi p±puºanti. Migagaºo ta½ pavatti½ bodhisattassa ±rocesi. So s±kha½ pakkos±petv± ±ha– “samma, bah³ mig± nassanti, eka½sena maritabbe sati ito paµµh±ya m± kaº¹ena mige vijjhantu, dhammagaº¹ikaµµh±ne mig±na½ v±ro hotu. Ekadivasa½ mama paris±ya v±ro p±puº±tu, ekadivasa½ tava paris±ya, v±rappatto migo gantv± dhammagaº¹ik±ya g²va½ µhapetv± nipajjatu, eva½ sante mig± kilant± na bhavissant²”ti. So “s±dh³”ti sampaµicchi. Tato paµµh±ya v±rappattova migo gantv± dhammagaº¹ik±ya g²va½ µhapetv± nipajjati, bhattak±rako ±gantv± tattha nipannakameva gahetv± gacchati. Athekadivasa½ s±khamigassa paris±ya ekiss± gabbhinimigiy± v±ro p±puºi. S± s±kha½ upasaªkamitv± “s±mi, aha½ gabbhin², putta½ vij±yitv± dve jan± v±ra½ gamiss±ma, mayha½ v±ra½ atikk±meh²”ti ±ha. So “na sakk± tava v±ra½ aññesa½ p±petu½, tvameva tuyha½ v±ra½ j±nissasi, gacch±h²”ti ±ha. S± tassa santik± anuggaha½ alabham±n± bodhisatta½ upasaªkamitv± tamattha½ ±rocesi. So tass± vacana½ sutv± “hotu gaccha tva½, aha½ te v±ra½ atikk±mess±m²”ti saya½ gantv± dhammagaº¹ik±ya s²sa½ katv± nipajji. Bhattak±rako ta½ disv± “laddh±bhayo migar±j± dhammagaº¹ik±ya nipanno, ki½ nu kho k±raºan”ti vegena gantv± rañño ±rocesi. R±j± t±vadeva ratha½ ±ruyha mahantena pariv±rena ±gantv± bodhisatta½ disv± ±ha “samma migar±ja, nanu may± tuyha½ abhaya½ dinna½, kasm± tva½ idha nipanno”ti. Mah±r±ja, gabbhin² mig² ±gantv± “mama v±ra½ aññassa p±peh²”ti ±ha, na sakk± kho pana may± ekassa maraºadukkha½ aññassa upari nikkhipitu½, sv±ha½ attano j²vita½ tass± datv± tass± santaka½ maraºa½ gahetv± idha nipanno, m± añña½ kiñci ±saªkittha, mah±r±j±ti. R±j± ±ha– “s±mi, suvaººavaººamigar±ja, may± na t±diso khantimett±nuddayasampanno manussesupi diµµhapubbo, tena te pasannosmi, uµµhehi, tuyhañca tass± ca abhaya½ damm²”ti. “Dv²hi abhaye laddhe avases± ki½ karissanti, narind±”ti? “Avases±nampi abhaya½ dammi, s±m²”ti. “Mah±r±ja, evampi uyy±neyeva mig± abhaya½ labhissanti, ses± ki½ karissant²”ti? “Etesampi abhaya½ dammi, s±m²”ti. “Mah±r±ja, mig± t±va abhaya½ labhantu, ses± catuppad± ki½ karissant²”ti “Etesampi abhaya½ dammi, s±m²”ti. “Mah±r±ja, catuppad± t±va abhaya½ labhantu, dijagaº± ki½ karissant²”ti? “Etesampi abhaya½ dammi, s±m²”ti. “Mah±r±ja, dijagaº± t±va abhaya½ labhantu, udake vasant± macch± ki½ karissant²”ti? “Etesampi abhaya½ dammi, s±m²”ti. Eva½ mah±satto r±j±na½ sabbasatt±na½ abhaya½ y±citv± uµµh±ya r±j±na½ pañcasu s²lesu patiµµh±petv± “dhamma½ cara, mah±r±ja, m±t±pit³su puttadh²t±su br±hmaºagahapatikesu negamaj±napadesu dhamma½ caranto sama½ caranto k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ gamissas²”ti rañño buddhal²l±ya dhamma½ desetv± katip±ha½ uyy±ne vasitv± rañño ov±da½ datv± migagaºaparivuto arañña½ p±visi. S±pi kho migadhenu pupphakaººikasadisa½ putta½ vij±yi. So k²¼am±no s±khamigassa santika½ gacchati. Atha na½ m±t± tassa santika½ gacchanta½ disv± “putta, ito paµµh±ya m± etassa santika½ gaccha, nigrodhasseva santika½ gaccheyy±s²”ti ovadant² ima½ g±tham±ha–
12. “Nigrodhameva seveyya, na s±khamupasa½vase;
nigrodhasmi½ mata½ seyyo, yañce s±khasmi j²vitan”ti.
Tattha nigrodhameva seveyy±ti t±ta tva½ v± añño v± attano hitak±mo nigrodhameva seveyya bhajeyya upasaªkameyya, na s±khamupasa½vaseti s±khamiga½ pana na upasa½vase upagamma na sa½vaseyya, eta½ niss±ya j²vika½ na kappeyya. Nigrodhasmi½ mata½ seyyoti nigrodharañño p±dam³le maraºampi seyyo vara½ uttama½. Yañce s±khasmi j²vitanti ya½ pana s±khassa santike j²vita½, ta½ neva seyyo na vara½ na uttamanti attho. Tato paµµh±ya ca pana abhayaladdhak± mig± manuss±na½ sass±ni kh±danti, manuss± “laddh±bhay± ime mig±”ti mige paharitu½ v± pal±petu½ v± na visahanti, te r±jaªgaºe sannipatitv± rañño tamattha½ ±rocesu½. R±j± “may± pasannena nigrodhamigar±jassa varo dinno, aha½ rajja½ jaheyya½, na ca ta½ paµiñña½ bhind±mi, gacchatha na koci mama vijite mige paharitu½ labhat²”ti ±ha. Nigrodhamigo ta½ pavatti½ sutv± migagaºa½ sannip±t±petv± “ito paµµh±ya paresa½ sassa½ kh±ditu½ na labhissath±”ti mige ovaditv± manuss±na½ ±roc±pesi “ito paµµh±ya sassak±rak± manuss± sassarakkhaºattha½ vati½ m± karontu, khetta½ pana ±vijjhitv± paººasañña½ bandhant³”ti. Tato paµµh±ya kira khettesu paººabandhanasaññ± udap±di. Tato paµµh±ya paººasañña½ atikkamanamigo n±ma natthi. Aya½ kira nesa½ bodhisattato laddha-ov±do. Eva½ migagaºa½ ovaditv± bodhisatto y±vat±yuka½ µhatv± saddhi½ migehi yath±kamma½ gato, r±j±pi bodhisattassa ov±de µhatv± puññ±ni katv± yath±kamma½ gato. Satth± “na, bhikkhave, id±nev±ha½ theriy± ca kum±rakassapassa ca avassayo, pubbepi avassayo ev±”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± catusaccadhammadesana½ vinivaµµetv± dve vatth³ni kathetv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi “tad± s±khamigo devadatto ahosi, paris±pissa devadattaparis±va, migadhenu ther² ahosi, putto kum±rakassapo, r±j± ±nando, nigrodhamigar±j± pana ahameva ahosin”ti.
Nigrodhamigaj±takavaººan± dutiy±.