14. Asampad±navaggo
[131] 1. Asampad±naj±takavaŗŗan±
Asampad±nenitar²tarass±ti ida½ satth± ve¼uvane viharanto devadatta½ ±rabbha kathesi. Tasmińhi k±le bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ ±vuso devadatto, akatańń³ tath±gatassa guŗa½ na j±n±t²ti. Satth± ±gantv± k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±ti pucchitv± im±ya n±m±ti vutte na, bhikkhave, id±neva devadatto akatańń³, pubbepi akatańń³yev±ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te magadharaµµhe r±jagahe ekasmi½ magadharańńe rajja½ k±rente bodhisatto tasseva seµµhi ahosi as²tikoµivibhavo saŖkhaseµµh²ti n±mena. B±r±ŗasiya½ p²¼iyaseµµhi n±ma as²tikoµivibhavova ahosi. Te ańńamańńa½ sah±yak± ahesu½. Tesu b±r±ŗasiya½ p²¼iyaseµµhissa kenacideva k±raŗena mahanta½ bhaya½ uppajji, sabba½ s±pateyya½ parih±yi. So daliddo appaµisaraŗo hutv± bhariya½ ±d±ya saŖkhaseµµhi½ paccaya½ katv± b±r±ŗasito nikkhamitv± padas±va r±jagaha½ patv± saŖkhaseµµhissa nivesana½ agam±si. So ta½ disv±va sah±yo me ±gatoti parissajitv± sakk±rasamm±na½ katv± katip±ha½ v²tin±metv± ekadivasa½ samma, kenaµµhena ±gatos²ti pucchi. Bhaya½ me, samma, uppanna½, sabba½ dhana½ parikkh²ŗa½, upatthambho me hoh²ti. S±dhu samma, m± bh±y²ti bhaŗ¹±g±ra½ vivar±petv± catt±l²sa hirańńakoµiyo d±petv± sesampi paricchadapariv±ra½ sabba½ attano santaka½ savińń±ŗaka½ avińń±ŗaka½ majjhe bhinditv± upa¹¹hameva ad±si. So ta½ vibhava½ ±d±ya puna b±r±ŗasi½ gantv± niv±sa½ kappesi. Aparabh±ge saŖkhaseµµhissapi t±disameva bhaya½ uppajji. So attano paµisaraŗa½ upadh±rento sah±yassa me mah±-upak±ro kato, upa¹¹havibhavo dinno. Na so ma½ disv± pariccajissati, tassa santika½ gamiss±m²ti cintetv± bhariya½ ±d±ya padas±va b±r±ŗasi½ gantv± bhariya½ ±ha bhadde, tava may± saddhi½ antarav²thiy± gamana½ n±ma na yutta½, may± pesitay±nam±ruyha mahantena pariv±rena pacch± ±gamissasi. Y±va y±na½ pesemi, t±va idheva hoh²ti vatv± ta½ s±l±ya µhapetv± saya½ nagara½ pavisitv± seµµhissa ghara½ gantv± r±jagahanagarato tumh±ka½ sah±yo saŖkhaseµµhi n±ma ±gatoti ±roc±pesi. So ±gacchat³ti pakkos±petv± ta½ disv± neva ±san± vuµµh±si, na paµisanth±ra½ ak±si, kevala½ kimattha½ ±gatos²ti pucchi. Tumh±ka½ dassanattha½ ±gatomh²ti. Niv±so te kaha½ gahitoti? Na t±va niv±saµµh±na½ atthi, seµµhigharaŗimpi s±l±ya µhapetv±va ±gatomh²ti. Tumh±ka½ idha niv±saµµh±na½ natthi, niv±pa½ gahetv± ekasmi½ µh±ne pac±petv± bhuńjitv± gacchatha, puna amh±ka½ ghara½ m± pavisath±ti vatv± mayha½ sah±yassa dussante bandhitv± eka½ bahalapal±patumba½ deh²ti d±sa½ ±ŗ±pesi. Ta½ divasa½ kira so rattas±l²na½ sakaµasahassamatta½ ophun±petv± koµµh±g±ra½ p³r±pesi, catt±l²sakoµidhana½ gahetv± ±gato akatańń³ mah±coro sah±yakassa tumbamatte pal±pe d±pesi. D±so pacchiya½ eka½ pal±patumba½ pakkhipitv± bodhisattassa santika½ agam±si. Bodhisatto cintesi aya½ asappuriso mama santik± catt±l²sakoµidhana½ labhitv± id±ni pal±patumba½ d±pesi, gaŗh±mi nu kho, na gaŗh±m²ti? Athassa etadahosi aya½ t±va akatańń³ mittadubbh² katavin±sakabh±vena may± saddhi½ mittabh±va½ bhindi. Sac±ha½ etena dinna½ pal±patumba½ l±makatt± na gaŗhiss±mi, ahampi mittabh±va½ bhindiss±mi. Andhab±l± parittaka½ laddha½ aggaŗhant± mittabh±va½ vin±senti, aha½ pana etena dinna½ pal±patumba½ gahetv± mama vasena mittabh±va½ patiµµh±pess±m²ti. So pal±patumba½ dussante bandhitv± p±s±d± oruyha s±la½ agam±si. Atha na½ bhariy± ki½ te, ayya, laddhanti pucchi. Bhadde amh±ka½ sah±yo p²¼iyaseµµhi pal±patumba½ datv± amhe ajjeva vissajjes²ti. S± ayya, kimattha½ aggahesi, ki½ eta½ catt±l²sakoµidhanassa anucchavikanti roditu½ ±rabhi. Bodhisattopi bhadde, m± rodi, aha½ tena saddhi½ mittabh±vabhedanabhayena mama vasena mittabh±va½ patiµµh±petu½ gaŗhi½, tva½ ki½k±raŗ± rodas²ti vatv± ima½ g±tham±ha
131. Asampad±nenitar²tarassa, b±lassa mitt±ni kal²bhavanti;
tasm± har±mi bhusa½ a¹¹ham±na½, m± me mitti j²yittha sassat±yanti.
Tattha asampad±nen±ti asamp±d±nena. Ak±ralope sandhi, aggahaŗen±ti attho. Itar²tarass±ti yassa kassaci l±mak±l±makassa. B±lassa mitt±ni kal²bhavant²ti dandhassa apańńassa mitt±ni kal²ni k±¼akaŗŗisadis±ni honti, bhijjant²ti attho. Tasm± har±mi bhusa½ a¹¹ham±nanti tena k±raŗena aha½ sah±yena dinna½ ekapal±patumba½ har±mi gaŗh±m²ti dasseti. M±nanti hi aµµhanna½ n±¼²na½ n±ma½, catunna½ a¹¹ham±na½, catasso ca n±¼iyo tumbo n±ma. Tena vutta½ pal±patumbanti. M± me mitti j²yittha sassat±yanti mama sah±yena saddhi½ mitti m± bhijjittha, sassat±va aya½ hot³ti attho. Eva½ vuttepi seµµhibhariy± rodateva. Tasmi½ khaŗe saŖkhaseµµhin± p²¼iyaseµµhissa dinno kammantad±so s±l±dv±rena ±gacchanto seµµhibhariy±ya rodanasadda½ sutv± s±la½ pavisitv± attano s±mike disv± p±desu nipatitv± roditv± kanditv± kimattha½ idh±gatattha, s±m²ti pucchi. Seµµhi sabba½ ±rocesi. Kammantad±so hotu, s±mi, m± cintayitth±ti ubhopi ass±setv± attano geha½ netv± gandhodakena nh±petv± bhojetv± s±mik±, vo ±gat±ti sesad±se sannip±tetv± dassetv± katip±ha½ v²tin±metv± sabbe d±se gahetv± r±jaŖgaŗa½ gantv± uparava½ ak±si. R±j± pakkos±petv± ki½ etanti pucchi, te sabba½ ta½ pavatti½ rańńo ±rocesu½. R±j± tesa½ vacana½ sutv± ubhopi seµµh² pakkos±petv± saŖkhaseµµhi½ pucchi sacca½ kira tay± mah±seµµhi p²¼iyaseµµhissa catt±l²sakoµidhana½ dinnanti? ¾ma, mah±r±ja, mama sah±yassa ma½ takketv± r±jagaha½ ±gatassa na kevala½ dhana½, sabba½ vibhavaj±ta½ savińń±ŗaka½ avińń±ŗaka½ dve koµµh±se katv± samabh±ge ad±sinti. R±j± saccametanti p²¼iyaseµµhi½ pucchi. ¾ma, dev±ti. Tay± panassa tańńeva takketv± ±gatassa atthi koci sakk±ro v± samm±no v± katoti. So tuŗh² ahosi. Api pana te etassa pal±patumbamatta½ dussante pakkhip±petv± d±pita½ atth²ti. Tampi sutv± tuŗh²yeva ahosi. R±j± ki½ k±tabbanti amaccehi saddhi½ mantetv± ta½ paribh±sitv± gacchatha, p²¼iyaseµµhissa ghare sabba½ vibhava½ saŖkhaseµµhissa deth±ti ±ha. Bodhisatto mah±r±ja, mayha½ parasantakena attho natthi, may± dinnamattameva pana d±peth±ti ±ha. R±j± bodhisattassa santaka½ d±pesi. Bodhisatto sabba½ attano dinnavibhava½ paµilabhitv± d±saparivuto r±jagahameva gantv± kuµumba½ saŗµhapetv± d±n±d²ni puńń±ni katv± yath±kamma½ gato. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi tad± p²¼iyaseµµhi devadatto ahosi, saŖkhaseµµhi pana ahameva ahosinti.
Asampad±naj±takavaŗŗan± paµham±.