Padumo buddho
Tassa aparabh±ge padumo n±ma satth± udap±di. Tass±pi tayo s±vakasannip±t±. Paµhamasannip±te koµisatasahassa½ bhikkh³ ahesu½, dutiye t²ºi satasahass±ni, tatiye ag±make araññe mah±vanasaº¹av±s²na½ bhikkh³na½ dve satasahass±ni. Tad± bodhisatto s²ho hutv± satth±ra½ nirodhasam±patti½ sam±panna½ disv± pasannacitto vanditv± padakkhiºa½ katv± p²tisomanassaj±to tikkhattu½ s²han±da½ naditv± satt±ha½ buddh±rammaºa½ p²ti½ avijahitv± p²tisukheneva gocar±ya apakkamitv± j²vitaparicc±ga½ katv± bhagavanta½ payirup±sam±no aµµh±si. Satth± satt±haccayena nirodh± vuµµhito s²ha½ oloketv± “bhikkhusaªghepi citta½ pas±detv± saªgha½ vandissat²”ti “bhikkhusaªgho ±gacchat³”ti cintesi. Bhikkh³ t±vadeva ±gami½su. S²hopi bhikkhusaªghe citta½ pas±deti. Satth± tassa mana½ oloketv± “an±gate buddho bhavissat²”ti by±k±si. Padumassa pana bhagavato campaka½ n±ma nagara½ ahosi, asamo n±ma r±j± pit±, m±t± asam± n±ma dev², s±lo ca upas±lo ca dve aggas±vak±, varuºo n±mupaµµh±ko, r±m± ca sur±m± ca dve aggas±vik±, soºarukkho n±ma bodhi, aµµhapaºº±sahatthubbedha½ sar²ra½ ahosi, ±yu vassasatasahassanti.
“Anomadassissa aparena, sambuddho dvipaduttamo;
padumo n±ma n±mena, asamo appaµipuggalo”ti. (Bu. va. 10.1).