Ajjhosit±ti taºh±vasena abhiniviµµh±. As±reti niccas±r±dis±rarahite.
Vinibbhujitv±ti viññ±ºavinibbhoga½ katv±. Gandhassa asaham±n±ti gandha½ assa k±yassa asahant². Sak±pi m±t±ti attano m±t±pi jiguccheyya koµµh±s±na½ vinibbhujjanena paµikk³labh±v±ya suµµhutara½ upaµµhahanato.
Khandhadh±tu-±yatananti r³pakkhandh±dayo ime pañcakkhandh±, cakkhudh±tu-±dayo im± aµµh±rasadh±tuyo, cakkh±yatan±d²ni im±ni dv±das±yatan±n²ti eva½ khandh± dh±tuyo ±yatan±ni c±ti sabba½ ida½ r³p±r³padhammaj±ta½ samecca sambhuyya paccayehi katatt± saªkhata½, tayida½ tasmi½ bhave pavattam±na½ dukkha½, j±tipaccayatt± j±tim³lakanti. Eva½ yoniso up±yena anuvicinant² cintayant², v±reyya½ viv±ha½, kissa kena k±raºena icchiss±mi.
“S²l±ni brahmacariya½, pabbajj± dukkar±”ti yadeta½ m±t±pit³hi vutta½ tassa paµivacana½ d±tu½ “divase divase”ti-±di vutta½. Tattha divase divase tisattisat±ni navanav± pateyyu½ k±yamh²ti dine dine t²ºi sattisat±ni t±vadeva p²tanisitabh±vena abhinav±ni k±yasmi½ sampateyyu½. Vassasatampi ca gh±to seyyoti nirantara½ vassasatampi patam±no yath±vutto sattigh±to seyyo. Dukkhassa ceva½ khayoti eva½ ce vaµµadukkhassa parikkhayo bhaveyya, eva½ mahantampi pavattidukkha½ adhiv±setv± nibb±n±dhigam±ya uss±ho karaº²yoti adhipp±yo.
Ajjhupagaccheti sampaµiccheyya. Evanti vuttanayena. Ida½ vutta½ hoti– yo puggalo anamatagga½ sa½s±ra½ aparim±ºañca vaµµadukkha½ d²penta½ satthuno vacana½ viññ±ya µhito yath±vutta½ sattigh±tadukkha½ sampaµiccheyya, tena ceva vaµµadukkhassa parikkhayo siy±ti. Ten±ha– “d²gho tesa½ sa½s±ro, punappunañca haññam±n±nan”ti, apar±para½ j±tijar±by±dhimaraº±d²hi b±dhiyam±n±nanti attho.
Asurak±yeti k±lakañcik±di pet±suranik±ye. Gh±t±ti k±yacitt±na½ upagh±t± vadh±.
Bah³ti pañcavidhabandhan±dikammak±raºavasena pavattiyam±n± bah³ anekagh±t±. Vinip±tagatass±ti ses±p±yasaªkh±ta½ vinip±ta½ upagatass±pi. P²¼iyam±nass±ti tiracch±n±di-attabh±ve abhigh±t±d²hi ±b±dhiyam±nassa. Devesupi att±ºanti devattabh±vesupi t±ºa½ natthi r±gapari¼±h±din± sadukkhasavigh±tabh±vato. Nibb±nasukh± para½ natth²ti nibb±nasukhato para½ añña½ uttama½ sukha½ n±ma natthi lokiyasukhassa vipariº±masaªkh±radukkhasabh±vatt± Ten±ha bhagav±– “nibb±na½ parama½ sukhan”ti (dha. pa. 203-204).
Patt± te nibb±nanti te nibb±na½ patt±yeva n±ma. Atha v± teyeva nibb±na½ patt±. Ye yutt± dasabalassa p±vacaneti samm±sambuddhassa s±sane ye yutt± payutt±.
Nibbinn±ti viratt±. Meti may±. Vantasam±ti suv±navamathusadis±. T±lavatthukat±ti t±lassa patiµµh±nasadis± kat±.
Ath±ti pacch±, m±t±pit³na½ attano ajjh±saya½ pavedetv± anikarattassa ca ±gatabh±va½ sutv±. Asitanicitamuduketi indan²labhamarasam±navaººat±ya asite, ghanabh±vena nicite, simbalit³lasamasamphassat±ya muduke. Kese khaggena chindiy±ti attano kese sunisitena asin± chinditv±. P±s±da½ pidahitv±ti attano vasanap±s±de sirigabbha½ pidh±ya, tassa dv±ra½ thaketv±ti attho. Paµhamajjh±na½ sam±pajj²ti khaggena chinne attano kese purato µhapetv± tattha paµikk³lamanasik±ra½ pavattent² yath±-upaµµhite nimitte uppanna½ paµhama½ jh±na½ vas²bh±va½ ±p±detv± sam±pajji.
S± ca sumedh± tahi½ p±s±de sam±pann± jh±nanti adhipp±yo. Aniccasañña½ subh±vet²ti jh±nato vuµµhahitv± jh±na½ p±daka½ katv± vipassana½ paµµhapetv± “ya½kiñci r³pan”ti-±din± (a. ni. 4.181; ma. ni. 1.244; paµi. ma. 1.48) anicc±nupassana½ suµµhu bh±veti, aniccasaññ±gahaºeneva cettha dukkhasaññ±d²nampi gahaºa½ katanti veditabba½.
Maºikanakabh³sitaªgoti maºivicittehi hemam±l±laªk±rehi vibh³sitagatto.
Rajje ±º±ti-±di y±cit±k±ranidassana½. Tattha ±º±ti ±dhipacca½. Issariyanti yaso vibhavasampatti. Bhog± sukh±ti iµµh± man±piy± k±m³pabhog±. Daharik±s²ti tva½ id±ni dahar± taruº² asi.
Nissaµµha½ te rajjanti mayha½ sabbampi tiyojanika½ rajja½ tuyha½ pariccatta½, ta½ paµipajjitv± bhoge ca bhuñjassu, aya½ ma½ k±mehiyeva nimantet²ti m± dumman± ahosi. Dehi d±n±n²ti yath±ruciy± mahant±ni d±n±ni samaºabr±hmaºesu pavattehi, m±t±pitaro te dukkhit± domanassappatt± tava pabbajj±dhipp±ya½ sutv± tasm± k±me paribhuñjant². Tepi upaµµhahant² tesa½ citta½ dukkh± moceh²ti evamettha padatthayojan± veditabb±.
M± k±me abhinand²ti vatthuk±me kilesak±me m± abhinandi. Atha kho tesu k±mesu ±d²nava½ dosa½ mayha½ vacan±nus±rena passa ñ±ºacakkhun± olokehi.
C±tudd²poti jambud²p±d²na½ catunna½ mah±d²p±na½ issaro. Mandh±t±ti eva½n±mo r±j±, k±mabhog²na½ aggo aggabh³to ±si. Ten±ha bhagav±– “r±hugga½ attabh±v²na½, mandh±t± k±mabhoginan”ti (a. ni. 4.15). Atitto k±laªkatoti catur±s²tivassasahass±ni kum±rak²¼±vasena catur±s²tivassasahass±ni oparajjavasena catur±s²tivassasahass±ni cakkavatt² r±j± hutv± devabhogasadise bhoge bhuñjitv± chatti½s±ya sakk±na½ ±yuppam±ºak±la½ t±vati½sabhavane saggasampatti½ anubhavitv±pi k±mehi atittova k±laªkato. Na cassa parip³rit± icch± assa mandh±turañño k±mesu ±s± na ca paripuºº± ±si.
Satta ratan±ni vasseyy±ti sattapi ratan±ni, vuµµhim± devo dasadis± by±petv±, samantena samantato purisassa rucivasena yadipi vasseyya, yath± ta½ mandh±tumah±r±jassa eva½ santepi na catthi titti k±m±na½, atitt±va maranti nar±. Ten±ha bhagav±– “na kah±paºavassena, titti k±mesu vijjat²”ti (dha. pa. 186; j±. 1.3.23).
Asis³n³pam± k±m± adhikuµµanaµµhena, sappasiropam± sappaµibhayaµµhena, ukkopam± tiºukk³pam± anudahanaµµhena. Ten±ha “anudahant²”ti. Aµµhikaªkalasannibh± appass±daµµhena.
Mah±vis±ti hal±hal±dimah±visasadis±. Agham³l±ti aghassa dukkhassa m³l± k±raºabh³t±. Ten±ha “dukhapphal±”ti.
Rukkhapphal³pam± aªgapaccaªg±na½ phalibhañjanaµµhena. Ma½sapes³pam± bahus±dh±raºaµµhena. Supinopam± ittarapaccupaµµh±naµµhena m±y± viya palobhanato. Ten±ha “vañcaniy±”ti, vañcak±ti attho. Y±citak³pam±ti y±citakabhaº¹asadis± t±vak±likaµµhena.
Sattis³l³pam± vinivijjhanaµµhena. Rujjanaµµhena rogo dukkhat±sulabhatt±. Gaº¹o kiles±sucipaggharaºato. Dukkhupp±danaµµhena agha½. Maraºasamp±panena nigha½. Aªg±rak±susadis± mah±bhit±panaµµhena. Bhayahetut±ya ceva vadhakapah³tat±ya ca bhaya½ vadho n±ma, k±m±ti yojan±.
Akkh±t± antar±yik±ti “saggamagg±dhigamassa nibb±nag±mimaggassa ca antar±yakar±”ti cakkhubh³tehi buddh±d²hi vutt±. Gacchath±ti anikaratta½ saparisa½ vissajjeti.
Ki½ mama paro karissat²ti paro añño mama ki½ n±ma hita½ karissati attano s²samhi uttamaªge ek±dasahi agg²hi ¹ayham±ne. Ten±ha “anubandhe jar±maraºe”ti. Tassa jar±maraºassa s²sa¹±hassa, gh±t±ya samuggh±t±ya, ghaµitabba½ v±yamitabba½.
Chamanti cham±ya½. Idamavocanti ida½ “d²gho b±l±na½ sa½s±ro”ti-±dika½ sa½vegasa½vattanaka½ vacana½ avoca½.
D²gho b±l±na½ sa½s±roti kilesakammavip±kavaµµabh³t±na½ khandh±yatan±d²na½ paµip±µipavattisaªkh±to sa½s±ro apariññ±tavatthuk±na½ andhab±l±na½ d²gho buddhañ±ºenapi aparicchindaniyo. Yath± hi anupacchinnatt± avijj±taºh±na½ aparicchinnat±yeva bhavapabandhassa pubb± koµi na paññ±yati, eva½ par±pi koµ²ti. Punappunañca rodatanti apar±para½ sokavasena rudant±na½. Imin±pi avijj±taºh±na½ anupacchinnata½yeva tesa½ vibh±veti.
Assu thañña½ rudhiranti ya½ ñ±tibyasan±din± phuµµh±na½ rodant±na½ assu ca d±rakak±le m±tuthanato p²ta½ thaññañca yañca paccatthikehi gh±tit±na½ rudhira½. Sa½s±ra½ anamataggato sa½s±rassa anu amataggatt± ñ±ºena anugantv±pi amata-aggatt± aviditaggatt± imin± d²ghena addhun± satt±na½ sa½sarata½, apar±para½ sa½sarant±na½ sa½sarita½ sar±hi, ta½ “k²va bahukan”ti anussar±hi, aµµh²na½ sannicaya½ sar±hi anussara, upadh±reh²ti attho.
Id±ni ±d²navassa bahubh±vañca upam±ya dassetu½ “sara caturodadh²”ti g±tham±ha. Tattha sara caturodadh² upan²te assuthaññarudhiramh²ti imesa½ satt±na½ anamataggasa½s±re sa½sarant±na½ ekekassapi assumhi thaññe rudhiramhi ca pam±ºato upametabbe caturodadh² catt±ro mah±samudde upam±vasena buddhehi upan²te sara sar±hi. Ekakappamaµµh²na½, sañcaya½ vipulena samanti ekassa puggalassa ekasmi½ kappe aµµh²na½ sañcaya½ vepullapabbatena sama½ upan²ta½ sara. Vuttampi cesa½–
“Ekassekena kappena, puggalassaµµhisañcayo;
siy± pabbatasamo r±si, iti vutta½ mahesin±.
“So kho pan±ya½ akkh±to, vepullo pabbato mah±;
uttaro gijjhak³µassa, magadh±na½ giribbaje”ti. (Sa½. ni. 2.133).
Mahi½ jambud²pamupan²ta½. Kolaµµhimattagu¼ik±, m±t± m±tusveva nappahont²ti jambud²potisaªkh±ta½ mah±pathavi½ kolaµµhimatt± badaraµµhimatt± gu¼ik± katv± tatthekek± “aya½ me m±tu, aya½ me m±tum±t³”ti eva½ vibh±jiyam±ne t± gu¼ik± m±t± m±t³sveva nappahonti, m±t± m±t³su akh²º±sveva pariyantik± t± gu¼ik± parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyyu½, na tveva anamatagge sa½s±re sa½sarato sattassa m±tum±taroti Eva½ jambud²pamahi½ sa½s±rassa d²ghabh±vena upam±bh±vena upan²ta½ manasi karoh²ti.
Tiºakaµµhas±kh±pal±santi tiºañca kaµµhañca s±kh±pal±sañca. Upan²tanti upam±bh±vena upan²ta½. Anamataggatoti sa½s±rassa anamataggabh±vato. Caturaªgulik± ghaµik±ti caturaªgulappam±º±ni khaº¹±ni. Pitupitusveva nappahont²ti pitupit±mahesu eva t± ghaµik± nappahonti. Ida½ vutta½ hoti– imasmi½ loke sabba½ tiºañca kaµµhañca s±kh±pal±sañca caturaªgulik± katv± tatthekek± “aya½ me pitu, aya½ me pit±mahass±”ti vibh±jiyam±ne t± ghaµik±va parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyyu½, na tveva anamatagge sa½s±re sa½sarato sattassa pitupit±mah±ti. Eva½ tiºañca kaµµhañca s±kh±pal±sañca sa½s±rassa d²ghabh±vena upan²ta½ sar±h²ti. Imasmi½ pana µh±ne–
“Anamataggoya½ bhikkhave, sa½s±ro, pubb± koµi na paññ±yati avijj±n²varaº±na½ satt±na½ taºh±sa½yojan±na½ sandh±vata½ sa½sarata½. Ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½, ya½ v± vo imin± d²ghena addhun± sandh±vata½ sa½sarata½ aman±pasampayog± man±pavippayog± kandant±na½ rodant±na½ assupassanna½ paggharita½, ya½ v± cat³su mah±samuddesu udakan”ti-±dik± (sa½. ni. 2.126)– ‘anamataggap±¼i’ ±haritabb±.