7. Paviµµhattherag±th±vaººan±

Khandh± diµµh± yath±bh³tanti ±yasmato paviµµhattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissaya½ puñña½ karonto atthadassissa bhagavato k±le kesavo n±ma t±paso hutv± ekadivasa½ satth±ra½ upasaªkamitv± dhamma½ sutv± pasannam±naso abhiv±detv± añjali½ paggayha padakkhiºa½ katv± pakk±mi. So tena puññakammena devaloke nibbattitv± apar±para½ puññ±ni katv± devamanussesu sa½saranto imasmi½ buddhupp±de magadharaµµhe br±hmaºakule uppajjitv± anukkamena viññuta½ patto nekkhammaninnajjh±sayat±ya paribb±jakapabbajja½ pabbajitv± tattha sikkhitabba½ sikkhitv± vicaranto upatissakolit±na½ buddhas±sane pabbajitabh±va½ sutv± “tepi n±ma mah±paññ± tattha pabbajit±, tadeva maññe seyyo”ti satthu santika½ gantv± dhamma½ sutv± paµiladdhasaddho pabbaji. Tassa satth± vipassana½ ±cikkhi. So vipassana½ ±rabhitv± nacirasseva arahatta½ sacch±k±si. Tena vutta½ apad±ne (apa. thera 1.14.55-59)–
“N±rado iti me n±ma½, kesavo iti ma½ vid³;
kusal±kusala½ esa½, agama½ buddhasantika½.
“Mettacitto k±ruºiko, atthadass² mah±muni;
ass±sayanto satte so, dhamma½ deseti cakkhum±.
“Saka½ citta½ pas±detv±, sire katv±na añjali½;
satth±ra½ abhiv±detv±, pakk±mi½ p±cin±mukho.
“Sattarase kappasate, r±j± ±si mah²pati;
amittat±pano n±ma, cakkavatt² mahabbalo.
“Kiles± jh±pit± mayha½…pe… kata½ buddhassa s±sanan”ti;
arahatta½ pana patv± añña½ by±karonto–
87. “khandh± diµµh± yath±bh³ta½, bhav± sabbe pad±lit±;
vikkh²ºo j±tisa½s±ro, natthi d±ni punabbhavo”ti.– G±tha½ abh±si.
Tattha khandh±ti pañcup±d±nakkhandh±, te hi vipassanupalakkhaºato s±maññalakkhaºato ca ñ±tapariññ±d²hi parij±nanavasena vipassitabb±. Diµµh± yath±bh³tanti vipassan±paññ±sahit±ya maggapaññ±ya “ida½ dukkhan”ti-±din± avipar²tato diµµh±. Bhav± sabbe pad±lit±ti k±mabhav±dayo sabbe kammabhav± upapattibhav± ca maggañ±ºasatthena bhinn± viddha½sit±. Kilesapad±laneneva hi kammopapattibhav± pad±lit± n±ma honti. Ten±ha “vikkh²ºo j±tisa½s±ro, natthi d±ni punabbhavo”ti. Tassattho heµµh± vuttoyeva.

Paviµµhattherag±th±vaººan± niµµhit±.