2. Mettasutta½
22. Vuttańheta½ bhagavat±, vuttamarahat±ti me suta½ M±, bhikkhave, puńń±na½ bh±yittha Sukhasseta½, bhikkhave, adhivacana½ iµµhassa kantassa piyassa man±passa yadida½ puńń±ni [puńń±nanti, (a. ni. 7.62)]. Abhij±n±mi kho pan±ha½, bhikkhave, d²gharatta½ kat±na½ puńń±na½ iµµha½ kanta½ piya½ man±pa½ vip±ka½ paccanubh³ta½. Satta vass±ni mettacitta½ bh±vetv± satta sa½vaµµavivaµµakappe nayima½ loka½ punar±gam±si½. Sa½vaµµam±ne suda½, bhikkhave, kappe ±bhassar³pago homi; vivaµµam±ne kappe suńńa½ brahmavim±na½ upapajj±mi. Tatra suda½, bhikkhave, brahm± homi mah±brahm± abhibh³ anabhibh³to ańńadatthudaso vasavatt². Chatti½sakkhattu½ kho pan±ha½, bhikkhave, sakko ahosi½ dev±namindo; anekasatakkhattu½ r±j± ahosi½ cakkavatt² dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. Ko pana v±do padesarajjassa! Tassa mayha½, bhikkhave, etadahosi kissa nu kho me ida½ kammassa phala½, kissa kammassa vip±ko, yen±ha½ etarahi eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±voti? Tassa mayha½, bhikkhave, etadahosi tiŗŗa½ kho me ida½ kamm±na½ phala½, tiŗŗa½ kamm±na½ vip±ko, yen±ha½ etarahi eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±voti, seyyathida½ [seyyath²da½ (s². sy±. ka½. p².)] d±nassa, damassa, sańńamass±ti. Etamattha½ bhagav± avoca. Tattheta½ iti vuccati
Puńńameva so sikkheyya, ±yatagga½ sukhudraya½;
d±nańca samacariyańca, mettacittańca bh±vaye.
Ete dhamme bh±vayitv±, tayo sukhasamuddaye [sukhasamudraye (s². aµµha.)];
aby±pajjha½ [aby±pajja½ (sy±. ka.), aby±bajjha½ (?)] Sukha½ loka½, paŗ¹ito upapajjat²ti.
Ayampi attho vutto bhagavat±, iti me sutanti. Dutiya½.