4. Paññ±parih²nasuttavaººan±

41. Catutthe suparih²n±ti suµµhu parih²n±. Ye ariy±ya paññ±ya parih²n±ti ye satt± pañcanna½ khandh±na½ udayabbayapaµivijjhanena catusaccapaµivijjhanena ca kilesehi ±rak± µhitatt± ariy±ya parisuddh±ya vipassan±paññ±ya ca maggapaññ±ya ca parih²n±, te lokiyalokuttar±hi sampatt²hi ativiya parih²n± mah±j±nik±. Ke pana teti? Ye kamm±varaºena samann±gat±. Te hi micchattaniyatabh±vato ekantena parih²n± aparipuºº± mah±j±nik±. Ten±ha “duggati p±µikaªkh±”ti. Vip±k±varaºasamaªginopi parih²n±. Atha v± sukkapakkhe aparih²n± n±ma tividh±varaºavirahit± samm±diµµhik± kammassakatañ±ºena ca samann±gat±. Sesa½ vuttanay±nus±rena veditabba½.
G±th±su paññ±y±ti nissakkavacana½, vipassan±ñ±ºato maggañ±ºato ca parih±nen±ti. S±mivacana½ v± eta½, yath±vuttañ±ºassa parih±nen±ti, upp±detabbassa anupp±danameva cettha parih±na½. Niviµµha½ n±mar³pasminti n±mar³pe up±d±nakkhandhapañcake “eta½ mam±”ti-±din± taºh±diµµhivasena abhiniviµµha½ ajjhosita½, tato eva ida½ saccanti maññat²ti “idameva sacca½ moghamaññan”ti maññati. “Sadevake loke”ti vibhatti pariº±metabb±.
Eva½ paµhamag±th±ya sa½kilesapakkha½ dassetv± id±ni yass± anuppattiy± n±mar³pasmi½ maññan±bhinivesehi kilesavaµµa½ vattati, tass± uppattiy± vaµµassa upacchedoti paññ±ya ±nubh±va½ pak±sento “paññ± hi seµµh± lokasmin”ti g±tham±ha.
Tattha lokasminti saªkh±ralokasmi½. Samm±sambuddho viya sattesu, saªkh±resu paññ±sadiso dhammo natthi. Paññuttar± hi kusal± dhamm±, paññ±ya ca siddh±ya sabbe anavajjadhamm± siddh± eva honti. Tath± hi vutta½ “samm±diµµhissa samm±saªkappo pahot²”ti-±di (ma. ni. 3.141; sa½. ni. 5.1). Y± panettha paññ± adhippet±, s± seµµh±ti thomit±. Yath± ca s± pavattati, ta½ dassetu½ “y±ya½ nibbedhag±min²”ti-±di vutta½. Tassattho– y± aya½ paññ± anibbiddhapubba½ apad±litapubba½ lobhakkhandh±di½ nibbijjhant² pad±lent² gacchati pavattat²ti nibbedhag±min², y±ya ca tasmi½ tasmi½ bhavayonigativiññ±ºaµµhitisatt±v±sesu sattanik±yesu khandh±na½ paµham±bhinibbattisaªkh±t±ya j±tiy± ta½nimittassa ca kammabhavassa parikkhaya½ pariyos±na½ nibb±na½ arahattañca samm± avipar²ta½ j±n±ti sacchikaroti, aya½ sahavipassan± maggapaññ± seµµh± lokasminti.
Id±ni yath±vuttapaññ±nubh±vasampanne kh²º±save abhitthavanto “tesa½ dev± manuss± c±”ti os±nag±tham±ha. Tassattho– tesa½ cat³su ariyasaccesu pariññ±d²na½ so¼asanna½ kicc±na½ niµµhitatt± catusaccasambodhena sambuddh±na½, sativepullappattiy± satimata½, vuttanayena samuggh±titasammohatt± paññ±vepullappattiy± h±sapaññ±na½, pubbabh±ge v± s²l±dip±rip³rito paµµh±ya y±va nibb±nasacchikiriy±ya h±savedatuµµhip±mojjabahulat±ya h±sapaññ±na½, sabbaso parikkh²ºabhavasa½yojanatt± antimasar²radh±r²na½ kh²º±sav±na½ dev± manuss± ca pihayanti piy± honti, tabbh±va½ adhigantu½ icchanti “aho paññ±nubh±vo, aho vata mayampi edis± eva½ nittiººasabbadukkh± bhaveyy±m±”ti.

Catutthasuttavaººan± niµµhit±.