2. Mettasuttavaŗŗan±
22. Dutiye m±, bhikkhave, puńń±nanti ettha m±ti paµisedhe nip±to. Puńńasaddo kusal±na½, bhikkhave, dhamm±na½ sam±d±nahetu evamida½ puńńa½ pava¹¹hat²ti-±d²su (d². ni. 3.380) puńńaphale ±gato. Avijj±gatoya½, bhikkhave, purisapuggalo puńńańce saŖkh±ra½ abhisaŖkharot²ti-±d²su (sa½. ni. 2.51) k±mar³p±vacarasucarite. Puńń³paga½ bhavati vińń±ŗanti-±d²su sugativisesabh³te upapattibhave. T²ŗim±ni, bhikkhave, puńńakiriyavatth³ni d±namaya½ puńńakiriyavatthu, s²lamaya½ puńńakiriyavatthu, bh±van±maya½ puńńakiriyavatth³ti-±d²su (itivu. 60; a. ni. 8.36) kusalacetan±ya½. Idha pana tebh³makakusaladhamme veditabbo. Bh±yitth±ti ettha duvidha½ bhaya½ ń±ŗabhaya½, s±rajjabhayanti. Tattha yepi te, bhikkhave, dev± d²gh±yuk± vaŗŗavanto sukhabahul± uccesu vim±nesu ciraµµhitik± tepi tath±gatassa dhammadesana½ sutv± yebhuyyena bhaya½ sa½vega½ sant±sa½ ±pajjant²ti-±d²su (a. ni. 4.33) ±gata½ ń±ŗabhaya½. Ahudeva bhaya½, ahu chambhitatta½, ahu lomaha½soti-±d²su (d². ni. 2.318) ±gata½ s±rajjabhaya½. Idh±pi s±rajjabhayameva. Ayańhettha attho bhikkhave, d²gharatta½ k±yavac²sa½yamo vattapaµivattap³raŗa½ ek±sana½, ekaseyya½, indriyadamo, dhutadhammehi cittassa niggaho, satisampajańńa½, kammaµµh±n±nuyogavasena v²riy±rambhoti evam±d²ni y±ni bhikkhun±, nirantara½ pavattetabb±ni puńń±ni, tehi m± bh±yittha, m± bhaya½ sant±sa½ ±pajjittha, ekaccassa diµµhadhammasukhassa uparodhabhayena sampar±yikanibb±nasukhad±yakehi puńńehi m± bh±yitth±ti. Nissakke hi ida½ s±mivacana½. Id±ni tato abh±yitabbabh±ve k±raŗa½ dassento sukhassetanti-±dim±ha. Tattha sukhasaddo sukho buddh±na½ upp±do, sukh± vir±gat± loketi-±d²su (dha. pa. 194) sukham³le ±gato. Yasm± ca kho, mah±li, r³pa½ sukha½ sukh±nupatita½ sukh±vakkantanti-±d²su (sa½. ni. 3.60) sukh±rammaŗe. Y±vańcida½, bhikkhave, na sukara½ akkh±nena p±puŗitu½ y±va sukh± sagg±ti-±d²su (ma. ni. 3.255) sukhapaccayaµµh±ne. Sukho puńńassa uccayoti-±d²su (dha. pa. 118) sukhahetumhi. Diµµhadhammasukhavih±r± ete dhamm±ti-±d²su (ma. ni. 1.82) aby±pajje. Nibb±na½ parama½ sukhanti-±d²su (dha. pa. 204; ma. ni. 2.215) nibb±ne. Sukhassa ca pah±n±ti-±d²su (c³¼ani. khaggavis±ŗasuttaniddesa 125) sukhavedan±ya½. Adukkhamasukha½ santa½, sukhamicceva bh±sitanti-±d²su (sa½. ni. 4.253; itivu. 53) upekkh±vedan±ya½. Dvepi may±, ±nanda, vedan± vutt± pariy±yena sukh± vedan±, dukkh± vedan±ti-±d²su (ma. ni. 2.89) iµµhasukhe. Sukho vip±ko puńń±nanti-±d²su (peµako. 23) sukhavip±ke. Idh±pi iµµhavip±ke eva daµµhabbo. Iµµhass±ti-±d²su esitabbato aniµµhapaµikkhepato ca iµµhassa, kaman²yato manasmińca kamanato pavisanato kantassa, piy±yitabbato santappanato ca piyassa, m±nan²yato manassa pava¹¹hanato ca man±pass±ti attho veditabbo. Yadida½ puńń±n²ti puńń±n²ti yadida½ vacana½, eta½ sukhassa iµµhassa vip±kassa adhivacana½ n±ma½, sukhameva ta½ yadida½ puńńanti phalena k±raŗassa abhed³pac±ra½ vadati. Tena kat³pacit±na½ puńń±na½ avassa½bh±viphala½ sutv± appamattena sakkacca½ puńń±ni k±tabb±n²ti puńńakiriy±ya½ niyojeti, ±darańca nesa½ tattha upp±deti. Id±ni attan± sunettak±le katena puńńakammena d²gharatta½ paccanubh³ta½ bhavantarapaµicchanna½ u¼±ratama½ puńńavip±ka½ ud±haritv± tamattha½ p±kaµa½ karonto abhij±n±mi kho pan±hanti-±dim±ha. Tattha abhij±n±m²ti abhivisiµµhena ń±ŗena j±n±mi, paccakkhato bujjh±mi. D²gharattanti cirak±la½. Puńń±nanti d±n±dikusaladhamm±na½. Satta vass±n²ti satta sa½vacchar±ni Mettacittanti mijjat²ti mett±, siniyhat²ti attho. Mitte bhav±, mittassa v± es± pavatt²tipi mett±. Lakkhaŗ±dito pana hit±k±rappavattilakkhaŗ±, hit³pasa½h±raras±, ±gh±tavinayapaccupaµµh±n±, satt±na½ man±pabh±vadassanapadaµµh±n±. By±p±d³pasamo etiss± sampatti, sineh±sambhavo vipatti. S± etassa atth²ti mettacitta½. Bh±vetv±ti mett±sahagata½ citta½, cittas²sena sam±dhi vuttoti mett±sam±dhi½ mett±brahmavih±ra½ upp±detv± ceva va¹¹hetv± ca. Satta sa½vaµµavivaµµakappeti satta mah±kappe. Sa½vaµµa-vivaµµaggahaŗeneva hi sa½vaµµaµµh±yi-vivaµµaµµh±yinopi gahit±. Ima½ lokanti k±maloka½. Sa½vaµµam±ne sudanti sa½vaµµam±ne. Sudanti nip±tamatta½ vinassam±neti attho. Sa½vattam±ne sudanti ca paµhanti. Kappeti k±le. Kappas²sena hi k±lo vutto. K±le kh²yam±ne kappopi kh²yateva. Yath±ha
K±lo ghasati bh³t±ni, sabb±neva sahattan±ti. (J±. 1.2.190).
¾bhassar³pago hom²ti vuttatt± tejosa½vaµµavasenettha kappavuµµh±na½ veditabba½. ¾bhassar³pagoti tattha paµisandhiggahaŗavasena ±bhassarabrahmaloka½ upagacch±m²ti ±bhassar³pago homi. Vivaµµam±neti saŗµhaham±ne, j±yam±neti attho. Suńńa½ brahmavim±na½ upapajj±m²ti kassaci sattassa tattha nibbattassa abh±vato suńńa½, ya½ paµhamajjh±nabh³misaŖkh±ta½ brahmavim±na½ ±dito nibbatta½, ta½ paµisandhiggahaŗavasena upapajj±mi upemi. Brahm±ti k±m±vacarasattehi seµµhaµµhena tath± tath± br³hitaguŗat±ya brahmavih±rato nibbattaµµhena ca brahm±. Brahmap±risajjabrahmapurohitehi mahanto brahm±ti mah±brahm±. Tato eva te abhibhavitv± µhitatt± abhibh³. Tehi kenaci guŗena na abhibh³toti anabhibh³to. Ańńadatth³ti eka½savacane nip±to. Dasoti dassanas²lo, so at²t±n±gatapaccuppann±na½ dassanasamattho, abhińń±ŗena passitabba½ pass±m²ti attho. Sesabrahm±na½ iddhip±dabh±van±balena attano cittańca mama vase vattem²ti vasavatt² hom²ti yojetabba½. Tad± kira bodhisatto aµµhasam±pattil±bh²pi sam±no tath± sattahita½ attano p±ramiparip³raŗańca olokento t±su eva dv²su jh±nabh³m²su nikanti½ upp±detv± mett±brahmavih±ravasena apar±para½ sa½sari. Tena vutta½ sattavass±ni
pe
vasavatt²ti. Eva½ bhagav± r³p±vacarapuńńassa vip±kamahantata½ pak±setv± id±ni k±m±vacarapuńńass±pi ta½ dassento chatti½sakkhattunti-±dim±ha. Tattha sakko ahosinti chatti½sa v±re ańńattha anupapajjitv± nirantara½ sakko dev±namindo t±vati½sadevar±j± ahosi. R±j± ahosinti-±d²su cat³hi acchariyadhammehi cat³hi ca saŖgahavatth³hi loka½ rańjet²ti r±j±. Cakkaratana½ vatteti, cat³hi sampatticakkehi vattati, tehi ca para½ vatteti, parahit±ya ca iriy±pathacakk±na½ vatto etasmi½ atth²ti cakkavatt². R±j±ti cettha s±mańńa½, cakkavatt²ti visesa½. Dhammena carat²ti dhammiko. ѱyena samena vattat²ti attho. Dhammeneva rajja½ labhitv± r±j± j±toti dhammar±j±. Parahitadhammacaraŗena v± dhammiko, attahitadhammacaraŗena dhammar±j±, caturant±ya issaroti c±turanto, catusamuddant±ya catubbidhad²pavibh³sit±ya ca pathaviy± issaroti attho. Ajjhatta½ kop±dipaccatthike, bahiddh± ca sabbar±j±no adaŗ¹ena asatthena vijes²ti vijit±v². Janapade th±varabh±va½ dhuvabh±va½ patto, na sakk± kenaci tato c±letu½ janapado v± tamhi th±variyappatto anuyutto sakammanirato acalo asampavedh²ti janapadatth±variyappatto. Cakkaratana½, hatthiratana½, assaratana½, maŗiratana½, itthiratana½, gahapatiratana½, pariŗ±yakaratananti imehi sattahi ratanehi samupetoti sattaratanasamann±gato. Tesu hi r±j± cakkavatti cakkaratanena ajita½ jin±ti, hatthi-assaratanehi vijite sukheneva anuvicarati, pariŗ±yakaratanena vijitamanurakkhati, sesehi upabhogasukhamanubhavati. Paµhamena cassa uss±hasattiyogo pacchimena mantasattiyogo, hatthi-assagahapatiratanehi pabh³sattiyogo suparipuŗŗo hoti, itthimaŗiratanehi tividhasattiyogaphala½. So itthimaŗiratanehi paribhogasukhamanubhavati, sesehi upabhogasukha½. Visesato cassa purim±ni t²ŗi adosakusalam³lajanitakamm±nubh±vena sampajjanti, majjhim±ni alobhakusalam³lajanitakamm±nubh±vena, pacchimameka½ amohakusalam³lajanitakamm±nubh±ven±ti veditabba½ padesarajjass±ti khuddakarajjassa. Etadahos²ti attano sampattiyo paccavekkhantassa pacchime cakkavattik±le eta½ kissa nu kho me ida½ kammassa phalanti-±dika½ ahosi. Sabbatthakameva tasmi½ tasmimpi bhave etadahosiyeva. Tatth±ya½ cakkavattik±lavasena yojan±. Eva½mahiddhikoti maŗiratanahatthiratan±dippamukh±ya kosav±hanasampattiy± janapadatth±variyappattiy± ca eva½mahiddhiko. Eva½mah±nubh±voti cakkaratan±disamann±gamena kassacipi p²¼a½ akarontova sabbar±j³hi siras± sampaµicchitas±sanaveh±sagaman±d²hi eva½ mah±nubh±vo. D±nass±ti ann±dideyyadhammaparicc±gassa. Damass±ti cakkh±di-indriyadamanassa ceva sam±dh±navasena r±g±dikilesadamanassa ca. Sa½yamass±ti k±yavac²sa½yamassa. Tattha ya½ sam±dh±navasena kilesadamana½, ta½ bh±van±maya½ puńńa½ tańca kho mett±brahmavih±rabh³ta½ idh±dhippeta½. Tasmińca upac±rappan±bhedena duvidhe ya½ appan±ppatta½, tenassa yath±vutt±su dv²su jh±nabh³m²su upapatti ahosi. Itarena tividhen±pi yath±raha½ pattacakkavatti-±dibh±voti veditabba½. Iti bhagav± att±na½ k±yasakkhi katv± puńń±na½ vip±kamahantata½ pak±setv± id±ni tamevattha½ g±th±bandhena dassento puńńamev±ti-±dim±ha. Tattha puńńameva so sikkheyy±ti yo atthak±mo kulaputto, so puńńaphalanibbattanato, attano sant±na½ punanato ca puńńanti laddhan±ma½ tividha½ kusalameva sikkheyya niveseyya upacineyya pasaveyy±ti attho. ¾yatagganti vipulaphalat±ya u¼±raphalat±ya ±yatagga½, piyaman±paphalat±ya v± ±yati½ uttamanti ±yatagga½, ±yena v± yonisomanasik±r±dippaccayena u¼±ratamena agganti ±yatagga½ Tak±ro padasandhikaro. Atha v± ±yena puńńaphalena agga½ padh±nanti ±yatagga½. Tato eva sukhudraya½ sukhavip±kanti attho. Katama½ pana ta½ puńńa½, kathańca na½ sikkheyy±ti ±ha d±nańca samacariyańca, mettacittańca bh±vayeti. Tattha samacariyanti k±yavisam±d²ni vajjetv± k±yasam±dicarita½ suvisuddha½ s²lanti attho. Bh±vayeti attano sant±ne upp±deyya va¹¹heyya. Ete dhammeti ete d±n±dike sucaritadhamme. Sukhasamuddayeti sukh±nisa½se, ±nisa½saphalampi nesa½ sukhamev±ti dasseti. Aby±pajja½ sukha½ lokanti k±macchand±diby±p±davirahitatt± aby±pajja½ niddukkha½, parap²¼±bh±ve pana vattabba½ natthi. Jh±nasam±pattivasena sukhabahulatt± sukha½, ekantasukhańca brahmaloka½ jh±napuńń±na½, itarapuńń±na½ pana tadańńa½ sampattibhavasaŖkh±ta½ sukha½ loka½ paŗ¹ito sappańńo upapajjati upeti. Iti imasmi½ sutte g±th±su ca vaµµasampatti eva kathit±.
Dutiyasuttavaŗŗan± niµµhit±.