7. Papañcakhayasuttavaººan±

67. Sattame papañcasaññ±saªkh±pah±nanti papañcenti yattha saya½ uppann±, ta½ sant±na½ vitth±renti cira½ µhapent²ti papañc±, kiles±. Visesato r±gadosamohataºh±diµµhim±n±. Tath± hi vutta½–
“R±go papañco, doso papañco, moho papañco, taºh± papañco, diµµhi papañco, m±no papañco”ti.–

Apica sa½kilesaµµho papañcaµµho, kacavaraµµho papañcaµµho. Tattha r±gapapañcassa subhasaññ± nimitta½, dosapapañcassa ±gh±tavatthu, mohapapañcassa ±sav±, taºh±papañcassa vedan±, diµµhipapañcassa saññ±, m±napapañcassa vitakko nimitta½. Tehi papañcehi sahagat± saññ± papañcasaññ±. Papañcasaññ±na½ saªkh± bh±g± koµµh±s± papañcasaññ±saªkh±. Atthato saddhi½ nimittehi ta½ta½papañcassa pakkhiyo kilesagaºo. Saññ±gahaºañcettha tassa nesa½ s±dh±raºahetubh±vena. Vuttañheta½– “saññ±nid±n± hi papañcasaªkh±”ti (su. ni. 880). Tesa½ pah±na½, tena tena maggena r±g±dikiles±na½ samucchedananti attho.

Tad± hi bhagav± at²t±su anekakoµisatasahassasaªkh±su attano j±t²su anatthassa nimittabh³te kilese imasmi½ carimabhave ariyamaggena bodhimaº¹e sav±sane pah²ne paccavekkhitv± sattasant±nañca kilesacarita½ r±g±dikilesasa½kiliµµha½ kañjiyapuººal±bu½ viya takkabharitac±µi½ viya vas±p²tapilotika½ viya ca dubbinimociya½ disv± “eva½ gahana½ n±mida½ kilesavaµµa½ an±dik±labh±vita½ mayha½ anavasesa½ pah²na½, aho suppah²nan”ti uppannap²tip±mojjo ud±na½ ud±nesi. Tena vutta½– “atha kho bhagav± attano papañcasaññ±saªkh±pah±na½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nes²”ti.
Tattha yassa papañc± µhiti ca natth²ti yasm± bhagav± att±nameva para½ viya katv± niddisati tasm± yassa aggapuggalassa vuttalakkhaº± papañc±, tehi kat± sa½s±re µhiti ca natthi. Nettiya½ pana “µhiti n±ma anusayo”ti (netti. 27) vutta½. Anusayo hi bhavapavattiy± m³lanti. Satte sa½s±re papañcent²ti papañc±. “Papañcaµµhit²”ti ca p±µho. Tassattho– papañc±na½ µhiti vijjam±nat± maggena asamucchedo papañcaµµhiti, papañc± eva v± avasiµµhakusal±kusalavip±k±na½ pavattiy± hetubh±vato vaµµassa µhiti papañcaµµhiti, s± yassa aggapuggalassa natthi. Sand±na½ palighañca v²tivattoti yo bandhanaµµhena sant±nasadisatt± “sand±nan”ti laddhan±m± taºh±diµµhiyo, nibb±nanagarapavesanisedhanato palighasadisatt± palighasaªkh±ta½ avijjañca v²tivatto sav±sanapah±nena visesato atikkanto. Apare pana kodha½ “sand±nan”ti vadanti, ta½ na gahetabba½. So hi “par±bhisajjan²”ti vuttoti.
Ta½ nittaºha½ muni½ carantanti ta½ sabbath±pi taºh±bh±vena nittaºha½, ubhayalokamunanato attahitaparahitamunanato ca muni½, ekanteneva sabbasattahitattha½ cat³hi iriy±pathehi n±n±sam±pattic±rehi anaññas±dh±raºena ñ±ºac±rena ca caranta½. N±vaj±n±ti sadevakopi lokoti sabbo sapaññaj±tiko sattaloko sadevakopi sabrahmakopi na kad±cipi avaj±n±ti na paribhoti, atha kho ayameva loke aggo seµµho uttamo pavaroti garu½ karonto sakkacca½ p³j±sakk±ranirato hot²ti.

Sattamasuttavaººan± niµµhit±.