4. Anuruddhattheravatthu
Yass±sav±ti ima½ dhammadesana½ satth± ve¼uvane viharanto anuruddhatthera½ ±rabbha kathesi. Ekasmiñhi divase thero jiººac²varo saªk±rak³µ±d²su c²vara½ pariyesati. Tassa ito tatiye attabh±ve pur±ºadutiyik± t±vati½sabhavane nibbattitv± j±lin² n±ma devadh²t± ahosi. S± thera½ co¼ak±ni pariyesam±na½ disv± therassa atth±ya terasahatth±yat±ni catuhatthavitthat±ni t²ºi dibbaduss±ni gahetv± “sac±ha½ im±ni imin± n²h±rena dass±mi, thero na gaºhissat²”ti cintetv± tassa co¼ak±ni pariyesam±nassa purato ekasmi½ saªk±rak³µe yath± nesa½ dasantamattameva paññ±yati, tath± µhapesi. Thero tena maggena co¼akapariyesam±na½ caranto nesa½ dasanta½ disv± tattheva gahetv± ±ka¹¹ham±no vuttappam±º±ni dibbaduss±ni disv± “ukkaµµhapa½suk³la½ vata idan”ti ±d±ya pakk±mi. Athassa c²varakaraºadivase satth± pañcasatabhikkhupariv±ro vih±ra½ gantv± nis²di, as²timah±ther±pi tattheva nis²di½su, c²vara½ sibbetu½ mah±kassapatthero m³le nis²di, s±riputtatthero majjhe, ±nandatthero agge, bhikkhusaªgho sutta½ vaµµesi, satth± s³cip±sake ±vuºi, mah±moggall±natthero yena yena attho, ta½ ta½ upanento vicari. Devadh²t±pi antog±ma½ pavisitv± “bhont± ayyassa no anuruddhattherassa c²vara½ karonto satth± as²timah±s±vakaparivuto pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ vih±re nis²di, y±gu-±d²ni ±d±ya vih±ra½ gacchath±”ti bhikkha½ sam±dapesi. Mah±moggall±nattheropi antar±bhatte mah±jambupesi½ ±hari, pañcasat± bhikkh³ parikkh²ºa½ kh±ditu½ n±sakkhi½su. Sakko c²varakaraºaµµh±ne bh³miparibhaº¹amak±si, bh³mi alattakarasarañjit± viya ahosi. Bhikkh³hi paribhutt±vases±na½ y±gukhajjakabhatt±na½ mah±r±si ahosi. Bhikkh³ ujjh±yi½su “ettak±na½ bhikkh³na½ ki½ eva½bahukehi y±gu-±d²hi, nanu n±ma pam±ºa½ sallakkhetv± ettaka½ n±ma ±harath±”ti ñ±tak± ca upaµµh±k± ca vattabb± siyu½, anuruddhatthero attano ñ±ti-upaµµh±k±na½ bahubh±va½ ñ±petuk±mo maññe”ti, atha ne satth± “ki½, bhikkhave, katheth±”ti pucchitv±, “bhante, ida½ n±m±”ti vutte “ki½ pana tumhe, bhikkhave, ‘ida½ anuruddhena ±har±pitan’ti maññath±”ti? “¾ma, bhante”ti. “Na, bhikkhave, mama putto anuruddho evar³pa½ vadeti. Na hi kh²º±sav± paccayapaµisa½yutta½ katha½ kathenti, aya½ pana piº¹ap±to devat±nubh±vena nibbatto”ti anusandhi½ ghaµetv± dhamma½ desento ima½ g±tham±ha– 93. “Yass±sav± parikkh²º±, ±h±re ca anissito;
suññato animitto ca, vimokkho yassa gocaro;
±k±seva sakunt±na½, pada½ tassa durannayan”ti.
Tattha yass±sav±ti yassa catt±ro ±sav± parikkh²º±. ¾h±re ca anissitoti ±h±rasmiñca taºh±diµµhinissayehi anissito. Pada½ tassa durannayanti yath± ±k±se gacchant±na½ sakuº±na½ “imasmi½ µh±ne p±dehi akkamitv± gat±, ida½ µh±na½ urena paharitv± gat±, ida½ s²sena, ida½ pakkheh²”ti na sakk± ñ±tu½, evameva evar³passa bhikkhuno “nirayapadena v± gato, tiracch±nayonipadena v±”ti-±din± nayena pada½ paññ±petu½ n±ma na sakkoti. Desan±vas±ne bah³ sot±patti phal±d²ni p±puºi½s³ti.
Anuruddhattheravatthu catuttha½.