17. S±riputtattheravatthu

Akkodhananti ima½ dhammadesana½ satth± ve¼uvane viharanto s±riputtatthera½ ±rabbha kathesi.
Tad± kira thero pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ piº¹±ya caranto n±lakag±me m±tu gharadv±ra½ agam±si. Atha na½ s± nis²d±petv± parivisam±n± akkosi– “ambho, ucchiµµhakh±daka ucchiµµhakañjiya½ alabhitv± paragharesu u¼uªkapiµµhena ghaµµitakañjiya½ paribhuñjitu½ as²tikoµidhana½ pah±ya pabbajitosi, n±sitamh± tay±, bhuñj±hi d±n²”ti. Bhikkh³nampi bhatta½ dadam±n± “tumhehi mama putto attano c³¼upaµµh±ko kato, id±ni bhuñjath±”ti vadeti. Thero bhikkha½ gahetv± vih±rameva agam±si. Ath±yasm± r±hulo satth±ra½ piº¹ap±tena ±pucchi. Atha na½ satth± ±ha– “r±hula, kaha½ gamitth±”ti? “Ayyik±ya g±ma½, bhante”ti. “Ki½ pana te ayyik±ya upajjh±yo vutto”ti? “Ayyik±ya me, bhante, upajjh±yo akkuµµho”ti. “Kinti vatv±”ti? “Ida½ n±ma, bhante”ti. “Upajjh±yena pana te ki½ vuttan”ti? “Na kiñci, bhante”ti. Ta½ sutv± bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½, “±vuso, acchariy± vata s±riputtattherassa guº±, eva½n±massa m±tari akkosantiy± kodhamattampi n±hos²”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte, “bhikkhave, kh²º±sav± n±ma akkodhan±va hont²”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
400. “Akkodhana½ vatavanta½, s²lavanta½ anussada½;
danta½ antimas±r²ra½, tamaha½ br³mi br±hmaºan”ti.
Tattha vatavantanti dhutavatena, samann±gata½ catup±risuddhis²lena s²lavanta½, taºh±-ussad±bh±vena anussada½ , cha¼indriyadamanena danta½, koµiya½ µhitena attabh±vena antimasar²ra½ tamaha½ br±hmaºa½ vad±m²ti attho.
Desan±vas±ne bah³ sot±pattiphal±d²ni p±puºi½s³ti.

S±riputtattheravatthu sattarasama½.