Yath± pure tath± pacch±ti yath± chandasam±dhi-±dicatubbidhasam±dhissa pubbeniv±s±nussatiñ±º±nuparivattibh±vena pure at²t±su j±t²su asaªkhyeyyesupi sa½vaµµavivaµµesu attano khandhapaµibaddhassa, paresa½ khandhapaµibaddhassa ca suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhana½ tath± tath±vuttasam±dhissa an±gata½sañ±º±nuparivattibh±vena pacch± an±gat±su j±t²su asaªkhyeyyesupi sa½vaµµavivaµµesu attano khandhapaµibaddhassa, paresa½ khandhapaµibaddhassa ca suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhananti attho daµµhabbo. Yath± pacch± tath± pureti yath± yath±vuttasam±dhissa cetopariyañ±º±nuparivattibh±vena an±gatesu sattasuyeva divasesu parasatt±na½yeva cittassa suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhana½, tath± tath±vuttasam±dhissa pure at²tesu sattasuyeva divasesu parasatt±na½yeva cittassa suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhananti attho.
Yath± div± tath± rattinti yath± cakkhumant±na½ satt±na½ divasabh±ge s³riy±lokena andhak±rassa viddha½sitatt± ±p±thagata½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ manoviññ±ºenapi suviññeyya½, tath± rattibh±ge caturaªgasamann±gatepi andhak±re vattam±ne yath±vuttasam±dhissa dibbacakkhuñ±º±nuparivattibh±vena r³p±yatanassa suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhana½. Yath± ratti½ tath± div±ti yath± rattibh±ge caturaªgasamann±gatepi andhak±re yath±vuttasam±dhissa dibbacakkhuñ±º±nuparivattibh±vena r³p±yatanassa suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhana½, tath± divasabh±ge sukhumassa r³p±yatanassa v± kenaci p±k±r±din± tirohitassa r³p±yatanassa v± atid³raµµh±ne pavattassa r³p±yatanassa v± yath±vuttasam±dhissa dibbacakkhuñ±º±nuparivattibh±vena suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhananti attho daµµhabbo.
Yath± yath±vuttasam±dhissa divasabh±ge dibbasotañ±º±nuparivattibh±vena sukhumassa sadd±yatanassa v± kenaci p±k±r±din± tirohitassa sadd±yatanassa v± atid³raµµh±ne pavattassa sadd±yatanassa v± suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhana½, tath± rattibh±gepi yath±vuttasam±dhissa dibbasotañ±º±nuparivattibh±vena sukhumassa sadd±yatanassa v± kenaci p±k±r±din± tirohitassa sadd±yatanassa v± atid³raµµh±ne pavattassa sadd±yatanassa v± suµµhu paµivijjhanameva, na duppaµivijjhananti aya½ nayopi netabbo. Tena vutta½ aµµhakath±ya½
“Yath± pureti yath± sam±dhissa pubbeniv±s±nussatiñ±º±nuparivattibh±ven±”ti-±di½ vatv± “yath± ca r³p±yatane vutta½, tath± sam±dhissa dibbasotañ±º±nuparivattit±ya sadd±yatane ca netabban”ti (netti. aµµha. 14).
“ѱºam³lak±disam±dhin± pubbeniv±s±nussatiñ±º±nuparivattibh±v±disahitena ki½ bh±vet²”ti pucchitabbatt± “iti vivaµen±”ti-±di vutta½. Tattha it²ti eva½ vuttappak±rena. Apariyonaddhen±ti n²varaº±divigamanena. Sappabh±sa½ cittanti iddhip±dasampayutta½ maggacitta½ bh±veti. Iddhip±dasampayutte maggacitte uppajjam±ne hi maggacittasahabh³ni kusal±ni saddhindriyav²riyindriyasatindriyasam±dhindriyapaññindriyabh³t±ni pañcindriy±ni uppajjanti. Maggacitte nirujjham±ne anuppajjanabh±vena nirujjhanti ekacittakkhaºikatt±. Eva½ maggaviññ±ºassa nirodh± paññ± ca sati ca nirujjhat²ti yojan±.
“Kassa viññ±ºassa nirodh± n±mar³pa½ nirujjhat²”ti vattabbatt± “n±mar³pañc±”ti-±di vutta½, paµisandhiviññ±ºassa nirodh± n±mar³pañca nirujjhat²ti vutta½ hoti. Atha v± “viññ±ºassa nirodh± paññ± ca sati c±ti vutt±ni pañcindriy±ni eva½ nirujjhant²”ti vattabbatt± n±mar³pañca nirujjhati, nirujjham±na½ pana n±mar³pa½ paµisandhiviññ±ºassa nirodh± nirujjhat²ti dassetu½ “n±mar³pañc±”ti-±di vutta½. Tattha n±mar³pañc±ti maggena taºh±-avijj±dike anupacchinne uppajjan±raha½ vedan±dikkhandhattaya½, bh³tup±d±r³pañca. Viññ±ºahetukanti uppajjan±raha½ paµisandhiviññ±ºa½ hetu assa n±mar³pass±ti viññ±ºahetuka½. Viññ±ºapaccay± nibbattanti viññ±ºena paccayena nibbatta½. Tass±ti uppajjan±rahassa paµisandhiviññ±ºassa. Het³ti taºh±-avijj±diko kileso. Viññ±ºanti uppajjan±raha½ paµisandhiviññ±ºa½. An±h±ranti appaccaya½. Anabhinanditanti k±mataºh±d²hi anabhinanditabba½. Appaµisandhikanti punabbhav±bhisandahanarahita½. Nti t±disa½ viññ±ºa½. Ahet³ti natthi hetusaªkh±ta½ paµisandhiviññ±ºa½ imassa n±mar³pass±ti ahetu. Appaccayanti sah±yavirahena natthi paccay± saªkh±r± imass±ti appaccaya½. Eva½ paµisandhiviññ±ºassa nirodh± n±mar³pañca nirujjhat²ti.
“Paññ±sat²nañceva n±mar³passa ca vuttappak±rena nirujjhanabh±vo katha½ amhehi saddahitabbo”ti vattabbatt± “ten±ha bhagav±”ti-±di vutta½. Vattabb±k±rena paññ±sat²nañceva n±mar³passa ca nirujjhanabh±vaj±nanako bhagav± yath±nirujjhanabh±vad²paka½ “yameta½…pe… ettheta½ uparujjhat²”ti g±th±vacana½ ±ha. Tena g±th±vacanena tumhehi may± vutto nirujjhanabh±vo saddahitabboyev±ti. Etth±pi paññ±satin±mar³p±na½ nirujjhana½ aj±nantena tattha v± sa½sayantena ajitena pucchitabbatt± “adiµµhajotan± pucch±ti v± diµµhasa½sandan± pucch±ti v± paññ±d²na½ anekatthatt± dhammato v± anek±dhiµµh±n± pucch±ti v± dhamm±dhiµµh±n± pucch±”ti v± iccevam±dipucch±vicayo niddh±retabbo. “Sar³padassanavissajjananti v± anek±dhiµµh±navissajjananti v± dhamm±dhiµµh±navissajjanan”ti v± iccevam±divissajjanavicayo niddh±retabbo.
Eva½ satt±dhiµµh±n±dipucch±vissajjan±ni ceva dhamm±dhiµµh±n±dipucch±vissajjan±ni ca visu½ visu½ dassetv± pucch±vicayo ceva vissajjanavicayo ca ±cariyena vibhatto, amhehi ca ñ±to, “satt±dhiµµh±nadhamm±dhiµµh±nesu ekato dassitesu pucch±vissajjanesu katha½ pucch±vicayo ceva vissajjanavicayo ca amhehi viññ±tabbo”ti pucchitabbatt± satt±dhiµµh±nadhamm±dhiµµh±na½ puccha½ n²haritv± tattha vicaya½ vibhajanto “ye ca saªkhatadhamm±se”ti-±dim±ha. Aµµhakath±ya½ pana–
“Eva½ anusandhipucchampi dassetv± heµµh± satt±dhiµµh±n±, dhamm±dhiµµh±n± ca pucch± visu½ visu½ dassit±ti id±ni t± saha dassetu½ “ye ca saªkhatadhamm±se’ti-±di ±raddhan”ti (netti. aµµha. 14)–

Vutta½. Tass±ya½ attho– idha s±sane ye arahanto saªkhatadhamm± honti, puth³ bah³yeva satta jan± sekkh± s²l±disikkham±n± honti, tesa½ arahant±vañceva sekkh±nañca iriya½ paµipatti½ me½ mah± puµµho nipako tva½ bhagav± pabr³hi m±risa iti ±yasm± ajito pucchanto ±h±ti.

15. Tassa½ g±th±ya½ “kittak±ni pucchit±n²”ti vattabbatt± “im±n²”ti-±di vutta½. Padatth±nur³pa½ pucchitabbatt± “im±ni t²ºi pad±ni pucchit±n²”ti vutta½. “Ye ca …pe… m±ris±”ti g±th±ya½ ye pañh± pucchit±, te pañh± tayo honti, “kissa kena k±raºena tayo hont²”ti pucchitabbatt± “kissa…pe… yogen±”ti vutta½. Sekkh± ariy± ca asekkh± ariy± ca vipassan±pubbaªgama½ pah±nañc±ti sekh±sekhavipassan±pubbaªgamappah±n±ni, tesa½ yogoti sekh±…pe… yogo, tena sekh±…pe… yogena. Eva½ pucch±vidhin± hi yasm± “ye ca saªkhatadhamm±se…pe… m±ris±”ti g±tham±ha, tasm± tayo pañh± hont²ti daµµhabb±.
“Ye ca saªkhatadhamm±se”ti imin± asekkh±na½ arahatta½ pucchati, “ye ca sekkh± puth³ idh±”ti imin± sekkh±sekkh±na½ sekkhasikkhana½ pucchati, “tesa½ me nipako iriya½, puµµho pabr³hi m±ris±”ti imin± sekkh±sekkh±na½ vipassan± pubbabh±ge tadaªgappah±na½ pucchati. “Adiµµhajotan± pucch±ti v± diµµhasa½sandan± pucch±ti v± satt±dhiµµh±n± pucch±ti v± anek±dhiµµh±n± pucch±”ti v± iccevam±dipucch±vicayo niddh±retabbo.
Sattadhamm±dhiµµh±na½ puccha½ n²haritv± pucch±vicayo ±cariyena vibhatto, amhehi ca ñ±to, “tassa½ pucch±ya½ katam± vissajjan±g±th±”ti pucchitabbatt± “tattha vissajjan±”ti-±di ±raddha½. Tatth±ti tassa½ g±th±ya½. “K±mesu…pe… paribbaje”ti vissajjan±g±th± bhagavat± vutt±. K±mes³ti k±m²yant²ti k±m±, tesu k±mesu. Vatthuk±mesu kilesak±mena paº¹itehi n±bhigijjheyya. Manas± n±vilosiy±ti ±vilabh±vakare by±p±davitakk±dayo ceva k±yaduccarit±dayo ca dhamme pajahanto paº¹ito manas± an±vilo suppasanno bhaveyya. Kusalo sabbadhamm±nanti sabbadhamm±na½ aniccat±din± paritulitatt± aniccat±d²su pañcasu khandhesu kusalo cheko. Satoti kes±d²su sarat²ti sato. Bhikkh³ti saªkhatadhamme bhay±dito ikkhat²ti bhikkhu. Paribbajeti tadaªgavikkhambhanasamucchedappah±nabh±vena kilesak±mavatthuk±me pari samantato vajjeyya.
Pucch±g±th±ya½ “nipako”ti padena pasa½sitena bhagavat± vissajjan±g±th± vutt±, tassa bhagavato yena an±varaºañ±ºena ukka½sagatena pakkabh±vo dassito, ta½ an±varaºañ±ºa½ t±va k±yakamm±dibhedehi vibhajitv± dassento “bhagavato sabba½ k±yakamman”ti-±dim±ha. Tattha an±varaºañ±ºena j±nitv± kata½ sabba½ k±yakamma½ ñ±ºapubbaªgama½ ñ±º±nuparivatti. Esa nayo sesesupi. At²te a½seti at²tabhave saparakkhandh±dike koµµh±se aññ±ºena appaµihata½ bhagavato ñ±ºadassana½. An±gate a½seti an±gatabhave saparakkhandh±dike koµµh±se. Paccuppanne a½seti paccuppanne bhave saparakkhandh±dike koµµh±se.
“ѱºadassanassa katarasmi½ paµigh±to”ti pucchitabbatt± puccha½ µhapetv± paµigh±tavisaya½ dassetu½ “ko c±”ti-±di vutta½. Atha v± “paccuppannabhave saparakkhandh±dike koµµh±se aññesampi ñ±ºadassana½ bhaveyya, tadanus±rena at²t±n±gatakoµµh±sesupi katarasmi½ aññesa½ ñ±ºadassanassa paµigh±to bhaveyy±”ti pucchitabbatt± puccha½ µhapetv± paµigh±tavisaya½ niyametv± dassetu½ “ko c±”ti vutta½. Tattha ko c±ti kva katarasmi½ samaye aññesa½ ñ±ºadassanassa paµigh±to bhaveyy±ti pucchi.
Anicce, dukkhe, anattaniye ca aññesa½ aññ±ºa½ ya½ adassana½ atthi, aññ±º±dassanasaªkh±to sabh±vo ñ±ºadassanassa paµigh±to bhavati, na saparakkhandh±didassanamattapaµigh±to. Etena aniccato lakkhaºattaye pavattassa ñ±ºadassanassa aññesa½ durabhisambhava½, bhagavato ca ñ±ºadassanassa aññehi as±dh±raºata½ dasseti. Bhagavato hi lakkhaºattayavibh±vanena veneyy± catusaccappaµivedha½ labhanti. “Bhagavato ñ±ºadassanapaµigh±t±bh±vena aññesañca ñ±ºadassanassa paµigh±tabh±vo katam±ya upam±ya amh±ka½ p±kaµo”ti vattabbabh±vato upam±ya p±kaµa½ k±tu½ “yath± idh±”ti-±di vutta½. Tattha idha sattaloke cakkhum± puriso ±k±se t±rak±ni passeyya, gaºanasaªketena “ettak±n²”ti no ca j±neyya yath±, eva½ aññesa½ ñ±ºadassanassa paµigh±to aya½ aññ±ºadassanasabh±vo bhavati.
Bhagavato pana tath± abh±vato kenaci aññ±ºena adassanena appaµihata½ ñ±ºadassana½ bhavat²ti attho daµµhabbo. “Bhagavato ñ±ºadassanassa appaµihatabh±vo kasm± amhehi saddahitabbo”ti pucchitabbatt± “an±varaºañ±ºadassan± hi buddh± bhagavanto”ti vutta½. “Nipakassa…pe… bhagavato an±varaºañ±ºa½ k±yakamm±dibhedehi ±cariyena vibhajitv± dassita½, amhehi ca ñ±ta½, pacch± g±th±ya ‘iriyan’ti padena pucchit± sekkh±sekkhapaµipad± katha½ vij±nitabb±”ti vattabbatt± sekkh±sekkhapaµipada½ dassetu½ “tattha sekhen±”ti-±di vutta½. Tattha tatth±ti tasmi½ vissajjane. Sekhen±ti sikkhanas²lena puggalena rajan²yesu r³p±rammaº±d²su dhammesu gedh± citta½ rakkhitabba½, pariyuµµh±n²yesu ±gh±tavatth³su dos± citta½ rakkhitabba½.