10. Catuttha-an±gatabhayasuttavaººan±
80. Dasame pañcavidhena sa½saggen±ti “savanasa½saggo, dassanasa½saggo, samull±pasa½saggo, sambhogasa½saggo, k±yasa½saggo”ti eva½ vuttena pañcavidhena sa½saggena. Sa½sajjati eten±ti sa½saggo, r±go. Savanahetuko, savanavasena v± pavatto sa½saggo savanasa½saggo. Esa nayo sesesupi. K±yasa½saggo pana k±yapar±m±so. Tesu parehi v± kathiyam±na½ r³p±disampatti½ attan± v± sitalapitag²tasadda½ suºantassa sotaviññ±ºav²thivasena uppanno r±go savanasa½saggo n±ma. Visabh±gar³pa½ olokentassa pana cakkhuviññ±ºav²thivasena uppanno r±go dassanasa½saggo n±ma. Aññamañña-±l±pasall±pavasena uppannar±go samull±pasa½saggo n±ma. Bhikkhuno bhikkhuniy± santaka½, bhikkhuniy± bhikkhussa santaka½ gahetv± paribhogakaraºavasena uppannar±go sambhogasa½saggo n±ma. Hatthagg±h±divasena uppanno r±go k±yasa½saggo n±ma. Anekavihitanti annasannidhip±nasannidhivatthasannidhiy±nasannidhisayanasannidhigandhasannidhi- ±misasannidhivasena anekappak±ra½. Sannidhikatass±ti etena “sannidhik±raparibhogan”ti (dha. sa. tikam±tik± 10) ettha k±ra-saddassa kammatthata½ dasseti. Yath± v± “±caya½ g±mino”ti vattabbe anun±sikalopena “±cayag±mino”ti niddeso kato, eva½ “sannidhik±ra½ paribhogan”ti vattabbe anun±sikalopena “sannidhik±raparibhogan”ti vutta½, sannidhi½ katv± paribhoganti attho. “Sannidhikatassa paribhogan”ti ettha (d². ni. aµµha. 1.12) pana duvidh± kath± vinayavasena sallekhavasena ca. Vinayavasena t±va ya½ kiñci anna½ ajja paµiggahita½ aparajju sannidhik±ra½ hoti, tassa paribhoge p±cittiya½. Attan± laddha½ pana s±maºer±na½ datv± tehi laddha½ v± p±petv± dutiyadivase bhuñjitu½ vaµµati, sallekho pana na hoti. P±nasannidhimhipi eseva nayo. Vatthasannidhimhi anadhiµµhit±vikappita½ sannidhi ca hoti, sallekhañca kopeti. Aya½ nippariy±yakath±. Pariy±yato pana tic²varasantuµµhena bhavitabba½, catuttha½ labhitv± aññassa d±tabba½. Sace yassa kassaci d±tu½ na sakkoti, yassa pana d±tuk±mo hoti, so uddesatth±ya v± paripucchatth±ya v± gato, ±gatamatte d±tabba½, ad±tu½ na vaµµati. C²vare pana appahonte, satiy± v± pacc±s±ya anuññ±tak±la½ µhapetu½ vaµµati. S³cisuttac²varak±rak±na½ al±bhe tatopi vinayakamma½ katv± µhapetu½ vaµµati “imasmi½ jiººe puna ²disa½ kuto labhiss±m²”ti pana µhapetu½ na vaµµati, sannidhi ca hoti, sallekhañca kopeti. Y±nasannidhimhi y±na½ n±ma vayha½ ratho sakaµa½ sandam±nik± p±µaªk²ti. Na paneta½ pabbajitassa y±na½, up±hana½ pana y±na½. Ekabhikkhussa hi eko araññav±satth±ya, eko dhotap±dakatth±y±ti ukka½sato dve up±hanasaªgh±µak± vaµµanti, tatiya½ labhitv± aññassa d±tabbo. “Imasmi½ jiººe añña½ kuto labhiss±m²”ti µhapetu½ na vaµµati, sannidhi ca hoti, sallekhañca kopeti. Sayanasannidhimhi sayananti mañco. Ekassa bhikkhuno eko sayanagabbhe, eko div±µµh±neti ukka½sato dve mañc± vaµµanti. Tato uttari½ labhitv± aññassa bhikkhuno, gaºassa v± d±tabbo, ad±tu½ na vaµµati, sannidhi ceva hoti, sallekho ca kuppati. Gandhasannidhimhi bhikkhuno kaº¹ukacchuchavidos±di-±b±dhe sati gandh± vaµµanti. Gandhatthikena gandhañca ±har±petv± tasmi½ roge v³pasante aññesa½ v± ±b±dhik±na½ d±tabba½, dv±re pañcaªguligharadh³pan±d²su v± upanetabba½. “Puna roge sati bhavissat²”ti µhapetu½ na vaµµati, gandhasannidhi ca hoti, sallekhañca kopeti. ¾misanti vutt±vasesa½ daµµhabba½. Seyyathida½– idhekacco bhikkhu “tath±r³pe k±le upak±r±ya bhavissant²”ti tilataº¹ulamuggam±san±¼ikeraloºamacchasappitelakul±labh±jan±d²ni ±har±petv± µhapeti. So vassak±le k±lasseva s±maºerehi y±gu½ pac±petv± paribhuñjitv± “s±maºera udakakaddame dukkha½ g±ma½ pavisitu½, gaccha asukakula½ gantv± mayha½ vih±re nisinnabh±va½ ±rocehi, asukakulato dadhi-±d²ni ±har±”ti peseti. Bhikkh³hi “ki½, bhante g±ma½ pavisiss±m±”ti vuttepi “duppaveso, ±vuso, id±ni g±mo”ti vadati. Te “hotu, bhante, acchatha tumhe, maya½ bhikkha½ pariyesitv± ±hariss±m±”ti gacchanti. Atha s±maºero dadhi-±d²ni ±haritv± bhattañca byañjanañca samp±detv± upaneti, ta½ bhuñjantasseva upaµµh±k± bhatta½ pahiºanti, tatopi man±paman±pa½ bhuñjati. Atha bhikkh³ piº¹ap±ta½ gahetv± ±gacchanti, tatopi man±paman±pa½ bhuñjatiyeva. Eva½ catum±sampi v²tin±meti. Aya½ vuccati bhikkhu muº¹akuµumbikaj²vika½ j²vati, na samaºaj²vikanti. Evar³po ±misasannidhi n±ma hoti. Bhikkhuno pana vasanaµµh±ne ek± taº¹ulan±¼i eko gu¼apiº¹o ku¹uvamatta½ sapp²ti ettaka½ nidhetu½ vaµµati ak±le sampattacor±na½ atth±ya. Te hi ettaka½ ±misapaµisanth±ra½ alabhant± j²vit± voropeyyu½, tasm± sace hi ettaka½ natthi, ±har±petv±pi µhapetu½ vaµµati. Aph±sukak±le ca yadettha kappiya½, ta½ attan±pi paribhuñjitu½ vaµµati. Kappiyakuµiya½ pana bahu½ µhapentassapi sannidhi n±ma natthi.
Catuttha-an±gatabhayasuttavaººan± niµµhit±.
Yodh±j²vavaggavaººan± niµµhit±.