10. ľdhipateyyasutta˝

40. “T˛şim±ni bhikkhave, ±dhipateyy±ni. Katam±ni t˛şi? Att±dhipateyya˝, lok±dhipateyya˝, dhamm±dhipateyya˝. Katamańca, bhikkhave, att±dhipateyya˝? Idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkhamłlagato v± suńń±g±ragato v± iti paµisańcikkhati– ‘na kho pan±ha˝ c˛varahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Na pişąap±tahetu, na sen±sanahetu, na itibhav±bhavahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Api ca khomhi otişşo j±tiy± jar±ya maraşena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi, dukkhotişşo dukkhapareto. Appeva n±ma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriy± pańń±yeth±ti. Ahańceva kho pana y±disake [y±disake v± (s˛. p˛. ka.)] k±me oh±ya ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito t±disake v± [ca (ka.)] k±me pariyeseyya˝ tato v± [ca (ka.)] p±piµµhatare, na meta˝ patirłpan’ti. So iti paµisańcikkhati– ‘±raddha˝ kho pana me v˛riya˝ bhavissati asall˛na˝, upaµµhit± sati asammuµµh±, passaddho k±yo as±raddho, sam±hita˝ citta˝ ekaggan’ti. So att±na˝yeva adhipati˝ karitv± akusala˝ pajahati, kusala˝ bh±veti, s±vajja˝ pajahati, anavajja˝ bh±veti, suddha˝ att±na˝ pariharati. Ida˝ vuccati, bhikkhave, att±dhipateyya˝.
“Katamańca, bhikkhave, lok±dhipateyya˝? Idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkhamłlagato v± suńń±g±ragato v± iti paµisańcikkhati– ‘na kho pan±ha˝ c˛varahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Na pişąap±tahetu, na sen±sanahetu, na itibhav±bhavahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Api ca khomhi otişşo j±tiy± jar±ya maraşena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi, dukkhotişşo dukkhapareto. Appeva n±ma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriy± pańń±yeth±’ti. Ahańceva kho pana eva˝ pabbajito sam±no k±mavitakka˝ v± vitakkeyya˝, by±p±davitakka˝ v± vitakkeyya˝, vihi˝s±vitakka˝ v± vitakkeyya˝, mah± kho pan±ya˝ lokasanniv±so. Mahantasmi˝ kho pana lokasanniv±se santi samaşabr±hmaş± iddhimanto dibbacakkhuk± paracittaviduno. Te dłratopi passanti, ±sann±pi na dissanti, cetas±pi citta˝ paj±nanti [j±nanti (ka.)]. Tepi ma˝ eva˝ j±neyyu˝– ‘passatha, bho, ima˝ kulaputta˝ saddh± ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito sam±no vokişşo viharati p±pakehi akusalehi dhammeh˛’ti. Devat±pi kho santi iddhimantiniyo dibbacakkhuk± paracittaviduniyo. T± dłratopi passanti, ±sann±pi na dissanti, cetas±pi citta˝ j±nanti. T±pi ma˝ eva˝ j±neyyu˝– ‘passatha, bho, ima˝ kulaputta˝ saddh± ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito sam±no vokişşo viharati p±pakehi akusalehi dhammeh˛’ti. So iti paµisańcikkhati– ‘±raddha˝ kho pana me v˛riya˝ bhavissati asall˛na˝, upaµµhit± sati asammuµµh±, passaddho k±yo as±raddho, sam±hita˝ citta˝ ekaggan’ti. So loka˝yeva adhipati˝ karitv± akusala˝ pajahati, kusala˝ bh±veti, s±vajja˝ pajahati, anavajja˝ bh±veti, suddha˝ att±na˝ pariharati. Ida˝ vuccati, bhikkhave, lok±dhipateyya˝.
“Katamańca, bhikkhave, dhamm±dhipateyya˝? Idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkhamłlagato v± suńń±g±ragato v± iti paµisańcikkhati– ‘na kho pan±ha˝ c˛varahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Na pişąap±tahetu, na sen±sanahetu, na itibhav±bhavahetu ag±rasm± anag±riya˝ pabbajito. Api ca khomhi otişşo j±tiy± jar±ya maraşena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi, dukkhotişşo dukkhapareto. Appeva n±ma imassa kevalassa dukkhakkhandhassa antakiriy± pańń±yeth±ti. Sv±kkh±to bhagavat± dhammo sandiµµhiko ak±liko ehipassiko opaneyyiko paccatta˝ veditabbo vińńłh˛ti. Santi kho pana me sabrahmac±r˛ j±na˝ passa˝ viharanti. Ahańceva kho pana eva˝ sv±kkh±te dhammavinaye pabbajito sam±no kus˛to vihareyya˝ pamatto, na meta˝ assa patirłpan’ti. So iti paµisańcikkhati– ‘±raddha˝ kho pana me v˛riya˝ bhavissati asall˛na˝, upaµµhit± sati asammuµµh±, passaddho k±yo as±raddho, sam±hita˝ citta˝ ekaggan’ti. So dhamma˝yeva adhipati˝ karitv± akusala˝ pajahati, kusala˝ bh±veti, s±vajja˝ pajahati, anavajja˝ bh±veti, suddha˝ att±na˝ pariharati. Ida˝ vuccati, bhikkhave, dhamm±dhipateyya˝. Im±ni kho, bhikkhave, t˛şi ±dhipateyy±n˛”ti.
“Natthi loke raho n±ma, p±pakamma˝ pakubbato;
att± te purisa j±n±ti, sacca˝ v± yadi v± mus±.
“Kaly±şa˝ vata bho sakkhi, att±na˝ atimańńasi;
yo santa˝ attani p±pa˝, att±na˝ parigłhasi.
“Passanti dev± ca tath±gat± ca,
lokasmi˝ b±la˝ visama˝ caranta˝;
tasm± hi att±dhipateyyako ca [att±dhipako sako care (s˛. sy±. ka˝. p˛.)],
lok±dhipo ca nipako ca jh±y˛.
“Dhamm±dhipo ca anudhammac±r˛,
na h˛yati saccaparakkamo muni;
pasayha m±ra˝ abhibhuyya antaka˝,
yo ca phus˛ j±tikkhaya˝ padh±nav±;
so t±diso lokavidł sumedho,
sabbesu dhammesu atammayo mun˛”ti. Dasama˝.

Devadłtavaggo catuttho.

Tassudd±na˝–
Brahma ±nanda s±riputto, nid±na˝ hatthakena ca;
dłt± duve ca r±j±no, sukhum±l±dhipateyyena c±ti.