7. Kath±vatthusuttavaººan±
68. Sattame kath±vatth³n²ti kath±k±raº±ni, kath±ya bh³miyo patiµµh±yoti attho. At²ta½ v±, bhikkhave, addh±nanti at²tamaddh±na½ n±ma k±lopi vaµµati khandh±pi. An±gatapaccuppannesupi eseva nayo. Tattha at²te kassapo n±ma samm±sambuddho ahosi, tassa kik² n±ma k±sikar±j± aggupaµµh±ko ahosi, v²sati vassasahass±ni ±yu ahos²ti imin± nayena kathento at²ta½ ±rabbha katha½ katheti n±ma. An±gate metteyyo n±ma buddho bhavissati, tassa saªkho n±ma r±j± aggupaµµh±ko bhavissati, as²ti vassasahass±ni ±yu bhavissat²ti imin± nayena kathento an±gata½ ±rabbha katha½ katheti n±ma. Etarahi asuko n±ma r±j± dhammikoti imin± nayena kathento paccuppanna½ ±rabbha katha½ katheti n±ma. Kath±sampayogen±ti kath±sam±gamena. Kacchoti kathetu½ yutto. Akacchoti kathetu½ na yutto. Eka½saby±karaº²ya½ pañhanti-±d²su, “cakkhu, aniccan”ti puµµhena, “±ma, aniccan”ti eka½seneva by±k±tabba½. Eseva nayo sot±d²su. Aya½ eka½saby±karaº²yo pañho. “Anicca½ n±ma cakkh³”ti puµµhena pana “na cakkhumeva, sotampi anicca½, gh±nampi aniccan”ti eva½ vibhajitv± by±k±tabba½. Aya½ vibhajjaby±karaº²yo pañho. “Yath± cakkhu, tath± sota½. Yath± sota½, tath± cakkh³”ti puµµhena “kenaµµhena pucchas²”ti paµipucchitv± “dassanaµµhena pucch±m²”ti vutte “na h²”ti by±k±tabba½. “Aniccaµµhena pucch±m²”ti vutte, “±m±”ti by±k±tabba½. Aya½ paµipucch±by±karaº²yo pañho. “Ta½ j²va½ ta½ sar²ran”ti-±d²ni puµµhena pana “aby±katameta½ bhagavat±”ti µhapetabbo, esa pañho na by±k±tabbo. Aya½ µhapan²yo pañho. Ýh±n±µh±ne na saºµh±t²ti k±raº±k±raºe na saºµh±ti. Tatr±ya½ nayo– sassatav±d² yuttena k±raºena pahoti ucchedav±di½ niggahetu½, ucchedav±d² tena niggayham±no “ki½ pan±ha½ uccheda½ vad±m²”ti sassatav±dibh±vameva d²peti, attano v±de patiµµh±tu½ na sakkoti. Eva½ ucchedav±dimhi pahonte sassatav±d², puggalav±dimhi pahonte suññatav±d², suññatav±dimhi pahonte puggalav±d²ti eva½ µh±n±µh±ne na saºµh±ti n±ma. Parikappe na saºµh±t²ti ida½ pañhapucchanepi pañhakathanepi labbhati. Katha½? Ekacco hi “pañha½ pucchiss±m²”ti kaºµha½ sodheti, so itarena “ida½ n±ma tva½ pucchissas²”ti vutto ñ±tabh±va½ ñatv± “na eta½, añña½ pucchiss±m²”ti vadati. Pañha½ puµµhopi “pañha½ kathess±m²”ti hanu½ sa½sodheti, so itarena “ida½ n±ma kathessas²”ti vutto ñ±tabh±va½ ñatv± “na eta½, añña½ kathess±m²”ti vadati. Eva½ parikappe na saºµh±ti n±ma. Aññ±tav±de na saºµh±t²ti aññ±tav±de j±nitav±de na saºµh±ti. Katha½? Ekacco pañha½ pucchati, ta½ itaro “man±po tay± pañho pucchito, kaha½ te esa uggahito”ti vadati. Itaro pucchitabbaniy±meneva pañha½ pucchitv±pi tassa kath±ya “apañha½ nu kho pucchitan”ti vimati½ karoti. Aparo pañha½ puµµho katheti, tamañño “suµµhu te pañho kathito, kattha te uggahito, pañha½ kathentena n±ma eva½ kathetabbo”ti vadati. Itaro kathetabbaniy±meneva pañha½ kathetv±pi tassa kath±ya “apañho nu kho may± kathito”ti vimati½ karoti. Paµipad±ya na saºµh±t²ti paµipattiya½ na tiµµhati, vatta½ aj±nitv± apucchitabbaµµh±ne pucchat²ti attho. Aya½ pañho n±ma cetiyaªgaºe pucchitena na kathetabbo, tath± bhikkh±c±ramagge g±ma½ piº¹±ya caraºak±le. ¾sanas±l±ya nisinnak±le y±gu½ v± bhatta½ v± gahetv± nisinnak±le paribhuñjitv± nisinnak±le div±vih±raµµh±nagamanak±lepi. Div±µµh±ne nisinnak±le pana ok±sa½ k±retv±va pucchantassa kathetabbo, ak±retv± pucchantassa na kathetabbo. Ida½ vatta½ aj±nitv± pucchanto paµipad±ya na saºµh±ti n±ma. Eva½ sant±ya½, bhikkhave, puggalo akaccho hot²ti, bhikkhave, eta½ imasmi½ ca k±raºe sati aya½ puggalo na kathetu½ yutto n±ma hoti. Ýh±n±µh±ne saºµh±t²ti sassatav±d² yuttena k±raºena pahoti ucchedav±di½ niggahetu½, ucchedav±d² tena niggayham±nopi “aha½ tay± satakkhattu½ niggayham±nopi ucchedav±d²yev±”ti vadati. Imin± nayena sassatapuggalasuññatav±d±d²supi nayo netabbo. Eva½ µh±n±µh±ne saºµh±ti n±ma. Parikappe saºµh±t²ti “pañha½ pucchiss±m²”ti kaºµha½ sodhento “tva½ ima½ n±ma pucchissas²”ti vutte, “±ma, eta½yeva pucchiss±m²”ti vadati. Pañha½ kathess±m²ti hanu½ sa½sodhentopi “tva½ ima½ n±ma kathessas²”ti vutte, “±ma, eta½yeva kathess±m²”ti vadati. Eva½ parikappe saºµh±ti n±ma. Aññ±tav±de saºµh±t²ti ima½ pañha½ pucchitv± “suµµhu te pañho pucchito, pucchantena n±ma eva½ pucchitabban”ti vutte sampaµicchati, vimati½ na upp±deti. Pañha½ kathetv±pi “suµµhu te pañho kathito, kathentena n±ma eva½ kathetabban”ti vutte sampaµicchati, vimati½ na upp±deti. Paµipad±ya saºµh±t²ti gehe nis²d±petv± y±gukhajjak±d²ni datv± y±va bhatta½ niµµh±ti, tasmi½ antare nisinno pañha½ pucchati Sappi-±d²ni bhesajj±ni aµµhavidh±ni p±nak±ni vatthacch±danam±l±gandh±d²ni v± ±d±ya vih±ra½ gantv± t±ni datv± div±µµh±na½ pavisitv± ok±sa½ k±retv± pañha½ pucchati. Evañhi vatta½ ñatv± pucchanto paµipad±ya saºµh±ti n±ma. Tassa pañha½ kathetu½ vaµµati. Aññenañña½ paµicarat²ti aññena vacanena añña½ paµicch±deti, añña½ v± pucchito añña½ katheti. Bahiddh± katha½ apan±met²ti ±gantukakatha½ ot±rento purimakatha½ bahiddh± apan±meti. Tatrida½ vatthu– bhikkh³ kira sannipatitv± eka½ dahara½, “±vuso, tva½ imañcimañca ±patti½ ±panno”ti ±ha½su. So ±ha– “bhante, n±gad²pa½ gatomh²”ti. ¾vuso na maya½ tava n±gad²pagamanena atthik±, ±patti½ pana ±pannoti pucch±m±ti. Bhante, n±gad²pa½ gantv± macche kh±dinti. ¾vuso, tava macchakh±danena kamma½ natthi, ±patti½ kirasi ±pannoti. So “n±tisupakko maccho mayha½ aph±sukamak±si, bhante”ti. ¾vuso, tuyha½ ph±sukena v± aph±sukena v± kamma½ natthi, ±patti½ ±pannos²ti. Bhante, y±va tattha vasi½, t±va me aph±sukameva j±tanti. Eva½ ±gantukakath±vasena bahiddh± katha½ apan±met²ti veditabba½. Abhiharat²ti ito cito ca sutta½ ±haritv± avattharati. Tepiµakatissatthero viya. Pubbe kira bhikkh³ mah±cetiyaªgaºe sannipatitv± saªghakicca½ katv± bhikkh³na½ ov±da½ datv± aññamañña½ pañhas±kaccha½ karonti. Tatth±ya½ thero t²hi piµakehi tato tato sutta½ ±haritv± divasabh±ge ekampi pañha½ niµµh±petu½ na deti. Abhimaddat²ti k±raºa½ ±haritv± maddati. Anupajagghat²ti parena pañhe pucchitepi kathitepi p±ºi½ paharitv± mah±hasita½ hasati, yena parassa “apucchitabba½ nu kho pucchi½, akathetabba½ nu kho kathesin”ti vimati uppajjati. Khalita½ gaºh±t²ti appamattaka½ mukhadosamatta½ gaºh±ti akkhare v± pade v± byañjane v± durutte “eva½ n±meta½ vattabban”ti ujjh±yam±no vicarati. Sa-upanisoti sa-upanissayo sapaccayo. Ohitasototi µhapitasoto. Abhij±n±ti eka½ dhammanti eka½ kusaladhamma½ abhij±n±ti ariyamagga½. Parij±n±ti eka½ dhammanti eka½ dukkhasaccadhamma½ t²raºapariññ±ya parij±n±ti. Pajahati eka½ dhammanti eka½ sabb±kusaladhamma½ pajahati vinodeti byant²karoti. Sacchikaroti eka½ dhammanti eka½ arahattaphaladhamma½ nirodhameva v± paccakkha½ karoti. Samm±vimutti½ phusat²ti samm± hetun± nayena k±raºena arahattaphalavimokkha½ ñ±ºaphassena phusati. Etadatth±, bhikkhave, kath±ti, bhikkhave, y± es± kath±sampayogen±ti kath± dassit±, s± etadatth±, aya½ tass± kath±ya bh³mi patiµµh±. Ida½ vatthu yadida½ anup±d± cittassa vimokkhoti eva½ sabbapadesu yojan± veditabb±. Etadatth± mantan±ti y± aya½ kacch±kacchesu puggalesu kacchena saddhi½ mantan±, s±pi etadatth±yeva. Etadatth± upanis±ti ohitasoto sa-upanisoti eva½ vutt± upanis±pi etadatth±yeva. Etadattha½ sot±vadh±nanti tass± upanis±ya sot±vadh±na½ tampi etadatthameva. Anup±d±ti cat³hi up±d±nehi aggahetv±. Cittassa vimokkhoti arahattaphalavimokkho. Arahattaphalatth±ya hi sabbametanti suttanta½ vinivattetv± upari g±th±hi k³µa½ gaºhanto ye viruddh±ti-±dim±ha. Tattha viruddh±ti virodhasaªkh±tena kopena viruddh±. Sallapant²ti sall±pa½ karonti. Viniviµµh±ti abhiniviµµh± hutv±. Samussit±ti m±nussayena suµµhu ussit±. Anariyaguºam±sajj±ti anariyaguºakatha½ guºam±sajja kathenti. Guºa½ ghaµµetv± kath± hi anariyakath± n±ma, na ariyakath±, ta½ kathent²ti attho. Aññoññavivaresinoti aññamaññassa chidda½ apar±dha½ gavesam±n±. Dubbh±sitanti dukkathita½. Vikkhalitanti appamattaka½ mukhadosakhalita½. Sampamoha½ par±jayanti aññamaññassa appamattena mukhadosena sampamohañca par±jayañca. Abhinandant²ti tussanti. N±careti na carati na katheti. Dhammaµµhapaµisa½yutt±ti y± ca dhamme µhitena kathitakath±, s± dhammaµµh± ceva hoti tena ca dhammena paµisa½yutt±ti dhammaµµhapaµisa½yutt±. Anunnatena manas±ti anuddhatena cetas±. Apa¼±soti yugagg±hapa¼±savasena apa¼±so hutv±. As±hasoti r±gadosamohas±has±na½ vasena as±haso hutv±. Anus³y±yam±noti na us³yam±no. Dubbhaµµhe n±pas±dayeti dukkathitasmi½ na apas±deyya. Up±rambha½ na sikkheyy±ti k±raºuttariyalakkhaºa½ up±rambha½ na sikkheyya. Khalitañca na g±hayeti appamattaka½ mukhakhalita½ “aya½ te doso”ti na g±hayeyya. N±bhihareti n±vatthareyya. N±bhimaddeti eka½ k±raºa½ ±haritv± na maddeyya. Na v±ca½ payuta½ bhaºeti sacc±likapaµisa½yutta½ v±ca½ na bhaºeyya. Aññ±tatthanti j±nanattha½. Pas±datthanti pas±dajananattha½. Na samusseyya mantayeti na m±nussayena samussito bhaveyya. Na hi m±nussit± hutv± paº¹it± kathayanti, m±nena pana anussitova hutv± mantaye katheyya bh±seyy±ti.