K±tiy±n²vatthu
265. Aµµhame aveccappasann±nanti adhigatena acalappas±dena samann±gat±na½ up±sik±na½, k±tiy±n², agg±ti dasseti. S± kira padumuttarabuddhak±le ha½savatiya½ kulagehe nibbatt± satth±ra½ eka½ up±sika½ aveccappasann±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± adhik±rakamma½ katv± ta½ µh±nantara½ patthesi. S± kappasatasahassa½ devamanussesu sa½saritv± imasmi½ buddhupp±de kuraragharanagare nibbatti, k±tiy±n²tiss± n±ma½ aka½su. S± aparabh±ge vayappatt± kuraragharik±ya, k±¼iy± sah±yik±, da¼hamitt± ahosi. Yad± pana kuµikaŗŗasoŗatthero dasabalassa kathitaniy±mena mayhampi dhamma½ katheh²ti m±tar± y±cito rattibh±ge antonagare alaŖkatadhamm±sane nis²ditv± m±tara½ k±yasakkhi½ katv± dhammadesana½ ±rabhi, tad± aya½ k±tiy±n² up±sik± k±¼iy± saddhi½ gantv± parisapariyante dhamma½ suŗant² aµµh±si. Tasmi½ samaye pańcamatt±ni corasat±ni antonagare div± katasańń±ya koµito paµµh±ya ummaŖga½ khanitv± imiss± k±tiy±niy± ghara½ samp±puŗi½su. Tesa½ corajeµµhako tehi saddhi½ apavisitv± ki½ nu kho aya½ paris± sannipatit±ti v²ma½sanatth±ya soŗattherassa dhammakathanaµµh±na½ gantv± parisapariyante tiµµham±no imiss± k±tiy±niy± piµµhipasse aµµh±si. Tasmi½ samaye, k±tiy±n², d±si½ ±mantesi gaccha je, geha½ pavisitv± d²patela½ ±hara, maya½ d²pe j±letv± dhamma½ soss±m±ti. S± ghara½ gantv± ummaŖge core disv± d²patela½ agaŗhitv±va ±gantv± attano ayy±ya ±rocesi ayye, gehe cor± ummaŖga½ khanant²ti. Ta½ sutv± corajeµµhako cintesi sac±ya½ imiss± katha½ gaŗhitv± geha½ gamissati ettheva na½ asin± dvedh± chindiss±mi. Sace pana gahitanimitteneva dhamma½ suŗissati, corehi gahitabhaŗ¹akampi puna d±pess±m²ti. K±tiy±n²pi kho d±siy± katha½ sutv±, amma, m± sadda½ kari, cor± n±ma harant± attan± diµµhameva harissanti, aha½ pana ajja dullabhassavana½ suŗ±mi, m± dhammassa antar±ya½ karoh²ti ±ha. Corajeµµhako tass± vacana½ sutv± cintesi imin± ajjh±sayena µhit±ya n±ma gehe bhaŗ¹a½ harantehi amhehi mah±pathav² pavisitabb± bhaveyy±ti. So t±vadeva gantv± corehi gahitabhaŗ¹a½ cha¹¹±petv± corehi saddhi½ ±gantv± dhamma½ suŗanto parisapariyante aµµh±si. K±tiy±n²pi up±sik± therassa desan±pariyos±ne sot±pattiphale patiµµh±si. Atha aruŗe uggate corajeµµhako gantv± up±sik±ya p±desu patitv±, ayye, sabbesa½yeva no kham±h²ti ±ha. Ki½ pana tumhehi mayha½ katanti? So sabba½ attan± katadosa½ ±rocesi. Tena hi, t±t±, kham±mi tumh±kanti. Ayye, amh±ka½ eva½ khamita½ n±ma na hoti, tumh±ka½ pana puttattherassa santike sabbesa½yeva no pabbajja½ d±peh²ti. S± sabbepi te gahetv± kuµikaŗŗasoŗattherassa santike pabb±jesi. Tepi kho cor± therassa santike pabbajit± sabbeva arahatta½ p±puŗi½su. Evameta½ vatthu samuµµhita½. Aparabh±ge satth± jetavane viharanto up±sik±yo µh±nantaresu µhapento k±tiy±ni½ up±sika½ aveccappasann±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.