Uruvelakassapattheravatthu
224. Dutiye mah±paris±nanti mah±pariv±r±na½ uruvelakassapo aggoti dasseti. Aññesañhi ther±na½ kañci k±la½ pariv±ro mah± hoti kañci k±la½ appo, imassa pana therassa dv²hi bh±tikehi saddhi½ eka½ samaºasahassa½ nibaddhapariv±rova ahosi. Tesu ekekasmi½ ekeka½ pabb±jente dve samaºasahass±ni honti, dve dve pabb±jente t²ºi sahass±ni honti. Tasm± so mah±pariv±r±na½ aggo n±ma j±to. Kassapoti panassa gotta½. Uruvel±ya½ pabbajitatt± uruvelakassapoti paññ±yittha. Tassa pañhakamme ayamanupubbikath±– ayampi hi padumuttarabuddhak±le ha½savat²nagare kulagehe paµisandhi½ gahetv± vayappatto satthu dhammakatha½ suºanto satth±ra½ eka½ bhikkhu½ mah±paris±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± “may±pi an±gate evar³pena bhavitu½ vaµµat²”ti satt±ha½ buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa mah±d±na½ datv± tic²varena acch±detv± satth±ra½ vanditv± mah±paris±na½ aggabh±vattha½ patthana½ ak±si. Satth± anantar±ya½ disv± an±gate gotamabuddhassa s±sane mah±paris±na½ aggo bhavissat²”ti by±karitv± pakk±mi. Sopi kulaputto y±vaj²va½ kaly±ºakamma½ katv± devamanussesu sa½saranto ito dvenavutikappamatthake phussabuddhassa vem±tikakaniµµhabh±t± hutv± nibbatto, pit± mahindar±j± n±ma. Apare panassa dve kaniµµhabh±taro ahesu½. Eva½ te tayo bh±taro visu½ visu½ µh±nantara½ labhi½su. Te heµµh± vuttanayeneva kupita½ paccanta½ v³pasametv± pitu santik± vara½ labhitv± “tem±sa½ dasabala½ paµijaggiss±m±”ti vara½ gaºhi½su. Atha nesa½ etadahosi– “amhehi dasabala½ paµijaggantehi anucchavika½ k±tu½ vaµµat²”ti eka½ amacca½ upp±dakaµµh±ne µhapetv± eka½ ±yavayaj±nanaka½ katv± eka½ buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa parivesakaµµh±ne µhapetv± attan± dasa s²l±ni sam±d±ya tem±sa½ sikkh±pad±ni rakkhi½su. Te tayo amacc± heµµh± vuttanayeneva imasmi½ buddhupp±de bimbis±ravis±kharaµµhap±l± j±t±. Te pana r±jakum±r± vutthavasse dasabale sahatth± buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ paccayap³j±ya p³jetv± y±vaj²va½ kaly±ºakamma½ katv± amh±ka½ dasabalassa nibbattito puretarameva br±hamaºakule nibbattitv± attano gottavasena tayopi jan± kassap± eva n±ma j±t±. Te vayappatt± tayo vede uggaºhi½su. Tesa½ jeµµhabh±tikassa pañca m±ºavakasat±ni pariv±ro ahosi, majjhimassa t²ºi, kaniµµhassa dve. Te attano ganthe s±ra½ olokent± diµµhadhammikameva passi½su, na sampar±yika½. Atha nesa½ jeµµhabh±t± attano pariv±rena saddhi½ uruvela½ gantv± isipabbajja½ pabbajitv± uruvelakassapo n±ma j±to, mah±gaªg±nad²vaªke pabbajito nad²kassapo n±ma j±to, gay±s²se pabbajito gay±kassapo n±ma j±to. Eva½ tesu isipabbajja½ pabbajitv± tattha vasantesu bah³na½ divas±na½ accayena amh±ka½ bodhisatto mah±bhinikkhamana½ nikkhamitv± paµividdhasabbaññutaññ±ºo anukkamena dhammacakka½ pavattetv± pañcavaggiye there arahatte patiµµh±petv± yasad±rakappamukhe pañcapaññ±sa sah±yakepi vinetv± saµµhi arahante “caratha, bhikkhave c±rikan”ti bahujanahit±ya c±rika½ pesetv± bhaddavaggiye vinetv± uruvelakassapassa hetu½ disv± “mayi gate tayo bh±tik± sapariv±r± arahatta½ p±puºissant²”ti ñatv± ekako adutiyo uruvelakassapassa vasanaµµh±na½ gantv± vasanatth±ya agy±g±ra½ y±citv± tattha kata½ n±gadamana½ ±di½ katv± a¹¹hu¹¹hasahassehi p±µih±riyehi uruvelakassapa½ sapariv±ra½ vinetv± pabb±jesi. Tassa pabbajitabh±va½ ñatv± itarepi dve bh±taro sapariv±r± ±gantv± pabbaji½su, sabbepi ehibhikkh³ iddhimayapattac²varadhar± ahesu½. Satth± ta½ samaºasahassa½ ±d±ya gay±s²sa½ gantv± piµµhip±s±ºe nisinno “katha½r³p± nu kho etesa½ dhammadesan± sapp±y±”ti olokento “ime aggi½ paricarant± vicari½su, imesa½ tayo bhave ±ditt±g±rasadise katv± dassetu½ vaµµat²”ti ±dittapariy±yasutta½ (mah±va. 54) desesi. Desan±pariyos±ne sabbeva arahatta½ patt±. Satth± tehi parivuto pubbe bimbis±rarañño dinnapaµiññatt± r±jagahanagare laµµhivanuyy±na½ agam±si. R±j± dasabalassa ±gatabh±va½ sutv± dv±dasanahutehi br±hmaºagahapatikehi saddhi½ satth±ra½ upasaªkamitv± vanditv± ekamanta½ nis²di. Satth± sabb±vanta½ parisa½ oloketv± mah±jana½ uruvelakassapassa nipaccak±ra½ karonta½ disv± “ime mayha½ v± kassapassa v± mahantabh±va½ na j±nanti, savitakk± ca n±ma desana½ sampaµicchitu½ na sakkont²”ti cintetv±, “kassapa, tuyha½ upaµµh±k±na½ vitakka½ chind±”ti therassa sañña½ ad±si. Thero satthu vacana½ sampaµicchitv± uµµh±y±san± satth±ra½ pañcapatiµµhitena vanditv± t±lappam±ºa½ ±k±sa½ uppatitv± iddhivikubbana½ dassetv± “satth± me, bhante, bhagav±, s±vakohamasmi, satth± me, bhante, bhagav±, s±vakohamasm²”ti vatv± oruyha dasabalassa p±de vandi. Etenup±yena sattame v±re sattat±lappam±ºa½ ±k±sa½ abbhuggantv± puna ±gantv± dasabalassa p±de vanditv± ekamanta½ nis²di. Tasmi½ k±le mah±jano “aya½ loke mah±samaºo”ti satthari nibbitakko j±to, athassa satth± dhamma½ desesi. Desan±pariyos±ne r±j± ek±dasanahutehi br±hmaºagahapatikehi saddhi½ sot±pattiphale patiµµhito, ekanahuta½ up±sakatta½ paµivedesi. Tepi uruvelakassapassa pariv±r± sahassamatt± bhikkh³ attano ±sevanavasena cintesu½– “amh±ka½ pabbajitakicca½ matthaka½ patta½, bahi gantv± ki½ kariss±m±”ti uruvelakassapatthera½yeva pariv±retv± vicari½su. Tesu ekekasmi½ ekeka½ nissitaka½ gaºhante dve sahass±ni honti, dve dve gaºhante t²ºi sahass±ni honti. Tato paµµh±ya yattak± tesa½ nissitak±, tattake kathetu½ vaµµat²ti. Idamettha vatthu. Aparabh±ge pana satth± jetavane viharanto thera½ mah±paris±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.