S²valittheravatthu
207. Navame l±bh²na½ yadida½ s²val²ti µhapetv± tath±gata½ l±bh²na½ bhikkh³na½ s²valitthero aggoti dasseti. Tassa pańhakamme ayamanupubbikath± ayampi at²te padumuttarabuddhak±le vuttanayeneva vih±ra½ gantv± parisapariyante µhito dhamma½ suŗanto satth±ra½ eka½ bhikkhu½ l±bh²na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± may±pi an±gate evar³pena bhavitu½ vaµµat²ti dasabala½ nimantetv± purimanayeneva satt±ha½ mah±d±na½ datv± bhagav± ahampi imin± adhik±rakammena ańńa½ sampatti½ na patthemi, an±gate pana ekassa buddhassa s±sane ahampi tumhehi so etadagge µhapitabhikkhu viya l±bh²na½ aggo bhaveyyanti patthana½ ak±si. Satth± anantar±ya½ disv± aya½ te patthan± an±gate gotamassa buddhassa s±sane samijjhissat²ti by±karitv± pakk±mi. Sopi kulaputto y±vaj²va½ kusala½ katv± devamanussesu sa½saranto vipass²buddhak±le bandhumat²nagarato avid³re ekasmi½ g±me paµisandhi½ gaŗhi. Tasmi½ samaye bandhumat²nagarav±sino rańń± saddhi½ s±kacchitv± s±kacchitv± dasabalassa d±na½ denti. Te ekadivasa½ sabbeva ekato hutv± d±na½ dent± ki½ nu kho amh±ka½ d±namukhe natth²ti madhuńca gu¼adadhińca na addasa½su. Te yato kutoci ±hariss±m±ti janapadato nagara½ pavisanamagge purisa½ µhapesu½. Tad± esa kulaputto attano g±mato gu¼adadhiv±raka½ gahetv± kińcideva ±hariss±m²ti nagara½ gacchanto mukha½ dhovitv± dhotahatthap±do pavisiss±m²ti ph±sukaµµh±na½ olokento naŖgalas²samatta½ nimmakkhika½ daŗ¹akamadhu½ disv± puńńena me ida½ uppannanti gahetv± nagara½ pavisati. N±garehi µhapitapuriso ta½ disv±, bho purisa, kassima½ ±haras²ti pucchi. Na kassaci s±mi, vikkiŗitu½ pana me ida½ ±n²tanti. Tena hi, bho purisa, ima½ kah±paŗa½ gahetv± eta½ madhuńca gu¼adadhińca deh²ti. So cintesi ida½ na bahum³la½, ayańca ekappah±reneva bahu½ deti, v²ma½situ½ vaµµat²ti Tato na½ n±ha½ ekakah±paŗena dem²ti ±ha. Yadi eva½, dve gahetv± deh²ti. Dv²hipi na dem²ti. Etenup±yena va¹¹hanta½ va¹¹hanta½ sahassa½ p±puŗi. So cintesi ati-ańchitu½ na vaµµati, hotu t±va, imassa kattabbakicca½ pucchiss±m²ti. Atha na½ ±ha ida½ na bahu-agghanaka½, tvańca bahu½ desi, kena kammena ida½ gaŗh±s²ti? Idha, bho, nagarav±sino rańń± saddhi½ paµivirujjhitv± vipass²dasabalassa d±na½ dent± ida½ dvaya½ d±namukhe apassant± pariyesanti. Sace ida½ dvaya½ na labhissanti, n±gar±na½ par±jayo bhavissati. Tasm± sahassa½ datv± gaŗh±m²ti. Ki½ paneta½ n±gar±nameva vaµµati, na ańńesa½ d±tu½ vaµµat²ti? Yassa kassaci d±tu½ av±ritametanti. Atthi pana te koci n±gar±na½ d±ne ekadivasa½ sahassa½ d±t±ti? Natthi samm±ti. Imesa½ pana dvinna½ sahassagghanakabh±va½ j±n±s²ti? ¾ma j±n±m²ti. Tena hi gaccha, n±gar±na½ ±cikkha eko puriso im±ni dve m³lena na deti, sahattheneva d±tuk±mo, tumhe imesa½ dvinna½ k±raŗ± nirussukk± hoth±ti. Tva½ pana me imasmi½ d±namukhe jeµµhakabh±vassa k±yasakkh² hoh²ti. So g±mav±s² paribbayattha½ gahitam±sakena pańcakaµuka½ gahetv± cuŗŗa½ katv± dadhito kańjiya½ v±hetv± tattha madhupaµala½ p²¼etv± pańcakaµukacuŗŗena yojetv± ekasmi½ paduminipatte pakkhipitv± ta½ sa½vidahitv± ±d±ya dasabalassa avid³re µh±ne nis²di. Mah±janena ±hariyam±nassa sakk±rassa antare attano pattav±ra½ olokayam±no ok±sa½ ńatv± satthu santika½ gantv± bhagav± aya½ mayha½ duggatapaŗŗ±k±ro, ima½ me anukampa½ paµicca gaŗhath±ti. Satth± tassa anukampa½ paµicca catumah±r±jadattiyena selamayena pattena ta½ paµiggahetv± yath± aµµhasaµµhibhikkhusatasahassassa diyyam±na½ na kh²yati, eva½ adhiµµh±si. Sopi kulaputto niµµhitabhattakicca½ bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ µhito ±ha diµµho me bhagav± ajja bandhumat²nagarav±sikehi tumh±ka½ sakk±ro ±hariyam±no, ahampi imassa kammassa nissandena nibbattanibbattabhave l±bhaggayasaggappatto bhaveyyanti. Satth± eva½ hotu kulaputt±ti vatv± tassa ca nagarav±s²nańca bhatt±numodana½ katv± pakk±mi. Sopi kulaputto y±vaj²va½ kusala½ katv± devamanussesu sa½saranto imasmi½ buddhupp±de suppav±s±ya r±jadh²t±ya kucchismi½ paµisandhi½ gaŗhi. Paµisandhiggahaŗato paµµh±ya s±ya½ p±tańca paŗŗ±k±rasat±ni p±puŗanti, suppav±s± sampatti½ gacchati. Atha na½ puńńav²ma½sanattha½ hatthena b²japacchi½ phus±penti, ekekab²jato sal±kasatampi sal±kasahassampi nigacchati. Ekakar²sakhettato pańń±sampi saµµhipi sakaµ±ni uppajjanti. Koµµhap³raŗak±lepi koµµhadv±ra½ hatthena phus±penti, r±jadh²t±ya puńńena gaŗhant±na½ gahitagahitaµµh±na½ puna p³rati. Paripuŗŗabhattakumbhitopi r±jadh²t±ya puńńanti vatv± yassa kassaci dent±na½ y±va na ukka¹¹hanti, na t±va bhatta½ kh²yati. D±rake kucchigateyeva satta vass±ni atikkami½su. Gabbhe pana paripakke satt±ha½ mah±dukkha½ anubhosi. S± s±mika½ ±mantetv± pure maraŗ± j²vam±n±va d±na½ dass±m²ti satthu santika½ pesesi gaccha ima½ pavatti½ satthu ±rocetv± satth±ra½ nimantehi, yańca satth± vadeti, ta½ s±dhuka½ upalakkhetv± ±gantv± mayha½ katheh²ti. So gantv± tass± s±sana½ bhagavato ±rocesi. Satth± sukhin² hotu suppav±s± koliyadh²t±, sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±yat³ti ±ha. R±j± ta½ sutv± bhagavanta½ abhiv±detv± antog±m±bhimukho p±y±si. Tassa pure ±gaman±yeva suppav±s±ya kucchito dhamakaraŗ± udaka½ viya gabbho nikkhami, pariv±retv± nisinnajano assumukhova hasitu½ ±raddho. Haµµhatuµµho mah±jano rańńo puttas±sana½ ±rocetu½ agam±si. R±j± tesa½ iŖgita½ disv±va dasabalena kathitakath± nipphann± mańńeti cintesi. So ±gantv± satthu s±sana½ r±jadh²t±ya ±rocesi. R±jadh²t± tay± nimantita½ j²vitabhattameva maŖgalabhatta½ bhavissati, gaccha satt±ha½ dasabala½ nimanteh²ti. R±j± tath± ak±si. Satt±ha½ buddhappamukhassa bhikkhusaŖghassa mah±d±na½ pavattayi½su. D±rako sabbesa½ ń±t²na½ santattacitta½ nibb±pento j±toti s²valid±rakotvevassa n±ma½ aka½su. So satta vass±ni gabbhe vasitatt± j±tak±lato paµµh±ya sabbakammakkhamo ahosi. Dhammasen±pati s±riputto sattame divase tena saddhi½ kath±sall±pa½ ak±si. Satth±pi dhammapade g±tha½ abh±si
Yoma½ palipatha½ dugga½, sa½s±ra½ mohamaccag±;
tiŗŗo p±raŖgato jh±y², anejo akatha½kath²;
anup±d±ya nibbuto, tamaha½ br³mi br±hmaŗanti. (Dha. pa. 414).
Atha na½ thero evam±ha ki½ pana tay± evar³pa½ dukkhar±si½ anubhavitv± pabbajitu½ na vaµµat²ti? Labham±no pabbajeyya½, bhanteti. Suppav±s± ta½ d±raka½ therena saddhi½ kathenta½ disv± ki½ nu kho me putto dhammasen±patin± saddhi½ kathet²ti thera½ upasaŖkamitv± pucchi mayha½ putto tumhehi saddhi½ ki½ katheti, bhadanteti? Attan± anubh³ta½ gabbhav±sadukkha½ kathetv± tumhehi anuńń±to pabbajiss±m²ti vadat²ti. S±dhu, bhante, pabb±jetha nanti. Thero ta½ vih±ra½ netv± tacapańcakakammaµµh±na½ datv± pabb±jento, s²vali, na tuyha½ ańńena ov±dena kamma½ atthi, tay± satta vass±ni anubh³tadukkhameva paccavekkh±h²ti. Bhante, pabb±janameva tumh±ka½ bh±ro, ya½ pana may± k±tu½ sakk±, tamaha½ j±niss±m²ti. So paµhamakesavaµµiy± oh±ritakkhaŗeyeva sot±pattiphale patiµµh±si, dutiy±ya oh±ritakkhaŗe sakad±g±miphale, tatiy±ya an±g±miphale. Sabbesa½yeva pana kes±na½ oropanańca arahattasacchikiriy± ca apacch± apurim± ahosi. Tassa pabbajitadivasato paµµh±ya bhikkhusaŖghassa catt±ro paccay± yadicchaka½ uppajjanti. Eva½ ettha vatthu samuµµhita½. Aparabh±ge satth± s±vatthi½ agam±si. Thero satth±ra½ abhiv±detv±, bhante, mayha½ puńńa½ v²ma½siss±mi, pańca me bhikkhusat±ni deth±ti ±ha Gaŗha, s²val²ti. So pańcasate bhikkh³ gahetv± himavant±bhimukha½ gacchanto aµavimagga½ gacchati. Tassa paµhama½ diµµh± nigrodhe adhivatth± devat± satta divas±ni d±na½ ad±si. Iti so
Nigrodha½ paµhama½ passi, dutiya½ paŗ¹avapabbata½;
tatiya½ aciravatiya½, catuttha½ varas±gara½.
Pańcama½ himavanta½ so, chaµµha½ chaddantup±gami;
sattama½ gandham±dana½, aµµhama½ atha revatanti.
Sabbaµµh±nesu satta satta divas±neva d±na½ ada½su. Gandham±danapabbate pana n±gadattadevar±j± n±ma sattadivasesu ekadivasa½ kh²rapiŗ¹ap±ta½ ad±si, ekadivasa½ sappipiŗ¹ap±ta½ ad±si. BhikkhusaŖgho ±ha ±vuso, imassa devarańńo neva dhenuyo duyham±n± pańń±yanti, na dadhinimmathana½, kuto te, devar±ja, ima½ uppajjat²ti? Bhante, kassapadasabalassa k±le kh²rasal±kabhattad±nasseta½ phalanti devar±j± ±ha. Aparabh±ge satth± khadiravaniyarevatassa paccuggamana½ aµµhuppatti½ katv± thera½ attano s±sane l±bhaggayasaggappatt±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.