Soºako¼ivisattheravatthu

205. Sattame ±raddhav²riy±nanti paggahitav²riy±na½ paripuººav²riy±na½. Soºo ko¼ivisoti soºoti tassa n±ma½, ko¼ivisoti gotta½. Koµivessoti v± attho, issariyena koµippattassa vessakulassa d±rakoti adhipp±yo. Yasm± pana aññesa½ bhikkh³na½ v²riya½ n±ma va¹¹hetabba½ hoti, therassa pana h±petabbameva ahosi. Tasm± esa ±raddhav²riy±na½ aggo n±ma j±to.
Tassa pañhakamme ayamanupubbikath±– aya½ kira at²te padumuttarabuddhak±le seµµhikule nibbatti, siriva¹¹hakum±rotissa n±ma½ aka½su. So vayappatto purimanayeneva vih±ra½ gantv± parisapariyante µhito dhamma½ suºanto satth±ra½ eka½ bhikkhu½ ±raddhav²riy±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± “may±pi an±gate evar³pena bhavitu½ vaµµat²”ti desan±pariyos±ne dasabala½ nimantetv± satt±ha½ mah±d±na½ datv± vuttanayeneva patthana½ ak±si. Satth± tassa patthan±ya samijjhanabh±va½ disv± purimanayeneva by±karitv± vih±ra½ gato.
Sopi siriva¹¹haseµµhi y±vaj²va½ kusala½ katv± devamanussesu sa½saranto kappasatasahassa½ atikkamitv± imasmi½ kappe parinibbute kassapadasabale anuppanne amh±ka½ bhagavati b±r±ºasiya½ kulagehe paµisandhi½ gaºhi. So attano sah±yakehi saddhi½ gaªg±ya½ k²¼ati. Tasmi½ samaye eko jiººac²variko paccekabuddho “b±r±ºasi½ upaniss±ya gaªg±t²re paººas±la½ katv± vassa½ upagacchiss±m²”ti udakena samupaby³¼he daº¹ake ca valliyo ca sa½ka¹¹hati. Aya½ kum±ro sah±yakehi saddhi½ gantv± abhiv±detv± µhito, “bhante, ki½ karoth±”ti pucchi. Kum±ra upakaµµhe antovasse pabbajit±na½ vasanaµµh±na½ n±ma laddhu½ vaµµat²ti. “Bhante, ajjeva ekadivasa½ ayyo yath± tath± ±gametu, aha½ sve ayyassa vasanaµµh±na½ kariss±m²”ti ±ha. Paccekabuddho “tasseva kum±rassa saªgaha½ kariss±m²”ti ±gatatt± adhiv±sesi. So tassa adhiv±sana½ viditv± gato punadivase sakk±rasamm±na½ sajjetv± paccekabuddhassa gamana½ olokento aµµh±si. Paccekabuddhopi “kaha½ nu kho ajja bhikkh±c±ra½ labhiss±m²”ti ±vajjento ñatv± tasseva gehadv±ra½ agam±si.
Kum±ro paccekabuddha½ disv± sampiy±yam±no patta½ ±d±ya bhikkha½ datv± “ima½ antovassa½ mayha½ gehadv±rameva ±gacchatha, bhante”ti paµiñña½ gahetv± paccekabuddhe bhattakicca½ katv± pakkante attano sah±yakehi saddhi½ gantv± ekadivaseneva paccekabuddhassa vasanapaººas±lañca caªkamanañca rattiµµh±nadiv±µµh±n±ni ca k±r±petv± ad±si. Tasseva paººas±la½ pavisanavel±ya harit³palitt±ya bh³miy± “p±desu kalala½ m± lagg²”ti attano p±rupana½ satasahassagghanaka½ rattakambala½ bh³mattharaºa½ santharitv± kambalassa vaººena saddhi½ paccekabuddhassa sar²rappabha½ ekasadisa½ disv± ativiya pasanno hutv± ±ha– “yath± tumhehi akkantak±lato paµµh±ya imassa kambalassa ativiya pabh± virocati, evameva mayhampi nibbattanibbattaµµh±ne hatthap±d±na½ vaººo bandhuj²vakapupphavaººo hotu, satakkhattu½ vihatakapp±sapaµalaphassasadisova phasso hot³”ti. So tem±sa½ paccekabuddha½ upaµµhahitv± pav±ritak±le tic²vara½ ad±si. Paccekabuddho paripuººapattac²varo gandham±danameva gato.
Sopi kulaputto devamanussesu sa½saranto amh±ka½ bhagavato k±le k±¼acamp±nagare upaseµµhissa ghare paµisandhi½ gaºhi. Tassa paµisandhiggahaºak±lato paµµh±ya seµµhikula½ anek±ni paºº±k±rasahass±ni ±gacchanti. J±tadivase ca sakalanagara½ ekasakk±rasamm±na½ ahosi. Athassa n±maggahaºadivase m±t±pitaro “amh±ka½ putto attano n±ma½ gaºhitv±va ±gato, rattasuvaººarasaparisitt± viyassa sar²racchav²”ti soºakum±rotvevassa n±ma½ aka½su.
Athassa saµµhi dh±tiyo upanetv± devakum±ra½ viya na½ sukhena va¹¹hesu½. Tassa evar³pa½ ±h±ravidh±na½ ahosi– saµµhikar²samatta½ µh±na½ kasitv± tividhena udakena posenti. Ked±re pavisant²su udakam±tik±su kh²rodakassa ca gandhodakassa ca anek±ni c±µisahass±ni ±siñcanti. S±lis²s±na½ kh²raggahaºak±le suk±d²na½ p±º±na½ ucchiµµhakaraºaniv±raºattha½ v²higabbh±na½ sukhum±labh±vatthañca pariyantaparikkhepe ca antarantar± ca thambhe nikhanitv± upari daº¹ake datv± kilañjehi ch±detv± samant± s±ºiy± parikkhipitv± sabbapariyante ±rakkha½ gaºhanti. Sasse nipphanne koµµhe catuj±tigandhehi paribhaº¹a½ katv± upari uttamagandhehi paribh±venti Anekasahassapuris± khetta½ oruyha s±lis²s±ni vaºµesu chinditv± muµµhimuµµhiyo katv± rajjukehi bandhitv± sukkh±penti. Tato koµµhakassa heµµhimatale gandhe santharitv± upari s±lis²s±ni santharanti. Eva½ ekantarika½ katv± santharant± koµµhaka½ p³retv± dv±ra½ pidahanti tivassasampattak±le koµµhaka½ vivaranti. Vivaµak±le sakalanagara½ sugandhagandhika½ hoti. S±limhi pahate dhutt± thuse kiºitv± gaºhanti, kuº¹aka½ pana c³¼upaµµh±k± labhanti. Musalaghaµµitake s±litaº¹ule vicinitv± gaºhanti Te suvaººah²rakapacchiya½ pakkhipitv± satak±la½ pariss±vetv± gahite pakkuthitaj±tirase ekav±ra½ pakkhipitv± uddharanti, pamukhaµµh±na½ sumanapupphasadisa½ hoti. Ta½ bhojana½ suvaººasarake pakkhipitv± pakkuthita-appodakamadhup±y±sap³ritassa rajatath±lassa upari katv± ±d±ya gantv± seµµhiputtassa purato µhapenti.
So attano y±panamatta½ bhuñjitv± gandhav±sitena udakena mukha½ vikkh±letv± hatthap±de dhovati. Athassa dhotahatthap±dassa n±nappak±ra½ mukhav±sa½ upanenti. Tassa akkamanaµµh±ne varapotthakacittattharaºa½ attharanti. Hatthap±datal±nissa bandhuj²vakapupphavaºº±ni honti, satak±lavihatakapp±sassa viya phasso, p±datalesu maºikuº¹al±vattavaºº±ni lom±ni j±yi½su. So kassacideva kujjhitv± “±j±n±hi bh³mi½ akkamiss±m²”ti vadati. Tassa vayappattassa tiººa½ ut³na½ anucchavike tayo p±s±de k±retv± n±µak±ni ca upaµµh±pesu½. So mah±sampatti½ anubhavanto devo maññe paµivasati.
Atha amh±ka½ satthari sabbaññuta½ patv± pavattitavaradhammacakke r±jagaha½ upaniss±ya viharante p±dalomadassanattha½ raññ± m±gadhena pakkos±petv± as²tiy± g±miyasahassehi saddhi½ satthu santika½ pahito dhammadesana½ sutv± paµiladdhasaddho satth±ra½ pabbajja½ y±ci. Atha na½ bhagav± “anuññ±tosi m±t±pit³h²”ti pucchitv± ananuññ±tabh±va½ sutv± “na kho, soºa, tath±gat± m±t±pit³hi ananuññ±ta½ putta½ pabb±jent²”ti paµikkhipi. So “s±dhu bhagav±”ti tath±gatassa vacana½ siras± sampaµicchitv± m±t±pit³na½ santika½ gantv± anuj±n±petv± satthu santika½ ±gamma aññatarassa bhikkhuno santike pabbaji. Ayamettha saªkhepo, vitth±rato panassa pabbajj±vidh±na½ p±¼iya½ (mah±va. 243) ±gatameva.
Tassa pabbajjañca upasampadañca labhitv± r±jagahe viharantassa sambahul± ñ±tis±lohit± ca sandiµµhasambhatt± ca sakk±rasamm±na½ ±haranti, r³panipphattiy± vaººa½ kathenti, aññepi jan± passitu½ ±gacchanti. Thero cintesi– “mama santika½ bah³ jan± ±gacchanti, kammaµµh±ne v± vipassan±ya v± kamma½ k±tu½ katha½ sakkhiss±mi, ya½n³n±ha½ satthu santike kammaµµh±na½ kath±petv± s²tavanasus±na½ gantv± samaºadhamma½ kareyya½. Tatra hi sus±nanti jigucchitv± bah³ jan± n±gamissanti, eva½sante mama kicca½ matthaka½ p±puºissat²”ti satthu santike kammaµµh±na½ kath±petv± s²tavana½ gantv± samaºadhamma½ k±tu½ ±rabhi. So cintesi– “mayha½ sar²ra½ paramasukhum±la½, na kho pana sakk± sukheneva sukha½ p±puºitu½, k±ya½ kilametv±pi samaºadhamma½ k±tu½ vaµµat²”ti. Tato µh±nacaªkamameva adhiµµh±ya padh±namak±si. Tassa sukhum±l±na½ p±datal±na½ antantehi phoµ± uµµh±ya bhijji½su, caªkamo ekalohitova ahosi. P±desu avahantesu jaººukehipi hatthehipi v±yamitv± caªkamati. Eva½ v²riya½ da¼ha½ karontopi obh±samattampi nibbattetu½ asakkonto cintesi– “sace aññopi ±raddhav²riyo bhaveyya, m±disova bhaveyya. Aha½ kho pana eva½ v±yamantopi magga½ v± phala½ v± upp±detu½ na sakkomi, addh± nev±ha½ ugghaµitaññ³, na vipañcitaññ³, na neyyo, padaparamena may± bhavitabba½. Ki½ me pabbajj±ya, h²n±y±vattitv± bhoge ca bhuñjiss±mi puññ±ni ca kariss±m²”ti.
Tasmi½ samaye satth± therassa vitakka½ ñatv± s±yanhasamaye bhikkhusaªghaparivuto tattha gantv± lohitena phuµµha½ caªkama½ disv± thera½ v²ºov±dena (mah±va. 243) ovaditv± v²riyasamathayojanatth±ya tassa kammaµµh±na½ kathetv± gijjhak³µameva gato. Soºattheropi dasabalassa sammukh± ov±da½ labhitv± nacirasseva arahatte patiµµh±si. Atha satth± aparabh±ge jetavane bhikkhusaªghaparivuto dhamma½ desento thera½ ±raddhav²riy±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.