Anuruddhattheravatthu
192. Pańcame dibbacakkhuk±na½ yadida½ anuruddhoti dibbacakkhukabhikkh³na½ anuruddhatthero aggoti vadati. Tassa ciŗŗavasit±ya aggabh±vo veditabbo. Thero kira bhojanapapańcamatta½ µhapetv± sesak±la½ ±loka½ va¹¹hetv± dibbacakkhun± satte olokentova viharati. Iti ahoratta½ ciŗŗavasit±ya esa dibbacakkhuk±na½ aggo n±ma j±to. Apica kappasatasahassa½ patthitabh±venapesa dibbacakkhuk±na½ aggova j±to. Tatrassa pańhakamme ayamanupubbikath± ayampi hi kulaputto padumuttarasseva bhagavato k±le pacch±bhatta½ dhammassavanattha½ vih±ra½ gacchantena mah±janena saddhi½ agam±si. Aya½ hi tad± ańńataro ap±kaµan±mo issarakuµumbiko ahosi. So dasabala½ vanditv± parisapariyante µhito dhammakatha½ suŗ±ti. Satth± desana½ yath±nusandhika½ ghaµetv± eka½ dibbacakkhuka½ bhikkhu½ etadaggaµµh±ne µhapesi. Tato kuµumbikassa etadahosi mah± vat±ya½ bhikkhu, ya½ eva½ satth± saya½ dibbacakkhuk±na½ aggaµµh±ne µhapesi. Aho vat±hampi an±gate uppajjanakabuddhassa s±sane dibbacakkhuk±na½ aggo bhaveyyanti citta½ upp±detv± parisantarena gantv± sv±tan±ya bhagavanta½ bhikkhusaŖghena saddhi½ nimantetv± punadivase buddhappamukhassa bhikkhusaŖghassa mah±d±na½ datv± mahanta½ µh±nantara½ may± patthitanti teneva niy±mena ajjatan±ya sv±tan±y±ti nimantetv± satta divas±ni mah±d±na½ pavattetv± sapariv±rassa bhagavato uttamavatth±ni datv± bhagav± n±ha½ ima½ sakk±ra½ dibbasampattiy± na manussasampattiy± atth±ya karomi. Ya½ pana tumhe ito sattadivasamatthake bhikkhu½ dibbacakkhuk±na½ aggaµµh±ne µhapayittha, ahampi an±gate ekassa buddhassa s±sane so bhikkhu viya dibbacakkhuk±na½ aggo bhaveyyanti patthana½ katv± p±dam³le nipajji. Satth± an±gata½ oloketv± tassa patthan±ya samijjhanabh±va½ ńatv± evam±ha ambho purisa, an±gate kappasatasahassapariyos±ne gotamo n±ma buddho uppajjissati, tassa s±sane tva½ dibbacakkhuk±na½ aggo anuruddho n±ma bhavissas²ti. Evańca pana vatv± bhatt±numodana½ katv± vih±rameva agam±si. Kuµumbikopi y±va buddho dharati, t±va avijahitameva kaly±ŗakamma½ katv± parinibbute satthari niµµhite sattayojanike suvaŗŗacetiye bhikkhusaŖgha½ upasaŖkamitv±, bhante, ki½ dibbacakkhussa parikammanti pucchi. Pad²pad±na½ n±ma d±tu½ vaµµati up±sak±ti. S±dhu, bhante, kariss±m²ti sahassad²p±na½yeva t±va d²parukkh±na½ sahassa½ k±resi, tadanantara½ tato parittatare, tadanantara½ tato pariyattatareti anekasahasse d²parukkhe k±resi. Sesapad²p± pana aparim±ŗ± ahesu½. Eva½ y±vaj²va½ kaly±ŗakamma½ katv± devesu ca manussesu ca sa½saranto kappasatasahassa½ atikkamitv± kassapasamm±sambuddhassa k±le b±r±ŗasiya½ kuµumbiyagehe nibbattitv± parinibbute satthari niµµhite yojanike cetiye bahu ka½sap±tiyo k±r±petv± sappimaŗ¹assa p³retv± majjhe ekeka½ gu¼apiŗ¹a½ µhapetv± ujj±letv± mukhavaµµiy± mukhavaµµi½ phus±pento cetiya½ parikkhip±petv± attano sabbamahanta½ ka½sap±ti½ k±retv± sappimaŗ¹assa p³retv± tass± mukhavaµµiya½ samantato vaµµisahassa½ j±l±petv± majjhaµµh±ne th³pika½ pilotik±ya veµhetv± j±l±petv± ka½sap±ti½ s²sen±d±ya sabbaratti½ yojanika½ cetiya½ anupariy±yi. Eva½ ten±pi attabh±vena y±vaj²va½ kaly±ŗakamma½ katv± devaloke nibbatto. Puna anuppanne buddhe tasmi½yeva nagare duggatakulassa gehe paµisandhi½ gaŗhitv± sumanaseµµhi½ n±ma niss±ya vasi, annabh±rotissa n±ma½ ahosi. So pana sumanaseµµhi devasika½ kapaŗaddhikavaŗibbakay±cak±na½ gehadv±re mah±d±na½ deti. Athekadivasa½ upariµµho n±ma paccekabuddho gandham±danapabbate nirodhasam±patti½ sam±panno. Tato vuµµh±ya ajja kassa anuggaha½ k±tu½ vaµµat²ti v²ma½si. Paccekabuddh± ca n±ma duggat±nukampak± honti. So ajja may± annabh±rassa anuggaha½ k±tu½ vaµµat²ti cintetv± id±ni annabh±ro aµavito attano geha½ ±gamissat²ti ńatv± pattac²varam±d±ya gandham±danapabbat± veh±sa½ abbhuggantv± g±madv±re annabh±rassa sammukhe paccuµµh±si. Annabh±ro paccekabuddha½ tucchapattahattha½ disv± paccekabuddha½ abhiv±detv± api, bhante, bhikkha½ labhitth±ti pucchi. Labhiss±ma mah±puńń±ti. Bhante, thoka½ idheva hoth±ti vegena gantv± attano gehe m±tug±ma½ pucchi bhadde, mayha½ µhapita½ bh±gabhatta½ atthi, natth²ti? Atthi s±m²ti. So tatova gantv± paccekabuddhassa hatthato pattam±d±ya ±gantv± bhadde, maya½ purimabhave kaly±ŗakammassa akatatt± bhatta½ pacc±s²sam±n± vihar±ma amh±ka½ d±tuk±mat±ya sati deyyadhammo na hoti, deyyadhamme sati paµigg±haka½ na labh±ma, ajja me upariµµhapaccekabuddho diµµho, bh±gabhattańca atthi, mayha½ bh±gabhatta½ imasmi½ patte pakkhip±h²ti. Byatt± itth² yato mayha½ s±miko bh±gabhatta½ deti, may±pi imasmi½ d±ne bh±giniy± bhavitabbanti attano bh±gabhattampi upariµµhassa paccekabuddhassa patte patiµµhapetv± ad±si. Annabh±ro patta½ ±haritv± paccekabuddhassa hatthe µhapetv±, bhante, evar³p± dujj²vit± mucc±m±ti ±ha. Eva½ hotu, mah±puńń±ti. So attano uttaras±µaka½ ekasmi½ padese attharitv± bhante, idha nis²ditv± paribhuńjath±ti ±ha. Paccekabuddho tattha nis²ditv± navavidha½ p±µik³lya½ paccavekkhanto paribhuńji. Paribhuttak±le annabh±ro pattadhovana-udaka½ ad±si. Paccekabuddho niµµhitabhattakicco
Icchita½ patthita½ tuyha½, sabbameva samijjhatu;
sabbe p³rentu saŖkapp±, cando pannaraso yath±ti.
Anumodana½ katv± magga½ paµipajji. Sumanaseµµhissa chatte adhivatth± devat± aho d±na½ paramad±na½ upariµµhe suppatiµµhitanti tikkhattu½ vatv± s±dhuk±ra½ ad±si. Sumanaseµµhi ki½ tva½ ma½ ettaka½ k±la½ d±na½ dadam±na½ na passas²ti ±ha. N±ha½ tava d±ne s±dhuk±ra½ demi, annabh±rena upariµµhapaccekabuddhassa dinnapiŗ¹ap±te pas²ditv± s±dhuk±ra½ dem²ti.
Sumanaseµµhi cintesi acchariya½ vatida½, aha½ ettaka½ k±la½ d±na½ dento devata½ s±dhuk±ra½ d±petu½ n±sakkhi½. Aya½ annabh±ro ma½ niss±ya vasanto anur³passa paµigg±hakapuggalassa laddhatt± ekapiŗ¹ap±tad±neneva s±dhuk±ra½ d±pesi, etassa anucchavika½ datv± eta½ piŗ¹ap±ta½ mama santaka½ k±tu½ vaµµat²ti annabh±ra½ pakkos±petv± ajja tay± kassaci kińci d±na½ dinnanti pucchi. ¾ma, ayya, upariµµhapaccekabuddhassa me attano bh±gabhatta½ dinnanti. Handa, bho, kah±paŗa½ gaŗhitv± eta½ piŗ¹ap±ta½ mayha½ deh²ti. Na demi ayy±ti. So y±va sahassa½ va¹¹hesi, annabh±ro sahassen±pi na dem²ti ±ha. Hotu, bho, yadi piŗ¹ap±ta½ na desi, sahassa½ gaŗhitv± patti½ me deh²ti. Etampi d±tu½ yutta½ v± ayutta½ v± na j±n±mi, ayya½ pana upariµµhapaccekabuddha½ pucchitv± sace d±tu½ yutta½ bhavissati, dass±m²ti gantv± paccekabuddha½ samp±puŗitv±, bhante, sumanaseµµhi mayha½ sahassa½ datv± tumh±ka½ dinnapiŗ¹ap±te patti½ y±cati, dammi v± na dammi v±ti Upama½ te paŗ¹ita kariss±mi. Seyyath±pi kulasatike g±me ekasmi½yeva ghare d²pa½ j±leyya, ses± attano attano telena vaµµi½ temetv± j±l±petv± gaŗheyyu½, purimad²passa pabh± atthi, natth²ti. Atirekatar±, bhante, pabh± hot²ti. Evameva paŗ¹ita u¼uŖkay±gu v± hotu kaµacchubhikkh± v±, attano piŗ¹ap±te paresa½ patti½ dentassa satassa v± detu sahassassa v±, yattak±na½ deti, tattak±na½ puńńa½ va¹¹hati. Tva½ dento ekameva piŗ¹ap±ta½ ad±si, sumanaseµµhissa pana pattiy± dinn±ya dve piŗ¹ap±t± honti eko tava, eko ca tass±ti. So paccekabuddha½ abhiv±detv± sumanaseµµhissa santika½ gantv± piŗ¹ap±te patti½ gaŗha s±m²ti ±ha. Handa, kah±paŗasahassa½ gaŗh±ti. N±ha½ piŗ¹ap±ta½ vikkiŗ±mi, saddh±ya pana tumh±ka½ patti½ dem²ti. T±ta, tva½ mayha½ saddh±ya patti½ desi, aha½ pana tuyha½ guŗa½ p³jento sahassa½ demi, gaŗha, t±t±ti. So eva½ hot³ti sahassa½ gaŗhi. T±ta, tuyha½ sahassa½ laddhak±lato paµµh±ya sahatth± kammakaraŗakicca½ natthi, v²thiya½ ghara½ m±petv± vasa. Yena tuyha½ attho, ta½ ma½ ±har±petv± gaŗh±h²ti. Nirodhasam±pattito vuµµhitapaccekabuddhassa dinnapiŗ¹ap±to n±ma ta½divasameva vip±ka½ deti. Tasm± sumanaseµµhi ańńa½ divasa½ annabh±ra½ gahetv± r±jakula½ agacchantopi ta½divasa½ gahetv±va gato. Annabh±rassa puńńa½ ±gamma r±j± seµµhi½ anoloketv± annabh±rameva olokesi Ki½, deva, ima½ purisa½ ativiya olokes²ti? Ańńa½ divasa½ adiµµhapubbatt± olokem²ti. Oloketabbayuttako esa dev±ti. Ko panassa oloketabbayuttako guŗoti? Ajja attano bh±gabhatta½ saya½ abhuńjitv± upariµµhapaccekabuddhassa dinnatt± mama hatthato sahassa½ labhi dev±ti. Kon±mo esoti? Annabh±ro n±ma dev±ti. Tava hatthato laddhatt± mamapi hatthato laddhu½ arahati, ahampissa p³ja½ kariss±m²ti vatv± sahassa½ ad±si. Etassa vasanageha½ j±n±tha bhaŗeti? S±dhu dev±ti eka½ gehaµµh±na½ sodhent± kudd±lena ±hat±hataµµh±ne nidhikumbhiyo g²v±ya g²va½ ±hacca µhit± disv± rańńo ±rocayi½su. R±j± tena hi gantv± khanath±ti ±ha. Tesa½ khanant±na½ khanant±na½ heµµh± gacchanti. Puna gantv± rańńo ±rocayi½su. R±j± annabh±rassa vacanena khanath±ti ±ha. Te gantv± annabh±rasseva vacananti khani½su. Kudd±lena ±hat±hataµµh±ne ahicchattakamaku¼±ni viya kumbhiyo uµµhahi½su. Te dhana½ ±haritv± rańńo santike r±si½ aka½su. R±j± amacce sannip±tetv± imasmi½ nagare kassa ańńassa ettaka½ dhana½ atth²ti pucchi. Natthi kassaci dev±ti. Tena hi aya½ annabh±ro imasmi½ nagare dhanaseµµhi n±ma hot³ti. Ta½divasameva seµµhicchatta½ labhi. So tato paµµh±ya y±vaj²va½ kaly±ŗakamma½ katv± tato cuto devaloke nibbatto. D²gharatta½ devamanussesu sa½saritv± amh±ka½ satthu uppajjanak±le kapilavatthunagare amittodanasakkassa gehe paµisandhi½ gaŗhi. N±maggahaŗadivase panassa anuruddhoti n±ma½ aka½su. Mah±n±masakkassa kaniµµhabh±t± satthu c³¼apituputto paramasukhum±lo mah±puńńo ahosi. Suvaŗŗap±tiya½yevassa bhatta½ uppajji. Athassa m±t± ekadivasa½ mama putta½ natth²ti pada½ j±n±pess±m²ti eka½ suvaŗŗap±ti½ ańń±ya suvaŗŗap±tiy± pidahitv± tucchaka½yeva pesesi. Antar±magge devat± dibbap³vehi p³resu½. Eva½ mah±puńńo ahosi. Tiŗŗa½ ut³na½ anucchavikesu t²su p±s±desu alaŖkatan±µakitth²hi parivuto devo viya sampatti½ anubhavi. Amh±kampi bodhisatto tasmi½ samaye tusitapur± cavitv± suddhodanamah±r±jassa aggamahesiy± kucchismi½ paµisandhi½ gahetv± anukkamena vuddhippatto ek³nati½sa vass±ni ag±ramajjhe vasitv± mah±bhinikkhamana½ nikkhamitv± anukkamena paµividdhasabbańńutańń±ŗo bodhimaŗ¹e sattasatt±ha½ v²tin±metv± isipatane migad±ye dhammacakkappattana½ pavattetv± lok±nuggaha½ karonto r±jagaha½ ±gamma putto me r±jagaha½ ±gatoti sutv± gacchatha bhaŗe mama putta½ ±neth±ti pitar± pahite sahassasahassapariv±re dasa amacce ehibhikkhupabbajj±ya pabb±jetv± k±¼ud±yittherena c±rik±gamana½ ±y±cito r±jagahato v²satisahassabhikkhupariv±ro nikkhamitv± kapilavatthupura½ gantv± ń±tisam±game anekehi iddhip±µih±riyehi sapp±µih±riya½ vicitradhammadesana½ katv± mah±jana½ amatap±na½ p±yetv± dutiyadivase pattac²varam±d±ya nagaradv±re µhatv± ki½ nu kho kulanagara½ ±gat±na½ sabbańńubuddh±na½ ±ciŗŗanti ±vajjam±no sapad±na½ piŗ¹±ya caraŗa½ ±ciŗŗanti ńatv± sapad±na½ piŗ¹±ya caranto putto me piŗ¹±ya carat²ti sutv± ±gatassa rańńo dhamma½ kathetv± tena sakanivesana½ pavesetv± katasakk±rasamm±no tattha k±tabba½ ń±tijan±nuggaha½ katv± r±hulakum±ra½ pabb±jetv± nacirasseva kapilavatthupurato mallaraµµhe c±rika½ caram±no anupiya-ambavana½ agam±si. Tasmi½ samaye suddhodanamah±r±j± s±kiyajana½ sannip±tetv± ±ha sace mama putto ag±ra½ ajjh±vasissa, r±j± abhavissa cakkavatt² sattaratanasamann±gato. Natt±pi me r±hulakum±ro khattiyagaŗena saddhi½ ta½ pariv±retv± acarissa, tumhepi etamattha½ j±n±tha. Id±ni pana me putto buddho j±to, khattiy±vassa pariv±r± hontu. Tumhe ekekakulato ekeka½ d±raka½ deth±ti. Eva½ vutte ekappah±reneva sahassakhattiyakum±r± pabbaji½su. Tasmi½ samaye mah±n±mo kuµumbas±miko hoti. So anuruddhasakka½ upasaŖkamitv± etadavoca etarahi, t±ta anuruddha, abhińń±t± abhińń±t± sakyakum±r± bhagavanta½ pabbajita½ anupabbajanti, amh±ka½ kule natthi koci ag±rasm± anag±riya½ pabbajito. Tena hi tva½ v± pabbaja, aha½ v± pabbajiss±m²ti. So tassa vacana½ sutv± ghar±v±se ruci½ akatv± attasattamo ag±rasm± anag±riya½ pabbajito. Tassa pabbajj±nukkamo saŖghabhedakakkhandhake (c³¼ava. 330 ±dayo) ±gatova. Eva½ anupiya-ambavana½ gantv± pabbajitesu pana tesu tasmi½yeva antovasse bhaddiyatthero arahatta½ p±puŗi. Anuruddhatthero dibbacakkhu½ nibbattesi, devadatto aµµha sam±pattiyo nibbattesi, ±nandatthero sot±pattiphale patiµµh±si, bhagutthero ca kimilatthero ca pacch± arahatta½ p±puŗi½su. Tesa½ pana sabbesampi ther±na½ attano attano ±gataµµh±ne pubbapatthan±bhin²h±ro ±gamissati. Aya½ pana anuruddhatthero dhammasen±patissa santike kammaµµh±na½ gahetv± cetiyaraµµhe p±c²nava½samigad±ya½ gantv± samaŗadhamma½ karonto satta mah±purisavitakke vitakkesi, aµµhame kilamati. Satth± anuruddho aµµhame mah±purisavitakke kilamat²ti ńatv± tassa saŖkappa½ p³ress±m²ti tattha gantv± pańńattavarabuddh±sane nisinno aµµhama½ mah±purisavitakka½ p³retv± catupaccayasantosabh±van±r±mapaµimaŗ¹ita½ mah±-ariyava½sapaµipada½ (a. ni. 8.30) kathetv± ±k±se uppatitv± bhesakal±vanameva gato. Thero tath±gate gatamatteyeva tevijjo mah±kh²ŗ±savo hutv± satth± mayha½ mana½ j±nitv± ±gantv± aµµhama½ mah±purisavitakka½ p³retv± ad±si. So ca me manoratho matthaka½ pattoti buddh±na½ dhammadesana½ attano ca paµividdhadhamma½ ±rabbha im± g±th± abh±si
Mama saŖkappamańń±ya, satth± loke anuttaro;
manomayena k±yena, iddhiy± upasaŖkami.
Yath± me ahu saŖkappo, tato uttari desayi;
nippapańcarato buddho, nippapańcamadesayi.
Tass±ha½ dhammamańń±ya, vih±si½ s±sane rato;
tisso vijj± anuppatto, kata½ buddhassa s±sananti. (Therag±. 901-903).
Atha na½ aparabh±ge satth± jetavanamah±vih±re viharanto mama s±sane dibbacakkhuk±na½ anuruddho aggoti aggaµµh±ne µhapesi.