5. Jar±vaggo

1. Jar±dhammasuttavaººan±

511. Pañcamavaggassa paµhame pacch±tapeti p±s±dacch±y±ya puratthimadisa½ paµicchannatt± p±s±dassa pacchimadis±bh±ge ±tapo hoti, tasmi½ µh±ne paññattavarabuddh±sane nisinnoti attho Piµµhi½ ot±payam±noti yasm± samm±sambuddhassapi up±dinnakasar²re uºhak±le uºha½ hoti, s²tak±le s²ta½, ayañca himap±tas²tasamayo. Tasm± mah±c²vara½ ot±retv± s³riyarasm²hi piµµhi½ ot±payam±no nis²di.
Ki½ pana buddharasmiyo madditv± s³riyarasmi anto pavisitu½ sakkot²ti? Na sakkoti. Eva½ sante ki½ t±pet²ti? Rasmiteja½. Yatheva hi µhitamajjhanhike parimaº¹al±ya ch±y±ya rukkham³le nisinnassa kiñc±pi s³riyarasmiyo sar²ra½ na phusanti, sabbadis±su pana tejo pharati, aggij±l±hi parikkhitto viya hoti, eva½ s³riyarasm²su buddharasmiyo madditv± anto pavisitu½ asakkuºant²supi satth± teja½ t±pento nisinnoti veditabbo.
Anomajjantoti piµµhiparikammakaraºavasena anumajjanto. Acchariya½ bhanteti thero bhagavato piµµhito mah±c²vara½ ot±retv± nisinnassa dvinna½ a½sak³µ±na½ antare suvaºº±vaµµa½ viya kesaggappam±ºa½ valiy±vaµµa½ disv±– “evar³pepi n±ma sar²re jar± paññ±yat²”ti sañj±tasa½vego jara½ garahanto evam±ha. Garahanacchariya½ n±ma kireta½.
Na ceva½ d±ni, bhante, bhagavato t±va parisuddhoti yath± pakatiy± chavivaººo parisuddho, na evametarah²ti d²pento evam±ha. Tath±gatassa hi daharak±le saªkusatasamabbh±hata½ usabhacamma½ viya vihatavaliko k±yo hoti, tasmi½ µhapito hattho bhassateva, na santiµµhati, telapuñchan±k±rappatto viya hoti. Mahallakak±le pana sir±j±l± mil±yanti, sandhipabb±ni sithil±ni honti, ma½sa½ aµµhito muccitv± sithilabh±va½ ±pajjitv± tattha tattha olambati. Buddh±na½ pana evar³pa½ na hoti. Aññesa½ ap±kaµa½, santik±vacaratt± ±nandattherasseva p±kaµa½ hoti, tasm± evam±ha.
Sithil±ni ca gatt±n²ti aññesa½ mukhe a½sak³µantarehi tesu tesu µh±nesu valiyo santiµµhanti, satthu paneta½ natthi, thero ca dvinna½ a½sak³µ±na½ antare valiy±vaµµaka½ disv± evam±ha. Sabb±ni valiyaj±t±n²ti idampi attano p±kaµavasena evam±ha– satthu pana aññesa½ viya valiyo n±ma natthi. Purato pabbh±ro ca k±yoti satth± brahmujugatto, devanagare samussitasuvaººatoraºa½ viyassa k±yo ujukameva uggato. Mahallakak±le pana k±yo purato vaªko hoti, sv±ya½ aññesa½ ap±kaµo, santik±vacaratt± pana therasseva p±kaµo, tasm± evam±ha. Dissati ca indriy±na½ aññathattanti indriy±ni n±ma na cakkhuviññeyy±ni. Yato pana pakatiy± parisuddho chavivaººo, id±ni na tath± parisuddho, a½sak³µantare vali paññ±yati brahmujuk±yo purato vaªko, imin±va k±raºena cakkh±d²nañca indriy±na½ aññathattena bhavitabbanti nayagg±hato evam±ha. Dh² ta½ jammi jare atth³ti l±make jare dh² ta½ tuyha½ hotu, dhikk±ro ta½ phusatu. Bimbanti attabh±vo.