2. Mo¼iyaphaggunasuttavaººan±
12. Dutiye sambhaves²na½ v± anuggah±y±ti imasmi½yeva µh±ne bhagav± desana½ niµµh±pesi. Kasm±? Diµµhigatikassa nisinnatt±. Tassañhi parisati mo¼iyaphagguno n±ma bhikkhu diµµhigatiko nisinno. Atha satth± cintesi– “aya½ uµµhahitv± ma½ pañha½ pucchissati, athass±ha½ vissajjess±m²”ti pucch±ya ok±sad±nattha½ desana½ niµµh±pesi. Mo¼iyaphaggunoti mo¼²ti c³¼± vuccati. Yath±ha–
“Chetv±na mo¼i½ varagandhav±sita½
veh±yasa½ ukkhipi sakyapuªgavo;
ratanacaªkoµavarena v±savo,
sahassanetto siras± paµiggah²”ti.
S± tassa gihik±le mahant± ahosi. Tenassa “mo¼iyaphagguno”ti saªkh± udap±di. Pabbajitampi na½ teneva n±mena sañj±nanti. Etadavoc±ti desan±nusandhi½ ghaµento eta½ “ko nu kho, bhante, viññ±º±h±ra½ ±h±ret²”ti vacana½ avoca. Tassattho– bhante, ko n±ma so, yo eta½ viññ±º±h±ra½ kh±dati v± bhuñjati v±ti? Kasm± pan±ya½ itare tayo ±h±re apucchitv± imameva pucchat²ti? J±n±m²ti laddhiy±. So hi mahante piº¹e katv±va kaba¼²k±r±h±ra½ bhuñjante passati, tenassa ta½ j±n±m²ti laddhi. Tittiravaµµakamorakukkuµ±dayo pana m±tusamphassena y±pente disv± “ete phass±h±rena y±pent²”ti tassa laddhi. Kacchap± pana attano utusamaye mah±samuddato nikkhamitv± samuddat²re v±likantare aº¹±ni µhapetv± v±lik±ya paµicch±detv± mah±samuddameva otaranti. T±ni m±tu-anussaraºavasena na p³t²ni honti. T±ni manosañcetan±h±rena y±pent²ti tassa laddhi. Kiñc±pi therassa aya½ laddhi, na pana et±ya laddhiy± ima½ pañha½ pucchati Diµµhigatiko hi ummattakasadiso. Yath± ummattako pacchi½ gahetv± antarav²thi½ otiººo gomayampi p±s±ºampi g³thampi khajjakhaº¹ampi ta½ ta½ man±pampi aman±pampi gahetv± pacchiya½ pakkhipati. Evameva diµµhigatiko yuttampi ayuttampi pucchati. So “kasm± ima½ pucchas²”ti na niggahetabbo, pucchitapucchitaµµh±ne pana gahaºameva nisedhetabba½. Teneva na½ bhagav± “kasm± eva½ pucchas²”ti avatv± gahitag±hameva tassa mocetu½ no kallo pañhoti-±dim±ha. Tattha no kalloti ayutto. ¾h±ret²ti aha½ na vad±m²ti aha½ koci satto v± puggalo v± ±h±ret²ti na vad±mi. ¾h±ret²ti c±ha½ vadeyyanti yadi aha½ ±h±ret²ti vadeyya½. Tatrassa kallo pañhoti tasmi½ may± eva½ vutte aya½ pañho yutto bhaveyya. Kissa nu kho, bhante, viññ±º±h±roti, bhante, aya½ viññ±º±h±ro katamassa dhammassa paccayoti attho. Tatra kalla½ veyy±karaºanti tasmi½ eva½ pucchite pañhe ima½ veyy±karaºa½ yutta½ “viññ±º±h±ro ±yati½ punabbhav±bhinibbattiy± paccayo”ti. Ettha ca viññ±º±h±roti paµisandhicitta½. ¾yati½ punabbhav±bhinibbatt²ti teneva viññ±ºena sahuppannan±mar³pa½. Tasmi½ bh³te sati sa¼±yatananti tasmi½ punabbhav±bhinibbattisaªkh±te n±mar³pe j±te sati sa¼±yatana½ hot²ti attho. Sa¼±yatanapaccay± phassoti idh±pi bhagav± uttari pañhassa ok±sa½ dento desana½ niµµh±pesi. Diµµhigatiko hi navapuccha½ upp±detu½ na sakkoti, niddiµµha½ niddiµµha½yeva pana gaºhitv± pucchati, tenassa bhagav± ok±sa½ ad±si. Attho panassa sabbapadesu vuttanayeneva gahetabbo. “Ko nu kho, bhante, bhavat²”ti kasm± na pucchati? Diµµhigatikassa hi satto n±ma bh³to nibbattoyev±ti laddhi, tasm± attano laddhiviruddha½ idanti na pucchati. Apica idappaccay± ida½ idappaccay± idanti bah³su µh±nesu kathitatt± saññatti½ upagato, ten±pi na pucchati. Satth±pi “imassa bahu½ pucchantass±pi titti natthi, tucchapucchameva pucchat²”ti ito paµµh±ya desana½ ek±baddha½ katv± desesi. Channa½ tvev±ti yato paµµh±ya desan±ru¼ha½, tameva gahetv± desana½ vivaµµento evam±ha. Imasmi½ pana sutte viññ±ºan±mar³p±na½ antare eko sandhi, vedan±taºh±na½ antare eko, bhavaj±t²na½ antare ekoti. Dutiya½.