4. Khattiyasuttavaººan±
14. Catutthe khattiyo dvipadanti dvipad±na½ r±j± seµµho. Kom±r²ti kum±rik±le gahit±. Aya½ sesabhariy±na½ seµµh±ti vadati. Pubbajoti paµhama½ j±to k±ºo v±pi hotu kuºi-±d²na½ v± aññataro, yo paµhama½ j±to, ayameva putto imiss± devat±ya v±de seµµho n±ma hoti. Yasm± pana dvipad±d²na½ buddh±dayo seµµh±, tasm± bhagav± paµig±tha½ ±ha. Tattha kiñc±pi bhagav± sabbesa½yeva apad±dibhed±na½ satt±na½ seµµho, uppajjam±no panesa sabbasattaseµµho dvipadesuyeva uppajjati, tasm± sambuddho dvipada½ seµµhoti ±ha. Dvipadesu uppannassa cassa sabbasattaseµµhabh±vo appaµihatova hoti. ¾j±n²yoti hatth² v± hotu ass±d²su aññataro v±, yo k±raºa½ j±n±ti, aya½ ±j±n²yova catuppad±na½ seµµhoti attho. K³µakaººarañño gu¼avaººa-asso viya. R±j± kira p±c²nadv±rena nikkhamitv± cetiyapabbata½ gamiss±m²ti kalambanad²t²ra½ sampatto, asso t²re µhatv± udaka½ otaritu½ na icchati r±j± ass±cariya½ ±mantetv±, “aho vata tay± asso sikkh±pito udaka½ otaritu½ na icchat²”ti ±ha. ¾cariyo “susikkh±pito deva asso, etassa hi citta½– ‘sac±ha½ udaka½ otariss±mi, v±la½ temissati, v±le tinte rañño aªge udaka½ p±teyy±’ti, eva½ tumh±ka½ sar²re udakap±tanabhayena na otarati, v±la½ gaºh±peth±”ti ±ha. R±j± tath± k±resi. Asso vegena otaritv± p±ra½ gato. Suss³s±ti suss³sam±n±. Kum±rik±le v± gahit± hotu pacch± v±, sur³p± v± vir³p± v±, y± s±mika½ suss³sati paricarati toseti, s± bhariy±na½ seµµh±. Assavoti ±suºam±no. Jeµµho v± hi hotu kaniµµho v±, yo m±t±pit³na½ vacana½ suº±ti, sampaµicchati, ov±dapaµikaro hoti, aya½ putt±na½ seµµho, aññehi sandhicchedak±dicorehi puttehi ko attho devateti.
Khattiyasuttavaººan± niµµhit±.