5. Anum±nasuttavaººan±
181. Eva½ me sutanti anum±nasutta½. Tattha bhagges³ti eva½n±make janapade, vacanattho panettha vutt±nus±reneva veditabbo. Susum±ragireti eva½n±make nagare. Tassa kira nagarassa vatthupariggahadivase avid³re udakarahade su½sum±ro saddamak±si, gira½ nicch±resi. Atha nagare niµµhite su½sum±ragira½ tvevassa n±ma½ aka½su. Bhesaka¼±vaneti bhesaka¼±n±make vane. “Bhesaga¼±vane”tipi p±µho. Migad±yeti ta½ vana½ migapakkh²na½ abhayadinnaµµh±ne j±ta½, tasm± migad±yoti vuccati. Pav±ret²ti icch±peti. Vadant³ti ov±d±nus±sanivasena vadantu, anus±sant³ti attho. Vacan²yomh²ti aha½ tumhehi vattabbo, anus±sitabbo ovaditabboti attho. So ca hoti dubbacoti so ca dukkhena vattabbo hoti, vutto na sahati. Dovacassakaraºeh²ti dubbacabh±vak±rakehi upari ±gatehi so¼asahi dhammehi. Appadakkhiºagg±h² anus±saninti yo hi vuccam±no tumhe ma½ kasm± vadatha, aha½ attano kappiy±kappiya½ s±vajj±navajja½ atth±nattha½ j±n±m²ti vadati. Aya½ anus±sani½ padakkhiºato na gaºh±ti, v±mato gaºh±ti, tasm± appadakkhiºagg±h²ti vuccati. P±pik±na½ icch±nanti l±mak±na½ asantasambhavanapatthan±na½. Paµippharat²ti paµiviruddho, paccan²ko hutv± tiµµhati, apas±det²ti ki½ nu kho tuyha½ b±lassa abyattassa bhaºitena, tvampi n±ma bhaºitabba½ maññissas²ti eva½ ghaµµeti. Pacc±ropet²ti, tvampi khosi itthann±ma½ ±patti½ ±panno, ta½ t±va paµikaroh²ti eva½ paµi-±ropeti. Aññenañña½ paµicarat²ti aññena k±raºena vacanena v± añña½ k±raºa½ vacana½ v± paµicch±deti. “¾patti½ ±pannos²”ti vutte “ko ±panno, ki½ ±panno, kismi½ ±panno, ka½ bhaºatha, ki½ bhaºath±”ti v± vadati. “Evar³pa½ kiñci tay± diµµhan”ti vutte “na suº±m²”ti sota½ v± upaneti. Bahiddh± katha½ apan±met²ti “itthann±ma½ ±patti½ ±pannos²”ti puµµho “p±µaliputta½ gatomh²”ti vatv± puna “na tava p±µaliputtagamana½ pucch±ma, ±patti½ pucch±m±”ti vutte “tato r±jageha½ gatomh²”ti, r±jageha½ v± y±hi br±hmaºageha½ v±, ±patti½ ±pannos²ti. Tattha me s³karama½sa½ laddhanti-±d²ni vadanto katha½ bahiddh± vikkhipati. Apad±neti attano cariy±ya. Na samp±yat²ti, ±vuso, tva½ kuhi½ vasasi, ka½ niss±ya vasas²ti v±, ya½ tva½ vadesi “may± esa ±patti½ ±pajjanno diµµho”ti. Tva½ tasmi½ samaye ki½ karosi, aya½ ki½ karoti, kattha v± tva½ acchasi kattha v± ayanti-±din± nayena cariya½ puµµho samp±detv± kathetu½ na sakkoti. 183. Tatr±vusoti ±vuso, tesu so¼asasu dhammesu. Attan±va att±na½ eva½ anuminitabbanti eva½ attan±va att± anumetabbo tuletabbo t²retabbo. 184. Paccavekkhitabbanti paccavekkhitabbo. Ahoratt±nusikkhin±ti div±pi rattimpi sikkhantena, ratiñca div± ca kusalesu dhammesu sikkhantena p²tip±mojjameva upp±detabbanti attho. Acche v± udakapatteti pasanne v± udakabh±jane. Mukhanimittanti mukhapaµibimba½. Rajanti ±gantukaraja½. Aªgaºanti tattha j±taka½ tilaka½ v± pi¼aka½ v±. Sabbepime p±pake akusale dhamme pah²neti imin± sabbappah±na½ kathesi. Katha½? Ettak± akusal± dhamm± pabbajitassa n±nucchavik±ti paµisaªkh±na½ upp±dayato hi paµisaªkh±nappah±na½kathita½ hoti. S²la½ padaµµh±na½ katv± kasiºaparikamma½ ±rabhitv± aµµha sam±pattiyo nibbattentassa vikkhambhanappah±na½ kathita½. Sam±patti½ padaµµh±na½ katv± vipassana½ va¹¹hentassa tadaªgappah±na½ kathita½. Vipassana½ va¹¹hetv± magga½ bh±ventassa samucchedappah±na½ kathita½. Phale ±gate paµippassaddhippah±na½, nibb±ne ±gate nissaraºappah±nanti eva½ imasmi½ sutte sabbappah±na½ kathita½va hoti. Idañhi sutta½ bhikkhup±timokkha½ n±m±ti por±º± vadanti. Ida½ divasassa tikkhattu½ paccavekkhitabba½. P±to eva vasanaµµh±na½ pavisitv± nisinnena “ime ettak± kiles± atthi nu kho mayha½ natth²”ti paccavekkhitabb±. Sace atth²ti passati, tesa½ pah±n±ya v±yamitabba½. No ce passati, supabbajitosm²ti attamanena bhavitabba½. Bhattakicca½ katv± rattiµµh±ne v± div±µµh±ne v± nis²ditv±pi paccavekkhitabba½. S±ya½ vasanaµµh±ne nis²ditv±pi paccavekkhitabba½. Tikkhattu½ asakkontena dve v±re paccavekkhitabba½. Dve v±re asakkontena pana avassa½ ekav±ra½ paccavekkhitabba½, appaccavekkhitu½ na vaµµat²ti vadanti. Sesa½ sabbattha utt±natthamev±ti.
Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya
Anum±nasuttavaººan± niµµhit±.