Akaµµhap±kas±lip±tubh±vo

125. “Atha kho tesa½, v±seµµha, satt±na½ pad±lat±ya antarahit±ya akaµµhap±ko s±li p±turahosi akaºo athuso suddho sugandho taº¹ulapphalo. Ya½ ta½ s±ya½ s±yam±s±ya ±haranti, p±to ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½. Ya½ ta½ p±to p±tar±s±ya ±haranti, s±ya½ ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½; n±pad±na½ paññ±yati. Atha kho te, v±seµµha, satt± akaµµhap±ka½ s±li½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su.

Itthipurisaliªgap±tubh±vo

126. “Yath± yath± kho te, v±seµµha, satt± akaµµhap±ka½ s±li½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su, tath± tath± tesa½ satt±na½ bhiyyosomatt±ya kharattañceva k±yasmi½ okkami, vaººavevaººat± ca paññ±yittha, itthiy± ca itthiliªga½ p±turahosi purisassa ca purisaliªga½. Itth² ca purisa½ ativela½ upanijjh±yati puriso ca itthi½. Tesa½ ativela½ aññamañña½ upanijjh±yata½ s±r±go udap±di, pari¼±ho k±yasmi½ okkami. Te pari¼±hapaccay± methuna½ dhamma½ paµisevi½su.
“Ye kho pana te, v±seµµha, tena samayena satt± passanti methuna½ dhamma½ paµisevante, aññe pa½su½ khipanti, aññe seµµhi½ khipanti aññe gomaya½ khipanti– ‘nassa asuci [vasali (sy±.), vasal² (ka.)], nassa asuc²’ti. ‘Kathañhi n±ma satto sattassa evar³pa½ karissat²’ti! Tadetarahipi manuss± ekaccesu janapadesu vadhuy± nibbuyham±n±ya [nivayham±n±ya, niggayham±n±ya (ka.)] aññe pa½su½ khipanti, aññe seµµhi½ khipanti, aññe gomaya½ khipanti. Tadeva por±ºa½ aggañña½ akkhara½ anusaranti, na tvevassa attha½ ±j±nanti.