Devasabh±
294. “Purim±ni, bhante, divas±ni purimatar±ni tadahuposathe pannarase pav±raº±ya puºº±ya puººam±ya rattiy± kevalakapp± ca dev± t±vati½s± sudhamm±ya½ sabh±ya½ sannisinn± honti sannipatit±; mahat² ca dibbaparis± samantato nisinn± honti, catt±ro ca mah±r±j±no catuddis± nisinn± honti; puratthim±ya dis±ya dhataraµµho mah±r±j± pacchim±bhimukho nisinno hoti deve purakkhatv±; dakkhiº±ya dis±ya vir³¼hako mah±r±j± uttar±bhimukho nisinno hoti deve purakkhatv±; pacchim±ya dis±ya vir³pakkho mah±r±j± puratth±bhimukho nisinno hoti deve purakkhatv±; uttar±ya dis±ya vessavaºo mah±r±j± dakkhiº±bhimukho nisinno hoti deve purakkhatv±. Yad± bhante, kevalakapp± ca dev± t±vati½s± sudhamm±ya½ sabh±ya½ sannisinn± honti sannipatit±, mahat² ca dibbaparis± samantato nisinn± honti, catt±ro ca mah±r±j±no catuddis± nisinn± honti, ida½ nesa½ hoti ±sanasmi½; atha pacch± amh±ka½ ±sana½ hoti. “Ye te, bhante, dev± bhagavati brahmacariya½ caritv± adhun³papann± t±vati½sak±ya½, te aññe deve atirocanti vaººena ceva yasas± ca. Tena suda½, bhante, dev± t±vati½s± attaman± honti pamudit± p²tisomanassaj±t±; ‘dibb± vata, bho, k±y± parip³renti, h±yanti asurak±y±’ti. 295. “Atha kho, bhante, sakko dev±namindo dev±na½ t±vati½s±na½ sampas±da½ viditv± im±hi g±th±hi anumodi–
‘Modanti vata bho dev±, t±vati½s± sahindak±;
tath±gata½ namassant±, dhammassa ca sudhammata½.
Nave deve ca passant±, vaººavante yasassine;
sugatasmi½ brahmacariya½, caritv±na idh±gate.
Te aññe atirocanti, vaººena yasas±yun±;
s±vak± bh³ripaññassa, vises³pagat± idha.
Ida½ disv±na nandanti, t±vati½s± sahindak±;
tath±gata½ namassant±, dhammassa ca sudhammatan’ti.
“Tena suda½ bhante, dev± t±vati½s± bhiyyoso matt±ya attaman± honti pamudit± p²tisomanassaj±t±; ‘dibb± vata, bho, k±y± parip³renti, h±yanti asurak±y±”’ti.