Somanassapaµil±bhakath±vaººan±

368. Vedapaµil±bhanti tuµµhipaµil±bha½. Dev±surasaªg±moti dev±nañca asur±nañca saªg±mo. Samupaby³¼hoti sam±panno nal±µena nal±µa½ paharaº±k±rappatto viya. Etesa½ kira kad±ci mah±samuddapiµµhe saªg±mo hoti tattha pana chedanavijjhan±d²hi aññamañña½ gh±to n±ma natthi, d±rumeº¹akayuddha½ viya jayapar±jayamattameva hoti. Kad±ci dev± jinanti, kad±ci asur±. Tattha yasmi½ saªg±me dev± puna apacc±gaman±ya asure jini½su, ta½ sandh±ya tasmi½ kho pana bhanteti-±dim±ha. Ubhayametanti ubhaya½ eta½. Duvidhampi oja½ ettha devaloke dev±yeva paribhuñjissant²ti evamassa ±vajjantassa balavap²tisomanassa½ uppajji. Sadaº¹±vacaroti sadaº¹±vacarako, daº¹aggahaºena satthaggahaºena saddhi½ ahosi, na nikkhittadaº¹asatthoti dasseti. Ekantanibbid±y±ti ekanteneva vaµµe nibbindanatth±y±ti sabba½ mah±govindasutte vuttameva.
369. Pavedes²ti kathesi d²pesi. Idhev±ti imasmiññeva ok±se. Devabh³tassa me satoti devassa me sato. Punar±yu ca me laddhoti puna aññena kammavip±kena me j²vita½ laddhanti, imin± attano cutabh±va½ ceva upapannabh±vañca ±vikaroti.
Diviy± k±y±ti dibb± attabh±v±. ¾yu½ hitv± am±nusanti dibba½ ±yu½ jahitv±. Am³¼ho gabbhamess±m²ti niyatagatikatt± am³¼ho hutv±. Yattha me ramat² manoti yattha me mano ramissati, tattheva khattiyakul±d²su gabbha½ upagacchiss±m²ti sattakkhattu½ deve ca m±nuse c±ti imamattha½ d²peti.
ѱyena vihariss±m²ti manussesu upapannopi m±tara½ j²vit± voropan±d²na½ abhabbatt± ñ±yena k±raºena samena vihariss±m²ti attho.
Sambodhi ce bhavissat²ti ida½ sakad±g±mimagga½ sandh±ya vadati, sace sakad±g±m² bhaviss±m²ti d²peti. Aññ±t± vihariss±m²ti aññ±t± ±j±nituk±mo hutv± vihariss±mi. Sveva anto bhavissat²ti so eva me manussaloke anto bhavissat²ti.
Puna devo bhaviss±mi, devalokasmi½ uttamoti puna devalokasmi½ uttamo sakko dev±namindo bhaviss±m²ti vadati.
Antime vattam±namh²ti antime bhave vattam±ne. So niv±so bhavissat²ti ye te ±yun± ca paññ±ya ca akaniµµh± jeµµhak± sabbadevehi paº²tatar± dev±, avas±ne me so niv±so bhavissati Aya½ kira tato sakkattabh±vato cuto tasmi½ attabh±ve an±g±mimaggassa paµiladdhatt± uddha½soto akaniµµhag±m² hutv± avih±d²su nibbattanto avas±ne akaniµµhe nibbattissati. Ta½ sandh±ya evam±ha. Esa kira avihesu kappasahassa½ vasissati, atappesu dve kappasahass±ni, sudassesu catt±ri kappasahass±ni, sudass²su aµµha, akaniµµhesu so¼as±ti ekati½sa kappasahass±ni brahma-±yu½ anubhavissati. Sakko devar±j± an±thapiº¹iko gahapati vis±kh± mah±-up±sik±ti tayopi hi ime ekappam±ºa-±yuk± eva, vaµµ±bhiratasatt± n±ma etehi sadis± sukhabh±gino n±ma natthi.
370. Apariyositasaªkappoti aniµµhitamanoratho. Yassu maññ±mi samaºeti ye ca samaºe pavivittavih±rinoti maññ±mi.
¾r±dhan±ti samp±dan±. Vir±dhan±ti asamp±dan±. Na samp±yant²ti samp±detv± kathetu½ na sakkonti.
¾diccabandhunanti ±diccopi gotamagotto, bhagav±pi gotamagotto, tasm± evam±ha. Ya½ karomas²ti ya½ pubbe brahmuno namakk±ra½ karoma. Sama½ deveh²ti devehi saddhi½, ito paµµh±ya id±ni amh±ka½ brahmuno namakk±rakaraºa½ natth²ti dasseti. S±ma½ karom±ti namakk±ra½ karoma.
371. Par±masitv±ti tuµµhacitto sah±ya½ hatthena hatthamhi paharanto viya pathavi½ paharitv±, sakkhibh±vatth±ya v± paharitv± “yath± tva½ niccalo, evamaha½ bhagavat²”ti. Ajjhiµµhapañh±ti ajjhesitapañh± patthitapañh±. Sesa½ sabbattha utt±namev±ti.

Iti sumaªgalavil±siniy± d²ghanik±yaµµhakath±ya½

Sakkapañhasuttavaººan± niµµhit±.