K±m±vacarapuññ±ni, bhavant²ti viniddiseti.–

K±m±vacarapuññ±ni sattarasa sahass±ni ca dve sat±ni ca as²ti ca bhavanti, iti vacana½ viniddise ±cariyo katheyya.

Dasapuññakriy±vatthu, chadv±r±dhipat²hi ca;
k±y±d²hi ca t²heva, h²n±d²hi ca t²hi tu.
Dv²su bhavesu k±mabhavar³pabhavesu. Paµipad±dibhedato dukkh±paµipada½ dandh±bhiñña½, dukkh±paµipada½ khipp±bhiñña½, sukh±paµipada½ dandh±bhiñña½, sukh±paµipada½ khipp±bhiñña½. R³p±vacarabh±van±puññavasappavatta½ r³p±vacare pavattassa bh±van±puññassa vasena pavatta½ r³p±vacar³papattinipph±daka½ r³p±vacare upapattiy± paµisandhiy± nipph±daka½ hoti.
Savatthuk±vatthukabhedatoti ar³p±vacara½ yad± k±mar³pe j±yati, tad± hadayavatthu½ niss±ya j±yati, iti tasm± savatthuka½ n±ma j±ta½. Yad± ar³pe j±yati, tad± hadayavatthu½ aniss±ya j±yati, iti tasm± avatthuka½ n±ma j±ta½.
¾k±s±nañc±yatanassa kasiºuggh±µim±k±sa½ ±rammaºa½. Viññ±ºañc±yatanassa tattha pavattaviññ±ºa½, tasmi½ kasiºuggh±µim±k±se pavatta½ viññ±ºa½ citta½ ±rammaºa½ hoti. ¾kiñcaññ±yatanassa tassa apagamo tassa ±k±s±nañc±yatanassa apagamo abh±vo voh±ro ±rammaºa½ hoti. Nevasaññ±n±saññ±yatanassa ±kiñcaññ±yatana½ ±rammaºa½ hoti.
R³pe saññ± r³pasaññ±. Saññ±s²sena cittampi gahita½. Samatikkam± kasiºuggh±µim±k±sasamatikkamanena. Paµighe dv±r±rammaº±na½ saªghaµµane pavatt± saññ± paµighasaññ±. Dvipañcaviññ±º±na½ adhivacana½. T±sa½ paµighasaññ±na½ dvipañcaviññ±º±na½ atthaªgam± atthaªgamena. N±n± att± sabh±vo etass±ti n±natta½, ±rammaºa½, n±natte n±n±sabh±ve pavatt± saññ± n±nattasaññ±, n±n± att± sabh±vo etiss±ti v± n±natt±, s±yeva saññ± n±nattasaññ±, k±m±vacarasaññ±ti attho. T±sa½ n±nattasaññ±na½ amanasik±r± amanasik±rena.
Niyat±niyatavatthukabhedatoti sot±pattimaggo niyatavatthuko. Kasm±? K±mar³pesuyeva hadayavatthu½ niss±ya uppajjanato. Itare pana tayo magg± aniyatavatthuk±. Kasm±? K±mar³pesu hadayavatthu½ niss±ya j±yanti, ar³pe hadayavatthu½ aniss±ya j±yanti, tasm± aniyatavatthuk±. T²hi vimokkhamukheh²ti suññata-animitta-appaºihitasaªkh±tehi t²hi vimokkhamukhehi.
Yassa sa½vijjanti, ta½ puggala½ vaµµasmi½ sa½yojenti bandhant²ti sa½yojan±. Sakk±yadiµµhivicikicch±s²labbatapar±m±s±yeva sa½yojan± sakk±yadiµµhivicikicch±s²labbatapar±m±sasa½yojan±, tesa½ pah±na½ sakk±yadiµµhivicikicch±s²labbatapar±m±sasa½yojanappah±na½, ta½ karot²ti sakk±yadiµµhivicikicch±s²labbatapar±m±sasa½yojanappah±nakara½, sot±pattimaggacitta½. M±nopi ekadesato ap±yag±mikoyeva pahiyyate. Sot±pattimaggena nissesato na pahiyyate. Sesakilesesupi eseva nayo. Uddhacca½ pana ekadesatopi ap±yag±mikampi na pahiyyati. Sakad±g±mimaggacitta½ r±gadosamoh±na½ tanuttakara½. Sot±pattimaggena n±sitasa½yojan±na½ pah±na½ kasm± na vuttanti ce? Paµhamamaggato dutiyamaggassa mahantatt± paµhamamaggena n±sit± sa½yojan± dutiyamaggena n±sit±ti paññ±yati, iti yasm±, tasm± na vutta½. Tatiyacatutthamaggesupi eseva nayo. Ettha etasmi½ lokuttaracitte. Ekekanti vicch±vasena vutta½. Magg±nur³panti vacana½ paµhamamaggassa paµhamaphalañca anur³panti viññ±panattha½.
28. K±me aµµheva k±m±vacare aµµha eva citt±ni, r³pe r³pabhave pañca citt±ni, ar³pisu catt±ri citt±ni, anuttar±ni lokuttaracitt±ni catt±ri, eva½ imin± may± vuttappak±rena kusal±ni citt±ni ekav²sati honti.
29. Kusal±kusal±pagatena sat± munin± kusalato, akusalato ca apagatena sat± satisampannena kusale kusalena chekena vasin± pañcavas²hi samann±gatena ya½ kusalacitta½ catubh³migata½ cat³su bh³m²su pavatta½ sakala½ sabba½ lapita½ kathita½, ta½ kusalacitta½ may±pi buddhadatt±cariyena lapita½ kathita½.
Niyat±niyatavatthuvasen±ti paµighasampayuttadvaya½ k±meyeva hadayavatthu½ niss±ya j±yati, aññabh³m²su na j±yati, tasm± niyatavatthuka½ hoti. Itar±ni pana akusal±ni k±mar³pesu uppajjanak±le hadayavatthu½ niss±ya j±yanti, ar³pe hadayavatthu½ aniss±ya j±yanti, tasm± aniyatavatthuk±ni, tena. Paµisandhijanak±janakavasena c±ti uddhaccasahagata½ paµisandhi½ na janeti. Yadi paµisandhi½ janeyya, ap±yesuyeva janeyya. Kasm±? Sot±pattimaggena ekadesato ap±yag±mikampi na jahita½, sabba½ na jahitanti attho. Sopi maggo ap±yag±m² na hoti. Aññe pana kiles± ekadesavasena ap±yag±mik± jahit±, tena paµhamamaggen±ti tasm± na janeti. Ek±dasavidha½ pana paµisandhi½ janeti, tena.
Diµµhamaªgal±d²n²ti ±di-saddena sutamaªgal±d²ni gahit±ni. S±rato uttamato pacceti saddahati. Sabh±vatikkhena sabh±vo tikkho etass±ti sabh±vatikkha½, tena sabh±vatikkhena.
Assa pana paµighasampayuttassa p±º±tip±t±d²su akusalakammesu tikkhappavattik±le asaªkh±rikassa uppatti, mandappavattik±le sasaªkh±rikassa uppatti veditabb±.
Tassa mom³hassa.
Dukkhavisesassa dukkhan±nattassa.
30. Lobham³lavasena aµµha citt±ni, dosam³lavas± duve citt±ni, moham³lavasena dve citt±ni. Eva½ imin± may± vuttappak±rena akusal±ni dv±dasappak±r±ni siyu½ bhaveyyu½.
31. Ya½ p±pam±nasa½ ya½ akusalacitta½ p±p±p±pesu p±pa-ap±pesu kusal±kusalesu ap±pena appavattena p±p±p±pappah²nena vutta½ ²rita½ kathita½, ta½ p±pam±nasa½ ta½ akusalacitta½ may± samud±haµa½ kathita½.
Yath± panassa yath± pana assa vip±kassa kusala½ d±n±divasena d±n±d²na½ dasapuññakiriyavatth³na½ vasena chasu ±rammaºesu pavattati, ida½ vip±kacitta½ tath± na pavattati. Hi sacca½ ida½ vip±ka½ paµisandhibhavaªgacutitad±rammaºavasena parittadhammapariy±pannesu k±m±vacaradhammantogadhesu chasu ±rammaºesu pavattati. Sampayuttadhamm±nañca visese asatipi kusalasampayuttadhammato assa vip±kassa, sampayuttadhamm±nañca n±natte asatipi ida½ vip±ka½ ±d±satal±d²su dhammaj±tesu mukhanimitta½ viya niruss±ha½. Ayamass±dhipp±yo– yath± ±d±satale mukhanimitta½ mukhe calite calati, acalite na calati, mukhassa k±raºa½ vin± mukhanimittassa viya k±raºa½ natthi, eva½ kusalak±raº± vip±kassa añña½ k±raºa½ natthi, niruss±ha½ vip±ka½.
32. K±m±vacaradev±na½ manuss±na½ ime aµµha mah±vip±k± duhetukatihetuk±na½ k±m±vacaradev±na½, manuss±nañca paµisandhiyo bhavanti.
33-4. Tato para½ pavattiya½ y±vat±yuka½ bhavaªga½ hutv± balav±rammaºe atimahantavibh³t±rammaºe tad±rammaºañca hutv± tato para½ maraºak±lasmi½ cuti hutv± pavattanti eva½ imin± may± vuttappak±rena cat³su µh±nesu vipaccanti vip±kabh±vena j±yanti.
35. Sabh³mikusaleheva mah±p±k± sam± vin± mah±p±k± kammadv±ra½ kammak±raºa½ vin±, kammañca mah±puññ±na½ kiriyavatthuka½ vin± vajjetv± sabh³mikusaleheva attano bh³miya½ pavattehi kusalehi eva sam± sadis±. Kammadv±ra½ n±ma k±yaviññattikammadv±ra½, vac²viññattikammadv±ra½, bhavaªgasaªkh±ta½ manodv±ra½, iti tividha½ kammadv±ra½ kammak±raºa½. Kamma½ n±ma aµµhak±m±vacarakusalacetan± idha adhippet±.
36. P±k± kusalavip±k± aviññattijanatt± ca viññatti ca viññatti ca viññattiviññattiyoti vattabbe sar³pekasesa½ katv± “viññatt²”ti vutta½, t± janent²ti viññattijan±, na viññattijan± aviññattijan±, tesa½ bh±vo aviññattijanatta½. Tasm± aviññattijanatt± k±yaviññattivac²viññattisaªkh±t±na½ kammadv±r±na½ ajanakatt± manodv±rasaªkh±tassa kammadv±rassa vasena ca appavattanato avip±kasabh±vato ca akammabh±vato ca appavattanato ceva puññakiriyavatthuvasena appavattanato ceva puññehi no sam± asadis±.
37-9. Paritt±rammaºatt± hi tesamekantato tesa½ vip±k±na½ ekantato paritt±rammaºatt± k±m±vacar±rammaºatt± tesu vip±kesu sattapaññattik±rammaº± karuº±mudit± kad±ci kismiñci k±le na j±yanti, tath± eva½ tisso pana viratiyo etesu vip±kesu na j±yanti, hi kasm± k±raº± na j±yanti, pañca sikkh±pad± kusal±ti kusal± n±m±ti satthun± vutt± yasm± k±raº±, tasm± na j±yanti. Tath±dhipatinopettha tath± evameva catt±ro adhipatinopi etesu vip±kesu na santi. Kasm± Chand±d²ni dhammaj±t±ni puretara½ katv± anuppajjanato na santi, iti vacana½ viniddise ±cariyo katheyya.
40. Asaªkh±rasasaªkh±ravidh±na½ pana puññato vip±kesu asaªkh±rasasaªkh±ravidh±na½ puññato kusalato ±gamanavasena ñeyya½. Tattha ekacc±na½ ±cariy±na½ matena mukhe calite ±d±satale mukhanimittacalana½ viya asaªkh±rassa kusalassa vip±ko asaªkh±ro hoti, sasaªkh±rassa kusalassa vip±ko sasaªkh±ro hoti, eva½ ±gamanavasena ñeyya½. Paccayato ceva ñeyya½ tattha ekacc±na½ ±cariy±na½ matena balavantehi vibh³tehi paccayehi kamm±d²hi uppanno asaªkh±ro dubbalehi sasaªkh±roti eva½ paccayavasena viññeyya½ j±nitabba½.
41-2. H²n±d²na½ puññ±na½ vip±katt± h²n±dayo vip±k± puññav±din± jinena parid²pit± bhavanti, iti eva½ imin± vuttappak±rena pavatta½ ida½ aµµhavidha½ citta½ ekantena savatthuka½ k±malokasmi½ j±yate, aññattha pana aññ±su bh³m²su na j±yate.
Viññ±ºapañcaka½ niyat±rammaºanti cakkhuviññ±ºassa r³pameva ±rammaºa½, na sadd±dayo. Sesattaya½ yad± cakkhuviññ±ºena gahita½ ±rammaºa½ karoti, tad±ssa r³pa½ ±rammaºa½ hoti. Yad± sotaviññ±ºena gahita½, tad±ssa saddo ±rammaºo hoti. Yad± gh±najivh±k±yaviññ±ºehi gahit±ni ±rammaº±ni karonti, tad±ssa gandharasaphoµµhabb±rammaº±ni honti. Manoviññ±ºadh±tudvaya½ yad± tad±rammaºa½ hoti, tad± cha-±rammaºa½ hoti, eva½ aniyat±rammaºa½ hoti.
R³p±rammaº±ya kiriy±manodh±tuy± apagamo padaµµh±na½ ±sannak±raºa½ etass±ti apagamapadaµµh±na½, t±ya ±vajjana½ katv± µhit±ya cakkhuviññ±ºena dassanakicca½ kar²yat²ti attho. Tath±bh±vapaccupaµµh±na½ sampaµicchanabh±vena gayh±k±ra½. Sant²raº±diras± somanassayutt± manoviññ±ºadh±tusant²raºatad±rammaºaras±, upekkh±yutt± pana sant²raºatad±rammaºapaµisandhibhavaªgacutiras±, tath±bh±vapaccupaµµh±n± sant²raº±dibh±vena gayh±k±ra½.
43. K±m±vacarapuññassa k±m±vacarakusalassa so¼asa vip±k± honti. Iti ya½ vacana½ vutta½, ta½ vacana½ tihetukapuññassa ukkaµµhassa vasena ±cariyo parid²paye. Ayamettha attho– chand±dhipateyy±d²na½ vasena ukkaµµhatihetukakusala½ k±masugatiya½ tihetukapaµisandhi½ datv± pavatte aµµha ahetukakusalavip±k±ni, aµµha mah±kusalavip±k±n²ti so¼asa p±k±ni nipph±deti.
44. Kusal±nugata½ katv± bh±jita½ ki½ mahaggata½ vip±kacitta½ kusal±nugata½ kusala½ anugata½ katv± mahaggatakusalacittena sam±na½ katv± bhagavat± bh±jita½ desita½. Ki½ kena k±raºena? K±m±vacarapuñña½va k±m±vacarakusala½ iva asam±naphala½ natthi yato yasm± k±raº±, tasm± vip±ka½ kusal±nugata½ katv± bhagavat± bh±jita½ desita½. K±m±vacarapuñña½v±ti yath± aµµhavidhesu k±m±vacarakusalesu ukkaµµhatihetukakusala½ k±masugatiya½ tihetukapaµisandhi½ datv± pavatte so¼asa kusalavip±k±ni nipph±deti, tihetuka-omakañca duhetuka-ukkaµµhañca k±masugatiya½ duhetukapaµisandhi½ datv± pavatte tihetukavirahit±ni ahetukaduhetukasaªkh±t±ni vip±k±ni nipph±deti, duhetuka-omaka½ pana k±masugatiya½ ahetukapaµisandhi½ datv± pavatte aµµha ahetukavip±k±ni nipph±deti, eva½ k±m±vacarapuñña½ asam±naphala½va hoti.
45. Gaj±d²na½ ch±y± gaj±disadis± hoti yath±, eva½ mahaggatavip±ka½ sabbath± sabbapak±rena attano kusaleheva sam±na½ hoti.
46-7. K±m±vacarapuñña½va n±par±pariyavedana½ ida½ mahaggatakusala½ k±m±vacarapuñña½va apar±pariyavedana½ aparasmi½ bhave phalad±yaka½ na hoti, jh±n± aparih²nassa bhavag±mino paµisandhig±mino sattassa kusal±nantara½yeva phala½ uppajjati, iti ca ñ±panattha½ etassa mahaggatavip±kassa kusal±nugata½ kusal±nugamana½ bhagavat± kata½.
48. Ettha etasmi½ mahaggatavip±ke paµipad±kkamo tesañca h²n±d²na½ bhedato jh±n±gamanato mahaggatakusalajh±nassa ±gamanavasena vibh±vin± paº¹itena veditabbo.
49. Ettha vip±ke chand±diadhipat²na½ abh±vo, ayameva visesato kusalato aya½ eva viseso, sesa½ sabbapak±ra½ avisesena kusalena sama½ mata½ kathita½ bhagavat±.
50. Suññata½ animittanti, tath±paºihitantipi suññata½ anatt±, animitta½ anicca½, appaºihita½ dukkha½ iti et±ni t²ºi n±m±ni maggassa anantare catubbidhassa maggassa anantare catubbidhe phale honti.
51. Labbhanti parabh±gasmi½ magg±nantare pavattaphalato aññasmi½ k±le va¼añjanaphalesu phalasam±pattisam±pajjanak±lesu et±ni t²ºi n±m±ni na labbhante, phalehi vipassan±vaseneva anatta-aniccadukkhasaªkh±t±na½ tiººa½ vipassan±na½ vasena eva t±ni t²ºi n±m±ni labbhare phalehi labbhante.
52. Honti s±dhipat²neva lokuttaraphal±ni tu ekantato s±dhipat²ni eva honti, lokuttaraphal±ni µhapetv± aññasmi½ vip±ke adhipat² natthi.
53. Maggo attano maggabh±vena maggo n±ma vuccate bhagavat±. Phala½ magga½ up±d±ya aµµhaªgikamagga½ nissaya½ katv± maggo n±ma iti vacana½ vuccate bhagavat±.
54. Ime satta akusalavip±k±. G±vo caranti etth±ti gocaro, tassadisatt± gocaro ±rammaºanti attho, aniµµho ca aniµµhamajjhatto ca aniµµh±niµµhamajjhatt±, teyeva gocaro aniµµh±niµµhamajjhattagocaro, tasmi½ aniµµh±niµµhamajjhattagocare vattare vattanti. Sukh±dittayayutt± te te aµµha ahetukakusalavip±k± sukh±dittayayutt± sukhasomanassa-upekkh±vedan±hi sahagat±. Dukkhupekkh±yut± ime ime satta ahetuka-akusalavip±k± dukkhupekkh±vedan±hi sahagat±.
55. Eva½ chatti½sadh± p±ka½ p±kas±sanap³jito sugato. Ki½ visiµµho? P±ka½ n±ma asura½, ta½ s±sati, p±kena attano puññaphalena deve anus±sat²ti v± p±kas±sano, ko so? Sakko. Tena p±kas±sanena p³jito savip±k±vip±kesu kusalavip±kakiriyesu kusalo cheko eva½ imin± may± vuttappak±rena p±ka½ citta½ chatti½sappak±ra½ abrvi avoca.
Anu¼±res³ti khuddakesu. Tath±bh±vapaccupaµµh±n± cha¼±rammaºavij±nanagayh±k±r±. Sabbaññutaññ±ºassa gati viya gati etiss±ti sabbaññutaññ±ºagatik±.
56. Somanassayutt±naµµha kusal±kusal±ni ca somanassayutt±ni aµµha kusal±kusal±ni ca, kriyato pana pañca eva½ imin± may± vuttappak±rena h±sacitt±ni terasa.
57. Puthujjan± hasantettha ettha etesu terasacittesu puthujjan± pana aµµhahi cittehi hasanti Sekh± satta ariy± chahi cittehi hasanti. Asekh± kh²º±sav± pañcahi cittehi hasanti.
Kusal±ni pana r³p±r³pakusal±ni sekhaputhujjan±na½ uppajjanti. Im±ni r³p±r³pakiriy±ni kh²º±sav±na½ bh±van±yeva k±ro bh±van±k±ro, tassa vaso bh±van±k±ravaso, tena pavatt±ni. T±ni r³p±r³pakusal±ni bh±van±puññavasappavatt±ni bh±van±kusalavasena pavatt±ni. Imesa½ r³p±r³pakiriy±na½ tesañca r³p±r³pakusal±na½ ayameva viseso.
58-9. Y± puthujjanak±lasmi½, abhinibbattit± pana puthujjanak±lasmi½ puthujjanabh±vaµµhitena yogin± abhinibbattit± r³p±r³pasam±patti, r³p±r³pasam±patti so yog² kh²º±savo bhikkhu hutv± na½ r³p±r³pasam±patti½ y±va yattaka½ k±la½ na sam±pajjate, t±va tattakena k±lena tassa kh²º±savabhikkhuno kusal± eva r³p±r³pakusal± eva hoti. Kh²º±savena r³p±r³pasam±patti sace yadi sam±pann± sam±pajjit±, kriy± r³p±r³pakiriy± hoti.
60. Ek±dasavidha½ k±me k±m±vacare kiriyacitta½ ek±dasavidha½, r³pe r³p±vacare pañca, ar³pisu catt±ri iti sabb±ni kriyacitt±ni v²sati.
61. Lokuttarakriyacitta½, pana kasm± na vijjati? Maggassa ekacittakkhaºikatt± na vijjati. Ayamettha adhipp±yo– catumaggaµµho kh²º±savo n±ma na hoti, magg±nantarameva phala½ uppajjati, maggopi ekacittakkhaºiko yadi citta½ bahucittakkhaºika½, phalasamaªgino kh²º±savassapi maggacitta½ bhaveyya, eva½ sati lokuttarakiriyacitta½ bhaveyy±ti adhipp±yo.
62. Kriy±kriy±pattivibh±gadesako karaºa½ kriya½, kriya½ n±ma vinayapariy±yena akattabbassa karaºa½, na karaºa½ akriya½, akriya½ n±ma vinayapariy±yena kattabbassa akaraºa½, ±pajjana½ ±patti, kriy±ya karaºena ±patti kriy±patti, akriy±ya akaraºena ±patti akriy±patti, kriy±patti ca akriy±patti ca kriy±paty±kriy±pattiyo, ekassa ±patti-saddassa lopa½ katv± “kriy±kriy±pattiyo”ti vutta½, t±sa½ vibh±go kriy±kriy±pattivibh±go, deset²ti desako, tassa desako kriy±kriy±pattivibh±gadesako. ðvu-tu-paccayesu paresu kammatthe chaµµh² hot²ti vadanti. Jino ki½ visiµµho? Kriy±kriy±pattivibh±gadesako hit±hit±na½ sakriy±kriy±rato hitassa sakriy±ya rato, ahitassa akriy±ya rato, ya½ kriy±kriya½, kriya½ n±ma kriyacitta½, akriya½ n±ma kusal±kusalavip±kacitta½ icchanti eke. Ta½ na. Kasm±? Kusal±dhik±re “kusala½ munin± lapita½” akusal±dhik±re “p±pam±nasa½ p±p±p±pesvap±pena vutta½” vip±k±dhik±re “p±ka½ sugato abrav²”ti vatv± puna kriy±dhik±re “kusal±kusalavip±k±ni avoc±”ti vacanassa vattabb±bh±vato. Tena v±ssa kriy±kriya½ etass±ti kriy±kriya½, kriy±kriyasabh±vanti attho. Ayameva s±rato paccetabbo. Ya½ kriy±kriya½ citta½ kriy±kriy±sabh±va½ avoca desesi, ta½ kriy±kriya½ kriy±kriyasabh±va½ may± sam²rita½, samm± pak±rena ²rita½ kathita½.
64. Ek³nanavuti sabbe, cittupp±d± mahesin± lokuttare aµµha katv± ek³nanavuti sabbe cittupp±d± mahesin± tath±gatena sam±sato saªkhepato niddiµµh±.
65. Piµake abhidhammasmi½, ye bhikkh³ p±µavatthino abhidhammapiµake paµuno bh±vo p±µava½, tena attho p±µavattho, so etesa½ atth²ti p±µavatthino, chekabh±vatthik± ye bhikkh³, tehi bhikkh³hi aya½ abhidhamm±vat±ro uggahetabbo sikkhitabbo punappuna½ cintitabbo.
66. Ye jan± tassaªk±sena ta½sannibhena abhidhamm±vat±rena abhidhammamahodadhi½ mah±s±garasannibha½ abhidhamma½ taranti, te ima½ loka½ paralokañca taranti. It²ti parisam±pane.

Iti abhidhamm±vat±raµ²k±ya

Cittaniddesavaººan± niµµhit±.

Paµhamo paricchedo.