Dukanikkhepakath±

1062. Dukesu adosaniddese mett±yanavasena metti. Mett±k±ro mett±yan±. Mett±ya ayitassa mett±samaªgino cittassa bh±vo mett±yitatta½. Anudayat²ti anudd±, rakkhat²ti attho. Anudd±k±ro anudd±yan±. Anudd±yitassa bh±vo anudd±yitatta½. Hitassa esanavasena hitesit±. Anukampanavasena anukamp±. Sabbehipi imehi padehi upac±rappan±ppatt± mett±va vutt±. Sesapadehi lokiyalokuttaro adoso kathito.
1063. Amohaniddese dukkhe ñ±ºanti dukkhasacce paññ±. Dukkhasamudayeti-±d²supi eseva nayo. Ettha ca dukkhe ñ±ºa½ savanasammasanapaµivedhapaccavekkhaº±su vattati. Tath± dukkhasamudaye. Nirodhe pana savanapaµivedhapaccavekkhaº±su eva. Tath± paµipad±ya. Pubbanteti at²takoµµh±se. Aparanteti an±gatakoµµh±se. Pubbant±paranteti tadubhaye. Idappaccayat±paµiccasamuppannesu dhammesu ñ±ºanti aya½ paccayo, ida½ paccayuppanna½, ida½ paµicca ida½ nibbattanti, eva½ paccayesu ca paccayuppannadhammesu ca ñ±ºa½.
1065. Lobhaniddesepi heµµh± an±gat±na½ pad±na½ ayamattho– rañjanavasena r±go. Balavarañjanaµµhena s±r±go. Visayesu satt±na½ anunayanato anunayo. Anurujjhat²ti anurodho, k±met²ti attho. Yattha katthaci bhave satt± et±ya nandanti, saya½ v± nandat²ti nand². Nand² ca s± rañjanaµµhena r±go c±ti nand²r±go. Tattha ekasmi½ ±rammaºe saki½ uppann± taºh± ‘nand²’. Punappuna½ uppajjam±n± ‘nand²r±go’ti vuccati. Cittassa s±r±goti yo heµµh± balavarañjanaµµhena s±r±goti vutto, so na sattassa, cittasseva s±r±goti attho.
Icchanti et±ya ±rammaº±n²ti icch±. Bahalakilesabh±vena mucchanti et±ya p±ºinoti mucch±. Gilitv± pariniµµhapetv± gahaºavasena ajjhos±na½. Imin± satt± gijjhanti, gedha½ ±pajjant²ti gedho; bahalaµµhena v± gedho. “Gedha½ v± pavanasaº¹an”ti hi bahalaµµheneva vutta½. Anantarapada½ upasaggavasena va¹¹hita½. Sabbatobh±gena v± gedhoti paligedho. Sañjanti eten±ti saªgo; lagganaµµhena v± saªgo. Os²danaµµhena paªko. ¾ka¹¹hanavasena ej±. “Ej± ima½ purisa½ parika¹¹hati tassa tasseva bhavassa abhinibbattiy±”ti hi vutta½. Vañcanaµµhena m±y±. Vaµµasmi½ satt±na½ jananaµµhena janik±. “Taºh± janeti purisa½ cittamassa vidh±vat²”ti (sa½. ni. 1.55-57) hi vutta½. Vaµµasmi½ satte dukkhena sa½yojayam±n± janet²ti sañjanan². Ghaµanaµµhena sibbin². Ayañhi vaµµasmi½ satte cutipaµisandhivasena sibbati ghaµeti, tunnak±ro viya pilotik±ya pilotika½; tasm± ghaµanaµµhena sibbin²ti vutt±. Anekappak±ra½ visayaj±la½ taºh±vipphanditanivesasaªkh±ta½ v± j±lamass± atth²ti j±lin².
¾ka¹¹hanaµµhena s²ghasot± sarit± viy±ti sarit±. Allaµµhena v± sarit±. Vuttañheta½– “sarit±ni sinehit±ni ca somanass±ni bhavanti jantuno”ti (dha. pa. 341). All±ni ceva siniddh±ni c±ti ayañhettha attho. Visat±ti visattik±. Visaµ±ti visattik±. Vis±l±ti visattik±. Visakkat²ti visattik±. Visa½v±dik±ti visattik±. Visa½harat²ti visattik±. Visam³l±ti visattik±. Visaphal±ti visattik±. Visaparibhog±ti visattik±. Visat± v± pana s± taºh± r³pe sadde gandhe rase phoµµhabbe dhamme kule gaºe vitthat±ti visattik± (mah±ni. 3). Anayabyasanap±panaµµhena kumm±nubandhasuttaka½ viy±ti sutta½. Vuttañheta½– “suttakanti kho, bhikkhave, nand²r±gasseta½ adhivacanan”ti (sa½. ni. 2.159). R³p±d²su vitthataµµhena visaµ±. Tassa tassa paµil±bhatth±ya satte ±y³h±pet²ti ±y³hin². Ukkaºµhitu½ appad±nato sah±yaµµhena dutiy±. Ayañhi satt±na½ vaµµasmi½ ukkaºµhitu½ na deti, gatagataµµh±ne piyasah±yo viya abhiram±peti. Tena vutta½–
“Taºh±dutiyo puriso, d²ghamaddh±na sa½sara½;
itthabh±vaññath±bh±va½, sa½s±ra½ n±tivattat²”ti. (A. ni. 4.9; itivu. 15; mah±ni. 191; c³¼ani. p±r±yan±nug²tig±th±niddesa 107).
Paºidh±nakavasena paºidhi. Bhavanett²ti bhavarajju. Et±ya hi satt±, rajjuy± g²v±ya baddh± goº± viya, icchiticchitaµµh±na½ niyyanti. Ta½ ta½ ±rammaºa½ vanati bhajati all²yat²ti vana½. Vanati y±cat²ti v± vana½. Vanathoti byañjanena pada½ va¹¹hita½. Anatthadukkh±na½ v± samuµµh±panaµµhena gahanaµµhena ca vana½ viy±ti ‘vana½’; balavataºh±yeta½ n±ma½. Gahanataraµµhena pana tato balavataro ‘vanatho’ n±ma. Tena vutta½–
“Vana½ chindatha m± rukkha½, vanato j±yate bhaya½;
chetv± vanañca vanathañca, nibban± hotha bhikkhavo”ti. (Dha. pa. 283).
Santhavanavasena santhavo; sa½saggoti attho. So duvidho– taºh±santhavo mittasanthavo ca. Tesu idha taºh±santhavo adhippeto. Sinehavasena sineho. ¾layakaraºavasena apekkhat²ti apekkh±. Vuttampi ceta½– “im±ni te deva catur±s²tinagarasahass±ni kus±vat²r±jadh±n²pamukh±ni. Ettha deva chanda½ janehi, j²vite apekkha½ karoh²”ti (d². ni. 2.266). ¾laya½ karoh²ti ayañhettha attho. P±µiyekke p±µiyekke ±rammaºe bandhat²ti paµibandhu. ѱtakaµµhena v± p±µiyekko bandh³tipi paµibandhu. Niccasannissitaµµhena hi satt±na½ taºh±samo bandhu n±ma natthi.
¾rammaº±na½ asanato ±s±. Ajjhottharaºato ceva titti½ anupagantv±va paribhuñjanato c±ti attho. ¾sisanavasena ±sisan±. ¾sisitassa bh±vo ±sisitatta½. Id±ni tass± pavattiµµh±na½ dassetu½ r³p±s±ti-±di vutta½. Tattha ±sisanavasena ±s±ti ±s±ya attha½ gahetv± r³pe ±s± r³p±s±ti eva½ navapi pad±ni veditabb±ni. Ettha ca purim±ni pañca pañcak±maguºavasena vutt±ni. Parikkh±ralobhavasena chaµµha½. Ta½ visesato pabbajit±na½. Tato par±ni t²ºi atittiyavatthuvasena gahaµµh±na½. Na hi tesa½ dhanaputtaj²vitehi añña½ piyatara½ atthi. ‘Eta½ mayha½ eta½ mayhan’ti v± ‘asukena me ida½ dinna½ ida½ dinnan’ti v± eva½ satte japp±pet²ti japp±. Parato dve pad±ni upasaggena va¹¹hit±ni. Tato para½ aññen±k±rena vibhajitu½ ±raddhatt± puna japp±ti vutta½. Jappan±k±ro jappan±. Jappitassa bh±vo jappitatta½. Punappuna½ visaye lumpati ±ka¹¹hat²ti lolupo. Lolupassa bh±vo loluppa½. Lolupp±k±ro lolupp±yan±. Loluppasamaªgino bh±vo lolupp±yitatta½.
Pucchañjikat±ti y±ya taºh±ya l±bhaµµh±nesu, puccha½ c±layam±n± sunakh± viya, kampam±n± vicaranti, ta½ tass± kampanataºh±ya n±ma½. S±dhu man±paman±pe visaye k±met²ti s±dhuk±mo. Tassa bh±vo s±dhukamyat±. M±t± m±tucch±ti-±dike ayuttaµµh±ne r±goti adhammar±go. Yuttaµµh±nepi balav± hutv± uppannalobho visamalobho. “R±go visaman”ti-±divacanato (vibha. 924) v± yuttaµµh±ne v± ayuttaµµh±ne v± uppanno chandar±go adhammaµµhena ‘adhammar±go’, visamaµµhena ‘visamalobho’ti veditabbo.
¾rammaº±na½ nik±manavasena nikanti. Nik±man±k±ro nik±man±. Patthan±vasena patthan±. Pih±yanavasena pihan±. Suµµhu patthan± sampatthan±. Pañcasu k±maguºesu taºh± k±mataºh±. R³p±r³pabhave taºh± bhavataºh±. Ucchedasaªkh±te vibhave taºh± vibhavataºh±. Suddhe r³pabhavasmi½yeva taºh± r³pataºh±. Ar³pabhave taºh± ar³pataºh±. Ucchedadiµµhisahagato r±go diµµhir±go. Nirodhe taºh± nirodhataºh±. R³pe taºh± r³pataºh±. Sadde taºh± saddataºh±. Gandhataºh±d²supi eseva nayo. Ogh±dayo vuttatth±va.
Kusaladhamme ±varat²ti ±varaºa½. Ch±danavasena ch±dana½. Satte vaµµasmi½ bandhat²ti bandhana½. Citta½ upagantv± kilissati sa½kiliµµha½ karot²ti upakkileso. Th±magataµµhena anuset²ti anusayo. Uppajjam±n± citta½ pariyuµµh±t²ti pariyuµµh±na½; uppajjitu½ appad±nena kusalac±ra½ gaºh±t²ti attho. “Cor± magge pariyuµµhi½su dhutt± magge pariyuµµhi½s³”ti-±d²su (c³¼ava. 430) hi magga½ gaºhi½s³ti attho. Evamidh±pi gahaºaµµhena pariyuµµh±na½ veditabba½. Paliveµhanaµµhena lat± viy±ti lat±. “Lat± ubbhijja tiµµhat²”ti (dha. pa. 340) ±gataµµh±nepi aya½ taºh± lat±ti vutt±. Vividh±ni vatth³ni icchat²ti veviccha½. Vaµµadukkhassa m³lanti dukkham³la½. Tasseva dukkhassa nid±nanti dukkhanid±na½. Ta½ dukkha½ ito pabhavat²ti dukkhappabhavo. Bandhanaµµhena p±so viy±ti p±so. M±rassa p±so m±rap±so. Duruggilanaµµhena ba¼isa½ viy±ti ba¼isa½. M±rassa ba¼isa½ m±raba¼isa½. Taºh±bhibh³t± m±rassa visaya½ n±tikkamanti, tesa½ upari m±ro vasa½ vattet²ti imin± pariy±yena m±rassa visayoti m±ravisayo Sandanaµµhena taºh±va nad² taºh±nad². Ajjhottharaºaµµhena taºh±va j±la½ taºh±j±la½. Yath± sunakh± gaddulabaddh± yadicchaka½ n²yanti, eva½ taºh±baddh± satt±p²ti da¼habandhanaµµhena gaddula½ viy±ti gaddula½. Taºh±va gaddula½ taºh±gaddula½. Dupp³raºaµµhena taºh±va samuddo taºh±samuddo.
1066. Dosaniddese anattha½ me acar²ti avu¹¹hi½ me ak±si. Imin± up±yena sabbapadesu attho veditabbo. Aµµh±ne v± pana ±gh±toti ak±raºe kopo– ekacco hi ‘devo ativassat²’ti kuppati, ‘na vassat²’ti kuppati, ‘s³riyo tappat²’ti kuppati, ‘na tappat²’ti kuppati, v±te v±yantepi kuppati, av±yantepi kuppati, sammajjitu½ asakkonto bodhipaºº±na½ kuppati, c²vara½ p±rupitu½ asakkonto v±tassa kuppati, upakkhalitv± kh±ºukassa kuppati ida½ sandh±ya vutta½– aµµh±ne v± pana ±gh±to j±yat²ti. Tattha heµµh± navasu µh±nesu satte ±rabbha uppannatt± kammapathabhedo hoti. Aµµh±n±gh±to pana saªkh±resu uppanno kammapathabheda½ na karoti. Citta½ ±gh±tento uppannoti cittassa ±gh±to. Tato balavataro paµigh±to. Paµihaññanavasena paµigha½. Paµivirujjhat²ti paµivirodho. Kuppanavasena kopo. Pakopo sampakopoti upasaggena pada½ va¹¹hita½. Dussanavasena doso. Padoso sampadosoti upasaggena pada½ va¹¹hita½. Cittassa by±patt²ti cittassa vipannat±, viparivattan±k±ro. Mana½ pad³sayam±no uppajjat²ti manopadoso. Kujjhanavasena kodho. Kujjhan±k±ro kujjhan±. Kujjhitassa bh±vo kujjhitatta½.
Id±ni akusalaniddese vuttanaya½ dassetu½ doso dussan±ti-±di vutta½. Tasm± “yo evar³po cittassa ±gh±to…pe… kujjhitattan”ti ca idha vutto, “doso dussan±”ti-±din± nayena heµµh± vutto, aya½ vuccati dosoti. Evamettha yojan± k±tabb±. Evañhi sati punaruttidoso paµisedhito hoti. Mohaniddeso amohaniddese vuttapaµipakkhanayena veditabbo. Sabb±k±rena panesa vibhaªgaµµhakath±ya½ ±vi bhavissati.
1079. Tehi dhammehi ye dhamm± sahetuk±ti tehi hetudhammehi ye aññe hetudhamm± v± nahetudhamm± v± te sahetuk±. Ahetukapadepi eseva nayo. Ettha ca hetu hetuyeva ca hoti, tiººa½ v± dvinna½ v± ekato uppattiya½ sahetuko ca. Vicikicchuddhaccasahagato pana moho hetu ahetuko. Hetusampayuttadukaniddesepi eseva nayo.