6. Appakasutta½

117. S±vatthinid±na½. Ekamanta½ nisinno kho r±j± pasenadi kosalo bhagavanta½ etadavoca– “idha mayha½, bhante, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di– ‘appak± te satt± lokasmi½ ye u¼±re u¼±re bhoge labhitv± na ceva majjanti, na ca pamajjanti, na ca k±mesu gedha½ ±pajjanti, na ca sattesu vippaµipajjanti. Atha kho eteva bahutar± satt± lokasmi½ ye u¼±re u¼±re bhoge labhitv± majjanti ceva pamajjanti ca k±mesu ca gedha½ ±pajjanti, sattesu ca vippaµipajjant²”’ti.
“Evameta½, mah±r±ja, evameta½, mah±r±ja! Appak± te, mah±r±ja, satt± lokasmi½, ye u¼±re u¼±re bhoge labhitv± na ceva majjanti, na ca pamajjanti, na ca k±mesu gedha½ ±pajjanti, na ca sattesu vippaµipajjanti. Atha kho eteva bahutar± satt± lokasmi½, ye u¼±re u¼±re bhoge labhitv± majjanti ceva pamajjanti ca k±mesu ca gedha½ ±pajjanti, sattesu ca vippaµipajjant²”ti. Idamavoca…pe…
“S±ratt± k±mabhogesu, giddh± k±mesu mucchit±;
atis±ra½ na bujjhanti, mig± k³µa½va o¹¹ita½;
pacch±sa½ kaµuka½ hoti, vip±ko hissa p±pako”ti.